Artiklid

Vastus: 16- kuni 19-aasta vanustele lastele makstakse lapsetoetust õppimise korral ja toetust makstakse õppeaasta kaupa.
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib iga uue õppeaasta alguses õppimistingimuse täitmist Eesti Hariduse Infosüsteemist ja toetuse maksmisperiood määratakse antud õppeaasta lõpuni. Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassides (-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta 31.augustini. Kuid kui laps lõpetab gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).

Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, jätkatakse peretoetuste maksmist juuli ja augusti eest kõikidele põhikooli lõpetanud lastele. Alates septembrist makstakse peretoetusi neile põhikooli lõpetanud lastele, kes õpivad edasi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Lapsetoetuse suuruseks iga lapse kohta on 50 € kuus, kui peres on üks või kaks last. Kui peres on kolm või enam last, siis alates kolmandast ja iga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust 100 € kuus.

NB! lapsetoetuse suuruse määramisel ei saa igakord aluseks olla laste sünnipärane järgnevus – pere esimene, teine, kolmas jne laps, vaid toetuse suuruse iga lapse kohta määrab asjaolu, mitu lapsetoetusele õigust omavat last parajasti peres on.

Selgitame järgmise näite varal:
Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust 50 € kuus ja kolmas laps saab 100 € kuus.
Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja lõpetab juunikuus põhikooli. Juulis ja augustis jätkatakse lapsetoetuste maksmist kõikide laste (ka 16-aastase põhikooli lõpetanud lapse) eest.

Andmed lapse edasiõppimise kohta selguvad pärast uue õppeaasta algust ning need laekuvad Eesti Hariduse Infosüsteemist Sotsiaalkindlustusametile septembris. Lapsetoetused makstakse välja kuu algul, mis ajaks Sotsiaalkindlustusamet ei ole alati andmeid saanud. Seetõttu 16-aastase lapse kohta septembris lapsetoetust ei maksta ning perele makstakse lapsetoetusi 50 € mõlema noorema lapse eest.

Kui pere vanim (16-19-aastane) laps, jätkab õpinguid sama kalendriaasta sügisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvale lapsetoetusele ka septembrikuu eest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, et ka septembrikuus oli peres kolm lapsetoetusele õigust omavat last ning pere noorimale - kolmandale lapsele makstakse välja vaheraha 50 € (100 – 50) septembrikuu eest.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.ee

Mari Öö Sarv Vabaühenduste liidu EMSL töötaja,
Merike Teder reporter

Eesti ettevõtteid ja riigiasutusi nõustab tosin mitmekesisuse nõustajat, kes aitavad organisatsioonidel end hinnata mitmekesisuse vaatenurgast. Kui mitmekesisus juba eemärgiks võetud, aitavad nõustajad organisatsioonijuhtidel asuda tegutsema ja annavad ka nõu, mis kasu mitmekesisest töötajaskonnast organisatsioonile on.

Väljaanne Hea Kodanik (http://uudised.ngo.ee/post/triin-uksvarav-mitmekesisusest-kokkuleppest-ja-noustamisest/) küsitles nõustaja Triin Üksväravat.

Mida teie mitmekesisuse all mõtlete?

Seda, kui organisatsioonid kaasavad võimalikult erinevaid sotsiaalseid gruppe – mehi-naisi, eri vanuses inimesi, puudega inimesi, noori emasid, eri kohustustega inimesi… Et organisatsioonid oleksid avatud kõikidele gruppidele ja näitaks seda ka välja. Samas pole mitmekesisus üksnes väärtus, äriettevõtete jaoks on selles ka reaalne kasu, eelarvamustevaba värbamine aitab palgata parimaid talente ning avalikus sektoris aitab ühiskonna mitmekesisuse peegeldumine töötajate seas teha otsuseid, mis tõesti arvestavad erinevate inimestega.

Ja no kui ei leia seda puuduvat meest juba naiste poole kaldu kollektiivis? Keegi ei hakka ju värbama ebasobivat inimest lihtsalt soo pärast. Seda ei hakka ka töökuulutusse kirjutama, et naisi meil juba on, otsime meesteenindajat.

Muidugi mitte, seda ei tohigi. Kui aga on kaks võrdselt tugevat kandidaati, eelista sellest soost kandidaati, keda su kollektiivis on vähem. Samas on oluline mõista, et eelisvärbamine ei saa toimuda mingi hetkeemotsiooni ajel, enne on vaja analüüsida oma töötajaskonda ning põhjendada, miks just sellest grupist eelisvärbamine on kasulik ja vajalik. Võrdõigusvolinik on soovitanud kuulutusse märkida julgustavaid lauseid, nt «oodatud on ka puudega inimesed». Ka nii ei tohi ju teha, et otsustan ainult puudega inimesi võtta, sellega ju diskrimineerin teisi.

