Artiklid
- Üksikasjad
Rahandusministeerium on välja töötanud ettepaneku, mis lihtsustab sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist ja viib miinimumini ettevõtjatele siiani kehtinud bürokraatia.
Sõiduautode puhul, mida kasutatakse üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel, loobutakse sõidupäevikute abil arvestuse pidamisest.
„Tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud võiks panna sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest ning loobuda segakasutuses olevate autode puhul sõidupäevikutest. Muudatuse mõte on segakasutuses olevate sõiduautode aruandluse ja maksustamise lihtsustamine ja korrastamine,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Ettepaneku kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.
„Oleme oma ettepanekuid firmaautode maksustamise lihtsustamiseks esitlenud kaubandus-tööstuskojale, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonile, tööandjate keskliidule, maksumaksjate liidule ning teistele organisatsioonidele, keda need muudatused enim võiksid huvitada ning tagasiside on olnud positiivne,“ lisas Sester.
Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ca 70% ettevõtte sõiduautodest. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendataks lisaks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust.
Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, on ettepanek kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega.
„Samad tingimused tuleks laiendada ka kõikidele riigi ja avaliku sektori sõiduautodele, mida kasutatakse üksnes ametisõitudeks,“ lisas Sester.
Kaubikute (N1) osas on ettepanek võimaldada ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Hetkel kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis võib olla maksuarvestuslikult keeruline ja koormav.
Uus süsteem on ettevõtjatele lihtsam ja soodsam. Rahandusministeeriumi ootab süsteemi lihtsustamise järel eeskätt ettevõtjate käitumuslikku muutust, mis tasandab vähemlaekumise.
- Üksikasjad
Henry Auväärt, CV Keskuse turundusjuht
Pikaajaliste töötute kaasamine tööturule on küll mõnevõrra lihtsustanud keerulisemaks muutunud personaliotsinguid, kuid peame arvestama, et tööandjad suhtuvad kaua tööturult eemal olnud tööotsijatesse siiski ettevaatlikult.
artikkel jätkub originaalis Postimehe kodulehel
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Eelmine tööandja ütles minuga töösuhte üles usalduse kaotuse tõttu. Mina sellega loomulikult nõus ei ole, kuid nüüd näevad seda töötamise registris kõik ja ma ei saa enam kunagi tööle. Kas tööandja saabki registrisse kirjutada seda, mida ise tahab?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Kui tööandja ütleb töösuhte üles, siis peab ta igal juhul ülesütlemist avalduses põhjendama. Kui töötaja ei nõustu põhjendustega ning leiab, et töösuhte ülesütlemine on olnud tühine, võib töötaja ülesütlemise töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest.
Kui töövaidlusorgan leiab, et tõepoolest on ülesütlemine olnud alusetu, saab juba jõustunud otsuse alusel töötamise registri kannet muuta. Töötamise registrisse kande tegemise õigus ja kohustus on tööandjal, kes vastutab ka kande õigsuse eest.
Registrikannet näevad üksnes töötaja ja tööandja, kes vastava kande on teinud ning mõningad asustused, kellel on õigus teostada järelevalvet või teha kande alusel haldusotsustus (maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, haigekassa, töötukassa). Teised potentsiaalsed tööandjad töötamise registris töötaja andmeid ei näe. Seega ei saa see olla takistuseks uue töö leidmisel.
- Üksikasjad
Sirje Niitra, toimetaja
Mida pikemalt on inimene töötu, seda raskemaks ta olukord läheb, sest lisaks murele sissetuleku pärast tähendab iga kodus tegevusetult istutud nädal üha kahanevat tõenäosust uuesti tööd leida.
38-aastane Sigrid on kaks aastat tulutult tööd otsinud. Varem on ta töötanud toitlustuses mitmesugustel ametikohtadel kokast juhatajani välja. Ta on aktiivne inimene ja hea suhtleja. Viimane tööandja oli temaga väga rahul, kuid kuna omaniku õel oli Soomest kodumaale naastes hädasti tööd vaja, sai Sigrid koondamisteate. «Eks veri on ikka paksem kui vesi,» kommenteerib ta.
artikkel jätkub, edasi saad lugeda originaalist
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei pea väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni täielikku kaotamist õigeks, kuid peab oluliseks seaduste kaasajastamist.
EAKL-i juhatuse esimehe Peep Petersoni sõnul on maikuus avaldatavas väljatöötamiskavatsuses toodud väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni kaotamise põhjenduseks näiteid ainult valdkondades, kus riskifaktorid töötajate jaoks on tänaseks oluliselt muutunud, kuid liidu hinnangul on jätkuvalt ameteid, kus sooduspensionite jätkamine on õigustatud.
«Näiteks laevas töötades mootorivibratsioon, maa all töötades niiskus pole oluliselt muutunud. Radioloogid töötavad intensiivselt, masinad on uuemad, aga radioloogid puutuvad nendega kaks korda kauem kokku kui varem,» märkis Peterson. Seetõttu on oluline pensioninimekirjade läbivaatus, kuid mitte täielik tühistamine.
Petersoni sõnul on hädavajalik viia läbi rakenduslik uuring pensionisoodustust eeldavate riskifaktorite osas. Teha seda koostöös spetsiifiliste elualadega. «Tahame teaduslikku lähenemist,» lisas ta.
Lisaks leiab Peterson, et pensionireform peab toimuma koos kolme lisareformiga. Esiteks tööandja kohustuslikud maksed töötaja kolmandasse pensionisambasse, juhul kui riskifaktor on vältimatu ning riik otsustab riiklikust pensionist loobuda.
Teiseks on vaja varajasi täiend- ja ümberõppemeetmeid leevendamaks vanemaealiste pensionieelsete inimeste tööpuuduse ohtu.
Kolmandaks on liidu hinnangul vajalik töötervishoiu- ja ohutussüsteemi parandamine, sealhulgas töö- ja puhkeaja regulatsioon, et minimeerida töötajate riskifaktoreid.
Pensioniseaduste muudatuste väljatöötamiskavatsus avaldatakase mais, pensionireform võetaks vastu 2019. aastal ning muudatused hakkaksid kehtima alles alates 2040. aastast.
Lehekülg 887 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee