Artiklid

Agne Narusk, toimetaja
Eesti Päevaleht

Kuue asutuse koridorides ja treppidel juba looklevad terviserajad, peagi tuleb juurde veel neli.
Esimene siseterviserada Tuhkatriinu rada avati aasta eest Estonia teatris. Siis käis parasjagu tervisenädala sammulugemise kampaania ja kuskil oli ju vaja need sammud kõndida.

500 meetrit mööda treppe ja koridore läbi kuue korruse ronida pole lihtne ülesanne, kui sa pole just heas vormis balletitantsija. Rahvusooperi terviseraja ligidusse jäävad sellised tähtsad kohad nagu asutuse eri osakonnad, jõusaal, varbsein sirutamiseks ja söögituba maitsvate pirukatega, loetles toonane Estonia teatri reklaamijuht Alo Lõoke.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja psühholoog
Eesti Päevaleht

Ühiskonna lastehaigus: 30. eluaastates tööhõivekonsultandid ja 40. aastates ettevõtete juhid ei mõista üle 50-aastaste väärtust.
Pille Möldre arvamuslugu „Olen 54-aastane ja tööturg juba tõrjub mind” (EPL 7.4) paljastab Eesti ühiskonna valusa koha: vanuseline diskrimineerimine pole viimase kolme aastaga vähenenud. Peale selle, et tegu on suure hoobiga majandusele, kahandab see ka rahva õnnetunnet, mille üks aluseid on ühiskonnas väärtuse loomine ja rahuldust pakkuv eneseteostus.

Kolm aastat tagasi kirjutasin artiklis „Vanemaealised on tööturu lihvimata teemandid” (EPL 8.4.13) samuti üle 50-aastastest tööotsijatest, kes kavandasid oma elus teist, kolmandat või neljandat eneseteostust. Kõigi uute oskuste omandamise, äriplaanide tegemise ja eneseanalüüsi taustal jõudsime projektis osalenud inimestega aga ühel hetkel tõdemuseni, et tööturu peauks jääb neile vanuse tõttu suletuks. Varuväljapääsuks jääb teha oma kvalifikatsioonist mitu korda lihtsamat tööd või püüda end elatada eraettevõtlusega.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht

Lugeja küsib:
Olen olnud kahe lapsega järjestikku lapsehoolduspuhkusel ning nüüd plaanin tagasi tööle minna. Suhtlesin tööandjaga ning ta ütles, et kui naasen, siis kohaldatakse mulle uut katseaega ja ma saan väiksemat töötasu, kuna olen kaua eemal olnud ning mind peab uuesti välja õpetama.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Kui asutuses on toimunud üldine palgatõus, peab seda kohaldama ka töötajale, kes viibis lapsehoolduspuhkusel.

Katseaja uus kohaldamine ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kui töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel, siis tema töösuhe ei katke. See, et töötaja kasvatab kodust last või lapsi ei tähenda automaatselt seda, et ta tööle naastes enam ei kvalifitseeru. Kui asutuses ongi toimunud olulised muudatused, siis on tööandjal kohustus ka lapsehoolduspuhkusel viibinud töötajat koolitada, samamoodi nagu ta on koolitanud teisi töötajaid. Töösuhtes on katseaeg ette nähtud töösuhte alguses ning võib kesta kuni neli kuud alates tööle asumisest.

Seega lapsevanemaks olemine ja perekondlikute kohustuste täitmine ei saa olla aluseks töötaja töötasu vähendamiseks või uue katseaja kohaldamiseks. Kui tööandja ühepoolselt sellised tingimused kehtestab, võib tegemist olla diskrimineerimisega. Diskrimineerimise äratundmiseks tasub tutvuda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kodulehega.

Töötamise registris kaovad mitmed seni kehtinud töötamise liigid ning e-maksuametis tuleb töötajate registreerimisel valida uued liigid.

Töötamise registris kaovad lähiajal seni kehtinud töötamise liigid "KEHTETU Juhtimis- ja kontrollorgani liige tasudes kuumääralt SM", "KEHTETU VÕS leping tasudes kuumääralt SM", "KEHTETU Juhtimis- või kontrollorgani liige" ja "KEHTETU VÕS leping".

Nende asemel hakkavad kehtima töötamise liigid "UUS Juhtimis- või kontrollorgani liige" ja "UUS VÕS leping".

Seni kehtinud töötamise liigid liidetakse uute töötamise liikidega automaatselt ja tööandjad ise midagi muutma ei pea.

Kui soovite registreerida uusi töötajaid, siis palume e-maksuametis/e-tollis nende töötamise liikide korral valida "UUS Juhtimis- või kontrollorgani liige" või "UUS VÕS leping". Failist laadides või masinliidese kaudu andmeid edastades tuleb kasutada veel vanade liikide ID-d.

Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2016 määratakse ravikindlustus uute töötamise liikide korral TSD-l deklareeritud sotsiaalmaksusumma alusel.