Tasub ka tähele panna, kuidas kuulutus on koostatud, näiteks kes on pildil. Tüüpiline on see, et kui ootame juhti, on pildil mees, kui ootame sekretäri, on pildil naine. Kõik see mõjutab ka kandideerijaid.

Värbamisele peaks eelnema mitmekesisuse plaan, kus on kirjas, kuhu tahad liikuda ja milliseid inimesi kaasata. Loodamegi pea nende plaanidega mitmes riigiasutustes algust teha.

Mida mitmekesisuse nõustaja teeb?

Mitmekesisust ei saa kellelegi peale panna, see peab tulema seestpoolt. Kui motivatsioon olemas, siis nõustaja aitab ettevõtjail või riigisektoril sedasama mitmekesisuse plaani teha ning koolitab töötajaid ja juhte, mis see mitmekesisus üldse on. Osades riikides on suurtes organisatsioonides lausa eraldi inimesed ametis mitmekesisusega tegelemas.

Mis meil üldse seni häda oli, kui me mitmekesisusega üldse ei tegelenud?

Varem polnud meil see valdkond ehk piisavalt teadvustatud ja kindlasti on teema arengule kaasa aidanud võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmine ja üha akiivsem rakendamine. Lisaks on ettevõtted ise aru saanud, et tööturuolukord sunnib neid uute gruppide poole vaatama. Tööjõupuudus on ka nende suurim motivaator. Käib suur talentide otsimine, näiteks IT-sektoris, ja kvalifitseeritud tööjõust on suur puudus. Su töökeskkond mõjutab ju töötaja otsust sinu juures töötada ja see on paljudele põhjuseks mitmekesisuse kokkuleppega liitumisel – kui sul pole kedagi tööle valida, siis kuidas häid inimesi hoida enda organisatsioonis?

Mis tööandjatele mitmekesisuse teemadel ennekõike segaseks jääb ja mis muret teeb?

Mitmekesisust võetakse valikuliselt, et mingeid gruppe võin kaasata, aga teisi mitte. Et puudega inimesed on okei, aga geide õigused tekitavad juba vaidlusi. Jääb mulje, et valime mõned grupid, kellest hoolimist välja näitame, aga teised las jäävad, kus on. Eriti pagulaste ja kooseluseaduse debattide päevil on raske neist teemadest rääkida.

Sage küsimus tööandjatel nõustajale on töökeskkond ja töökiusamine, millest on nüüd hakatud rohkem rääkima. Tööandjad ei tea, kuidas käituda, kui näevad ja saavad aru, et kollektiivis keegi kiusab, tavaliselt märgatakse seda alles siis, kui inimesed hakkavad töölt lahkuma.

Ja muidugi töötajate leidmine: kuidas pakkuda keskkonda, mis tõmbab ligi erinevaid inimesi ja neid ka tööl hoiaks? Siin on teemaks töövõimereform ja paindlikud töövormid, töö ja pere tasakaalu teemad jne.

Mis paremaks on muutunud?

Muidugi on tööandjale mugavam võtta tööle üks inimene täiskohaga, aga nüüd võetakse ühele kohale kaks poole kohaga inimest, kel on muid kohustusi ka – õppimine, väikesed lapsed vm. Teenindusorganisatsioonides tehti varem vahetuste graafikud valmis ja anti töötajatele ette, nüüd saavad nad graafiku koostamises ise rohkem kaasa rääkida – keegi peab päeval ära käima ja teeb tööd hommikul ja õhtul, mõnele sobivad ainult õhtud, mõnele ainult nädalavahetused – kõigi vajadustega arvestatakse rohkem.

Mis laadi mitmekesisus Eestis kõige suuremaks probleemiks on?

Puuetega inimeste teema ikkagi. Meie nõustame ja töötukassa teeb palju koolitusi, aga tööandjate soodustustest ei teata ikkagi tihtipeale midagi. On olemas sotsiaalmaksusoodustused, palgatoetused, meetmeid on palju nii neile kui näiteks noortele.

Palju on küsitud töökoha kohandamise kohta puuetega inimeste jaoks. On ka eelarvamusi, et kohandamine on väga kallis, aga tegelikult saab palju asju lihtsasti ära teha.

