Artiklid
- Üksikasjad
Kaire Uusen, kolumnist
Palgalõhega võitlemisel tuleb muuta tööandja suhtumist, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.
Jah, mees võib küsida rohkem palka või naine olla alandlik, aga tekib küsimus, miks tööandja seda ebavõrdsust lubab. Kõik teavad, et tänapäeva Eesti ettevõtja loeb iga senti; miks ta siis valib töötajaks mehe, kellele tuleb maksta rohkem? Ometi räägitakse töökonkursside kohta, et tööandja eelistab alati seda, kes küsib vähem. Isegi tippude puhul. Ja kui tööandja valibki mehe ja on valmis talle rohkem maksma, siis tekib ikkagi küsimus, mille põhjal ta eeldab, et valitud mees on parem kui naine.
Pigem ütleksin, et kõrgema palgaga mehe eelistamine on majanduslikult üsna rumal samm. Eriti juhul, kui objektiivsete näitajate, nagu hariduse, töökogemuse jm põhjal on mees ja naine võrdsed kandidaadid. Eestis, kus sünnib vähe lapsi ja on palju vanu töötavaid naisi, ei saa ka töötaja lapsesaamine tööandjale nii suur hirm olla.
Mehe eelistamisel pole midagi tegemist ka tootlikkusega. Juristid ja teised, kes arvavad, et meestöötaja tootlikkus on suurem, peaksid eelkõige tegema selgeks tootlikkuse mõiste. See pole midagi, mida töötaja saab ise otsustada või mis sõltub suguhormoonidest. See hõlmab kogu ettevõtte süsteemi ja eelkõige määrab tootlikkuse see, kui keegi suudab vähema kulu, parema tehnoloogia ja suurema kiiruse ning kvaliteediga üha rohkem ja kõrgema hinnaga oma kaupa müüa.
Kui ma 1990ndate esimesel poolel palgateemadega tegelema hakkasin, oli riigi tasandil meeste-naiste palkadest suuremaks probleemiks hoopis see, miks saab üks valdkond eelarvest rohkem raha kui teine ning kuidas seda lõhet vähendada. Kaudselt oli ka seal tegemist meeste-naiste palgaerinevustega, aga mitte ainult. Küll sai pingutatud, aga lõhe valdkondade vahel jäi ikka alles, justkui oleks riigieelarve puhul kehtinud vanasõna: kus on, sinna tuleb juurde.
Võin isegi tagantjärele öelda, et töötasin kümne aasta jooksul kahes riigiasutuses, kus nägin päris suuri erinevusi ka ainult naistöötajate palkade vahel. Meie – kaks ühesuguse hariduse ja kogemusega naist, kes me töötasime ühe ja sama asja kallal, – saime palka ca 6000 krooni. Siis tuli aga tööle täpselt samasuguse hariduse ja kogemusega naine, kes sisuliselt tegi enam-vähem sama tööd, isegi võiks öelda, et kasutas meie varem koostatud materjale, kuid tema palk oli ca 2,2 korda kõrgem! Mulle hakkas see vastu, ehkki samal ajal käisin vapralt asutustes ja kõrgkoolis pidamas loenguid, kuidas luua ettevõttes õiglast palgasüsteemi.
Huvitav oli ka reaktsioon, mida juba sel ajal asutustes-ettevõtetes õiglaste palkade kohta öeldi. Tänati toreda loengu eest, aga öeldi: «Andke meile raha, küll siis tuleb ka õiglus!» Kui raha on vähe, siis on paratamatult nii, et ühele (mingil põhjusel väljavalitule) makstakse rohkem ja teised saavad vähem. Siis hakkavad kehtima dþunglireeglid – kes on mõjusam, tugevam, nahaalsem või siis vastupidi, sarmikam, saab rohkem. Olgu ta siis mees või naine.
Üks oluline probleem on ka see, et kuna palkade otsustamine on juhtide õigus ning neil pole ees mingeid reegleid või töö keerukusel põhinevaid palgasüsteeme, siis ongi nii, et makstakse «tunde järgi», võetakse tööle endisi kolleege, sõpru, sugulasi, kellele makstakse kas tänu- või kaastundest rohkem kui teistele. «Tal on pere» või «Ta just kaotas hea töökoha» – põhjuse leiab ikka. Väikeses ühiskonnas on tutvustel suur mõju.