Töötamise registrist kaovad sotsiaalmaksu kuumääraga seotud töötamise liigid

Alates 2016. aastast juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS) alusel töötavatele inimeste ravikindlustuse algamine ja kestmine seotakse lahti töötamise registri (TÖR) kannetest ning hakkab sõltuma sotsiaalmaksu deklareerimisest deklaratsioonil TSD.

Seoses sellega kaovad TÖRist sotsiaalmaksu kuumääraga seotud lepinguliigid:

Juhtimis-, kontrollorgani liige tasudes kuumääralt SM
VÕS leping tasudes kuumääralt SM
Viisa alusel – juhtimis-, kontrollorgani liikme tasu, tasudes kuumääralt SM
Viisa alusel – VÕS leping, tasudes kuumääralt SM
Alles jäävad töötamise liikidena võlaõiguslik leping, juhtimis- ja kontrollorgani liikme leping ning samad liigid viisa alusel. Maksu- ja Tolliamet (MTA) asendab automaatselt TÖRis olevad kaotatavad töötamise liigid vastavalt allesjäävate liikidega nt "juhtimis-, kontrollorgani liikme tasu, tasudes kuumääralt SM" asendatakse töötamise liigiga "juhtimis- ja kontrollorgani liikme leping".

Õigus ravikindlustusele on ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel teenustasusid ning juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasusid saavatel isikutel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut deklareerivad sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ehk 2016. aastal 128,70 eurot kuus (11.01.2016 esitatavas TSDs 2015. a detsembri kohta 117,15 eurot).

Sotsiaalmaksu TSDl deklareerimise kord ei muutu (VÕS lepingu ja juhatuse liikme puhul tekib sotsiaalmaksu kohustus juhul, kui tehakse tegelik väljamakse, mis ka deklareeritakse).

Pärast TSD saamist MTA esitab haigekassale deklareeritud andmed isikute kohta, kelle kohta on deklareeritud väljamakseid vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses summeerituna kõigilt juhatuse liikme ja VÕS lepingu tasudelt.

Ravikindlustuse tekitab isikule Haigekassa pärast MTAlt andmete saamist järgmisel päeval.

Ravikindlustus peatub järgmisel päeval pärast isiku eest sotsiaalmaksu tähtpäevaks deklareerimata jätmist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast deklareeritud sotsiaalmaksu andmete laekumist haigekassasse.

Töövõtjate ja juhatuse liikmete ravikindlustuse katkemise vältimiseks palume TSD deklaratsioonid esitada kindlasti õigel ajal!

Ravikindlustuse tingimuste muudatustega saab lähemalt tutvuda Haigekassa kodulehel ning ravikindlustust puudutavates küsimustes pöörduda Haigekassa infotelefonile +372 669 6630 või 16363.

Allikas: Maksu- ja tolliamet
http://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine#muudatused

Kristi Luha, Rahva hääle toimetaja
Delfi Rahva hääl

Möödunud nädalal jagas Eesti Päevalehe arvamusplatsil Pille Mölderi arvamust, kuidas Eesti tööturg kogemuste ja suure tööhimuga vanemaealisi inimesi tõrjub. Palusime lugejatel jagada oma kogemusi, kui raske ikkagi on eakamana tööd leida. Lugejate lood on alljärgnevad.
"Olen 50+, tehnilise kõrgharidusega, mitme võõrkeeleoskusega, heas füüsilises vormis, terava mõistusega, meessoost. Tööjõuturg ei tõrju mind kuidagi, sest ma ei otsi enam tööd. Olen sellest loobunud, sest kogu see CVde saatmise aeg oli puhas jama ja enese petmine. Tegin 15 erinevat CVd, tippjuhile sobivast kuni lihttöölise omani. Lihttöölise CVs ei rääkinud sõnagi oma võimetest, tarkusest ja kogemustest, vaid luuletasin kokku tavalise töölise eluloo. Saatsin CV-sid kümnete ja kümnete kaupa. Paar korda vastati e-kirja teel, et ma ei osutunud sobivaks, korra kutsuti vestlusele, millele järgnes sügav vaikus. Vestlus ise oli sisutühi, võlts ja mannetu. Ülejäänud kordadel ei vastatud kordagi, nagu oleksin CV saatnud otseteed prügikasti. Lõplik järeldus on see, et minuvanuseid pole kuhugi tööle vaja. Alati eelistatakse kasvõi "valget lehte", peaasi, et ta on noor. Kuid see on isegi hea, vähemalt saavad noored tööd ja raha. kuidas nad muidu elaksid? Neil ju sääste pole."

"Vanemad inimesed ei saa vanuse tõttu. Minusugused noored ei saa kogemuse puudumise tõttu. Ei ole pirtsakas, aga oma väheste kogemuste põhjal võin öelda, et soovi lihtsalt tervist tappa ja teha raske füüsilist tööd (mida peaks tegema tegelikult kaks inimest). Kaalun Eestist lahkumist mingiks ajaks. Saaksin vähemalt erialalist tööd, mitte mingit paganama kastide tõstmist ühest kohast teise, millega saab hakkama isegi 3 klassi haridusega külapoe Pets. Ei halvusta ühtegi ametit, aga siiski leian, et mul on potentsiaali millekski paremaks kui see."