Aga meie koolid hindavad ja toodavad pigem ühesuguseid kui mitmekesiseid inimesi. Kas pedagooge ka nõustatakse?

Nõustajatega on meil küll juttu olnud, et peaks rohkem koolides käima.

Algul oli keeruline mitmekesisuse leppega liitujaid leida, ühinesid ainult erasektori organisatsioonid, nüüd on riigisektor ka tulnud. Üks kool on ka ühinenud ja see on väga oluline, et ka erinevad lapsed oleksid koolis koos, mitte ainult erinevad täiskasvanud töökohal.

Näiteks Tom Rüütel ei saa oma käsi kasutada, aga on töötukassas juhtumikorraldajana tööl, sai sinna pärast tihedat konkurssi. Ta on käinud tavakoolis ja –lasteaias, tal on palju sõpru. Kui kasvad üles puudega lapsena tavakeskkonnas, julged ka tööle kandideerida ning teisalt ka su kaaslased on õppinud-harjunud puudega kaaslasega, nad ei pea seda inimest kuidagi puudulikuks.

Miks mitmekesisuse kokkuleppega peaks liituma? Väärtuste näitamine, maine ja eeskuju lihtsalt?

Kokkuleppes kirjutad alla tekstile, et sinu organisatsioonis on võrdne kohtlemine oluline, kedagi ei diskrimineerita. Ütled need väärtused välja ja lubad selle järgi käituda. Paljuski on see muidugi ka maineküsimus. Hea eeskuju on Kaubamaja, kes väärtustab mitmekesisust oma töötajate ja klientide seas. Mullu aprillis oi isegi kassatðekkidel kirjas, et head mitmekesisuse päeva. Kui nad Toidumaailma võtsid tööle kurdi hispaanlase, siis osa kliente hindab seda, kuid kõik ei ole veel selleks valmis.

Tooge mõni näide, kus mitmekesisusest on ettevõtjale või organisatsioonile päriselt kasu.

Üle maailma on tehtud palju uuringuid ja need ütlevad selgelt: ettevõtetes, kus on mitmekesine töötajaskond ja kes väärtustavad neid põhimõtteid oma töökeskkonnas, on paremad majandustulemused.

Kui võtad tööle need inimesed, kes peegeldavad sinu kliente – puudega inimesed näiteks – siis sa oskad nendega arvestada. Me ei tuleks nii paljude asjade peale, kuidas oma teenust arendada. Mõtleme puudeta inimestena teistmoodi, Helpificus näeme seda pidevalt. Arvame, mida nad võiks vajada, aga ei tea neid asju, tegelikult vajavad nad hoopis midagi muud.

…ja üksluisusest kahju.

Osa sihtrühma ei tule su juurde, sest sa ei tea, kuidas see neile võimalikuks teha.

Nt pimedad ja tehnoloogiasektor. Jakob Rosin on pime noormees, kes kasutab aktiivselt kõiksugu tehnoloogiat ning muidugi on tal palju kasu nutitelefoni rakendustest, mis arvestavad ka pimeda kasutajaga – näiteks kui takso tellida Uberiga, ütleb telefon kasutajale, kui takso on kohale jõudnud. Lihtsamateski ärides on sama teema: me kohtume täna siin kohvikus, sest siia saab ratastooliga sisse (Triin ei ole ratastoolis, kuid ta väärtustab seda võimalust. – toimetaja). Konverentsiäris samamoodi saavad rohkem kliente need paigad, kuhu saab ratastooliga vabalt ligi. Kliendid lihtsalt käivad neis kohtades, kus on võimalik käia.

Kes selle kokkuleppega liituda ei saa?

Osa on tõesti liitumise pooleli jätnud, sest on ise aru saanud, et kõiki neid väärtusi nad ikkagi ei jaga. On ka selliseid, kes on alguses vastu, aga kui juht vahetub, tulevad ikkagi. Ka vastupidi on olnud, et enne tulevad ja uus juht ei ole huvitatud. Tõsi, palju oleneb juhist, aga ainult juhist ei piisa, ta peab ka oma töötajatele need väärtused edasi andma.

Erinevustest rääkides: 13. aprillil tähistatakse tänavu juhtumisi ka võrdse palga päeva…

Need teemad on tihedalt seotud, nii palk kui värbamine on osa võrdsest kohtlemisest. Et need kaks vajalikku teemad ühele päevale sattusid, on suur juhus, kuid ehk see polegi halb, toob kogu valdkonna rohkem ühiskonna fookusesse.

Maria Reinik, reporter

Pensionäride keskmine pension ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. See põhjustab aga pensionile jäänutele kohanemisraskusi.

SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt ning vaid 35 protsenti saavad vajadusel oma kulutusi vähendada. Pea poolte vastanute hinnangul oli pensionile jäädes keeruline sissetuleku langusega toime tulla.

«Uuringus osalenud pensionäride keskmise pensioni ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. Selline finantsolukorra muutumine tingib pensionile jäädes senise elukorralduse ülevaatamise ja korrektiivide tegemise,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Tänastest Eesti pensionäridest 66 protsenti olid enne pensionile jäämist teadlikud, et vanaduspõlves nende sissetulek muutub. Ligi veerand vastanutest tõdes, et enne pensionile jäämist oleks pidanud rohkem säästma, kuna see oli ka majanduslikult võimalik.

«Tavapärase 30–40 aasta asemel on tänased pensionärid kogunud pensioni vaid veidi üle kümne aasta, mistõttu on II pensionisamba mõju nende vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. Keskmiste näitajate järgi on pensioniealisel II samba kontole kogunenud üle 8800 euro. Esialgu võib summa tunduda suurena, kuid kui jagada see näiteks 15-20 aasta peale, on igakuise väljamakse suurus II sambast ligi 50 eurot. Loomulikult tulevikus proportsioonid muutuvad. Näiteks kui alates II samba loomisest 2002. aastal pensioniraha kogunud Eesti keskmise palga saaja läheb 2037. aastal pensionile, siis on temal kogunenud juba ligikaudu 60 000 eurot,» lisas Holst.

Kaks peamist põhjust, mis panevad inimesi pensioniks täiendavalt koguma, on tänaste pensionäride majanduslikult kehv olukord ja pensioniea lähenemine.

«Tänaste pensionäride majanduslikku olukorda vaadates mõistetakse, et pensionipõlevaks tuleks täiendavalt raha koguda, kuid reaalseid samme selles suunas astuvad vähesed. Pensioniea lähenemine on tugevaim pensioniks kogumise initsiaator, kuid kui sellega liiga hilja alustada, võib kogumisperiood jääda liiga lühikeseks,» täiendas Holst.

* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.

Liisa Tagel, arvamustoimetaja

2010. aasta suvel müüsin poes värvi. Talvised töökohad ja tegemised olid mul olemas, mistap olingi midagi spetsiaalselt suveks otsinud ja sugulase kaudu sattusin ehituspoodi. See ei ole lugu sellest, kuidas tutvuste kaudu soojale kohale saab, vaid üks näide sellest, kuidas võib tekkida palgalõhe.

Ehituspood oli väikesele ilusale tüdrukule päris hea paik inimvaatlusandmete kogumiseks. (Kirjutan «väikesele tüdrukule», sest 160-sentimeetrist kakskendmidagi vanuses naisolevust ei kiputa eriti kuskil naiseks nimetama.) Juba minu nägemine võis mõnes kliendis väga tugevaid emotsioone tekitada.

Klassikalised põmmpead «see minu värvi ei sega» ja «naised ei tea nagunii midagi, ma tean ise paremini» (ei teadnud tihti), valmistasid alati rõõmu sellega, et käitusid täpselt nii, nagu arvata oli.

Veel rohkem nalja sai aga härradega, kes kasutasid täislauseid ja sageli ka võõrsõnu ning püüdsid preiliga vestlust arendada. Kui nad ostsid parasjagu suuremas koguses toonimist vajavat värvi, võis juhtuda, et vestlus kestis üsna kaua. Päris mitu korda jõudis selline vestlus lõpuks tõdemuseni «kahju, et nii intelligentne tütarlaps peab sellises kohas töötama». Samasuguseid kohtumisi oli omajagu ka baaridaamina töötanud sõbrannal. «Aga mida sa elus TEGELIKULT teha tahad?» küsisid härrad. «Tahtsin juhtumisi olla 0,25 kohaga baaridaam teles töötamise kõrvalt,» urises sõbranna kommentaariks.

Uut ja paremat töökohta härrad ei pakkunud, samuti ei paistnud nad arvestavat võimalusega, et «tütarlaps» võib täiesti vabatahtlikult just seal olla ning klienditeenindaja ei ole maailma madalaim amet, millest, kui sul vähegi arunatukest jagub, tuleks iga hinna eest hoiduda.