"Tegelikult ikka tõrjub tööturg päris aktiivselt ja vaadates pakkumisi ning hiljem pakkujatega ühendust võtmist jääb vägisi mulje, et need innukad tööandjad-pakkujad ei tea ise ka, mida või keda nad tahavad. Ei tahaks siinkohal kedagi halvustada, kuid arvukate kogemuste põhjal võiks koostada erinevate tööpakkujate ja tööjõu vahendajate välimääraja. Samas ei saa rahul olla ka meie poliitikute arusaamadega, kuna paljudel juhtudel seostatakse ümberõppe mõiste täiendõppe mõistega, mis paraku on aga kaks täiesti erinevat projekti. See ongi põhjus, miks meil ei ole vajalike oskustega inimesi."

"Igapäevaselt saadan neid CV-sid nagu sõge, passi seda telefoni nagu hurdakoer, aga mida ei tule - ei ühtegi kirja ega kõnet. Kogemusi on aastatega juba uhkelt, neli keelt vabalt suus, pikalt ka välismaal oldud ja sealtki kogemusega naastud, aga sellist töötajat ei vajata. Kogu internet on läbi tuuseldatud, suvalt isegi kirju saadetud, kuigi konkursse ei käi, aga ikka ainult totaalne vaikus. Ühesõnaga - 40ne on kepiga rauk valmis. Oleks vist õige saata 40-selt kohe pensionile, jääks see mõttetu enda lehvitamine ära. Kes seda üle pole elanud, ei oska sellesse olukorda ka ennast panna. Igasugused tibid on kuskil assistendid, paari päeva pärast vaatad, jälle kuulutus üleval. Keda siis otsitakse? Miinimumpalgaga orje 12-tunnisteks vahetusteks ja lisaks veel öösiti? Paljudes firmades pidavat olema rivi ukse taga, aga ma küll seda rivi ei taju, nähes kuulutusi. Tõesti ei tea, milleks neid kuulutusi panna, kui tegelikult reaalset töötegijat ei vajata. Veider."

"Kui pole tutvusi või puudub endal oskus end müüa (õigete tuttavate abil ja neile peale käies), siis on seis üsna nukker. Mitte ammu kandideerisin ühte ametisse, kus olulisim peaks olema väga hea eesti keele oskus, eeskätt kirjalikult. Kui guugeldasin, kes tegeleb selle personaliotsinguga, sai koheselt selgeks, et minusugusel ilmselt lootust ei ole. Saingi vastuse - endast poole nooremalt eestlannalt, lühikese, ebaviisakalt familiaarse ja vigase sõnastusega. Isegi paari lauset ei suudetud kirjutada korrektses kirjakeeles! SELLINE on inimene, kes tegi tollele ametikohale valikuid. Hiljem oli avalikult väljas, kes selle ametikoha sai - loomulikult poole noorem ja pole ka välistatud, et selle valiku teinu tuttav..."

"Mulle on öeldud 3 kohas (aasta jooksul), et mul on riskantne vanus (28). Kuna lapsi pole, siis arvatakse, et kohe jään rasedaks, kui nad mu palkavad ja siis peavad nemad kohe uuesti hakkama jälle uut töötajat otsima."

"Tööd pakkuvate tahvlitele vaadates tekib tõsine jahmatus. Juba paljudes pakkumistes sisalduvate nõudmistega peletatakse tööd otsivaid eemale. Lisaks kindlasti ka firmade endi töötajate arvamused ja eelistused imekombel töövestlusele saanuga osas. Tähtis on välimus, et äkki paks, kõhn, pikk, lühike, ei meeldi näoilme, äkki konkurent jne. Keskeas pole lootustki enamuses noorematest koosnevasse kollektiivi tööle saada ja tulenevalt ka töövestlusele. Üle keskea inimestel pole aga üldsegi mingit lootust, kui just kõige viletsamat ja kõige vähem tasustatavat tööd teha ei taha, millest ei jätku isegi vaesuses elamiseks. Pole siis ime, et meil väga paljud asised ja töötahtelised siit põgenenud ja põgenevad, sest arukates lääneriikides on neid vaja ja nad on oodatud. Kuuldavasti olla Soomes vaja lausa üle 50 000 lisakätt ehituse erialal. Kui pole enam oma tööjõudu, siis tuleb neid väljast sisse tuua ja jälle hakkab kõik korduma. Eesti ärikas ei mõista, et ta raha ja muu nimel ise kõiges süüdi ja pole mõtet hädaldada."

LOE VEEL:
Miks tavaline töökuulutus enam ei toimi? (12) 08. oktoober 2015
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/miks-tavaline-tookuulutus-enam-ei-toimi?id=72654717
Noore tööotsija kogemus: firmad korraldavad keerulisi konkursse ja raiskavad tööotsija aega vaid selleks, et neilt häid ideid saada (130) 21. november 2014
http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/noore-toootsija-kogemus-firmad-korraldavad-keerulisi-konkursse-ja-raiskavad-toootsija-aega-vaid-selleks-et-neilt-haid-ideid-saada?id=70198673