Nüüd aga palga juurde. Ühel päeval tundsin end ikkagi nii halvasti, et poetasin pintsliriiuli taga paar pisarat. Ostlema oli tulnud ehitaja, kes pidi esialgse plaani kohaselt suvel selsamal minu ametikohal töötama. Teatas, et talle pakuti selle eest kümme tonni kuus (krooniaeg!), aga mõtles, et ei tasu ikka ära.

Ma sain täpselt poole vähem ja mulle öeldi, et ma ei saagi rohkem saada. Olin nõus: seda oli tegelikult enam, kui nii mõnigi teine suveamet pakkunud oleks, see oli ajutine töö ja ma ei osanudki muud küsida. Tööle tulles polnud mul näiteks õrna aimugi, kui palju teised seal palka saavad.

Ega ma tegelikult julgenudki küsida. Erialast töökogemust värvisegamises ja viimistlusvahendite müümises mul ju polnud. Ehitajal ka vist polnud, aga ta oli ju Ehitaja, oskas värve kasutada ja kindlasti ka pahteldada, ilmselt isegi kenasti plaatida ja palju muudki. Mis peamine, ta oli tõsiste ehitusmaterjalidega igati rohkem kokku sobivat tüüpi. Teate küll, mis see on – mees.

Sellest lõigust võib leida õige mitu erinevate tagamaadega tüüpnäidet palgalõhe põhjustest, mis kõik ei taandu kindlasti vaid soole. Esindatud on näiteks tööandja, kes tahab võimalikult palju kokku hoidja ja kasumit teenida ning siinkohal on ajutised töötajad alati kehvemal positsioonil. Küll aga oli see tööandja nõus harjumuspärase kuvandiga rohkem klappivale inimesele rohkem maksma. Ta oskas kindlasti küsida ka.

Tal ju oli ikkagi ehitajapagas, mõtlesin ma. See ei saa põhjendada seda, miks talle lubati kaks korda rohkem raha, mõtlesin ka.

Ma ei näinud, et mul oleks kogemust, millega oma palganõuet põhjendada, kuigi olin varem klienditeenindaja olnud ja rääkisin mitut keelt, millest mul läks sel suvel tööl ka kõiki vaja. Ma ei rõhutanud seda, et olen väga kiire õppija.

Ma tundsin, et olen rumal, et vestlusel rohkem raha ei küsinud ega julgenud ka pärast midagi juurde küsida. Üle poole tööajast oli juba möödas. Mõtlesin, et kannatan ära.

Kusjuures ka töökaaslased olid ðokeeritud sellest, kui vähe mulle palka maksti ning jagasid muga sügisel täiesti omaalgatuslikult üht preemiasummat. Sestap – tervitan kõiki, kellega müügisaalis päevi õhtusse saatsin, vahel ikka meenutan teid ja ainult hea sõnaga.

Kerli Kivistu, reporter

«Tuludeklaratsioonile (mille esitasin 16.02) sai pandud linnuke, et tagastatav summa peetaks kinni minu kohustuste jaoks. Ühtlasi oletasin, et kui ma nüüd maksan oma maamaksu ainult selles osas, mis mul veel puudu jääb, siis on kõik korras, aga nii see vist päris ei ole. Olen nüüd maksuvõlglane ja samuti on tiksunud 50 senti intressi. Huvitav kas mul on ka nüüd võimalik nõuda EMTA-lt oma raha hoidmise eest intressi, sest siis oleksime ju enam-vähem nullis?» soovis lugeja teada.

Vastab Maksu- ja tolliamet pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Ma ei saa inimese maksuasju ilma tema kirjaliku loata kommenteerida. Küll aga üldiselt käib tagastatava tulumaksusumma arvelt maamaksu kohustuse täitmine automaatselt. Selle eeldus on, et esitatud tuludeklaratsiooniga on kõik korras ning inimene on andnud nõusoleku tagastatava summa arvelt tasuda maamaks.

Samas on palju ka olukordi, kus esitatud tuludeklaratsioon ja tagastatava summa suurus vajab üle kontrollimist, et veenduda kõikide tulude korrektses deklareerimises. Seetõttu soovitabki EMTA inimestel hoida e-maksuametis oma tuludeklaratsioonil silma peal, sest info deklaratsiooni staatuse kohta ja ka meiepoolsed soovid lisainfot saada tulevad kõigepealt teatena sinna.

Kui tulumaksu tagastuse summa peale kontrolli ei muutu, siis saab ka isiku maamaksu kohustus kaetud, samuti ei tule sellisel juhul mingeid intresse tasuda.