Nii et Eestis on mehed justkui eelisseisus. Tõsi, palgalõhet mõjutab ka see, mida ütlesid saates Marti Aavik ja Leena Kivisild: Eestis on juhtidest suur osa mehed, kes teenivad üle keskmist palka, ning liiga suur hulk naistest töötab madala palgaga ametites. Mõnigi firma, kes võttis masu ajal naisjuhi, maksis talle kaks-kolm korda vähem kui varem meesjuhile, tööd tuli aga kaks-kolm korda juurde. See kõik süvendab lõhet. Pole ka saladus, et naised võivad olla haritumad, aga paljud valivad sundseisus (maakonnas lihtsalt pole tööd!) madalama taseme töö. Kui aga kord hakata tegema haridusest-võimetest lihtsamat tööd, siis üldjuhul enam tagasiteed ei ole.
On veel aspekte, mis Eesti palgalõhet süvendavad – see on meestepuudus (peiupõud). Eestis on naisi meestest rohkem, küll alates 45. eluaastast, aga ikkagi. Pealegi on eesti meeste hulgas äärmusi rohkem kui enamiku Euroopa rahvaste seas – meie mehed on kas edukad ja terved või siis sandid, joodikud ja töötud. Vahepealseid on liiga vähe!
Seega võiks meie mehed küll minna õpetajaks või lasteaiakasvatajaks, aga need mehed, kes mujal seda tööd teevad, on Eestis omadega juba põhja läinud. Joodikut või santi aga sellele tööle ei saa võtta. Seda trendi on mõjutanud macho-kultuur, raha ja edu väärtustamine, mistõttu on pehmema loomuga mehed jäänud elu hammasrataste vahele, mitte ei tööta meditsiiniõe või õmblejana.
Ja veel üks aspekt: kui öelda sõna «mees», siis mõtleb enamik Taavi Rõivase, Urmas Sõõrumaa või teiste tippude peale, aga samas on Eestis väga suur osa mehi, kes ei teeni üldse või on tänaval, vaevlevad alkoholiprobleemide küüsis ning nende ainus sissetulek on pudelikorjamine või elavad nad mõne naise kulul.
artikkel jätkub
edasi saab lugeda originaalis Postimehe kodulehel
- Üksikasjad
Täiskasvanutel on tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus vähemalt 30 minutit mõõdukat liikumist viiel korral nädalas. Piisavalt liigub Eestis aga vähem kui iga kümnes täiskasvanu, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Külli Luuk.
Kehaline aktiivsus ei ole vaid spordi tegemine, vaid igasugune kehaline liikumine, olgu selleks siis kõndimine, töö või igapäevategevustega seotud liikumine, näiteks majapidamistööde tegemine. Viimastel aastatel on kahanenud inimeste kehaline koormus tööle ja töölt koju jõudmisel. Vähene liikumine on üheks põhjuseks, miks on kasvanud ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal. Tänaseks on ülekaalus iga teine tööealine inimene.
Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on kasvanud, samal ajal on suurenenud ka energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine.
Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha töökohal?
* Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on üsna lihtsad ega nõua suuri kulutusi. Nii näiteks saab nutika planeerimise ja vähese ajakuluga paigutada olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.
* Suuremates hoonetes on võimalik kavandada erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh lihtsad treeningõpetused ja -kavad.
* Toredaid treeningvahendeid võiks ruumidesse paigutada nii üksikult (kummist võimlemislindid, -pallid, hantlid vms), kui kolleegidega koos tegutsemise võimaldamiseks (võistlusmomenti pakuvad nt lauatennise- ja koroonalauad, lauajalgpalli- või lauahoki lauad).
* Soodustage rattaga tööl käimist luues turvalise parkimise võimalused. Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist (veidi pikem puhkeaeg, mille raames saavad soovijad teha einestamisele lisaks ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms).
* Tehke koostööd kohalike klubide ja treeneritega nii liikumisharrastuste soodustamise osas kui töökohale harjutusvõimaluste toomisel (juhendajaga võimlemis- ja venituspausid, jooga- ja tantsutunnid vms).
* Korraldage regulaarselt väiksemaid võistlusi ja liikumissündmusi, mis hoiaksid inimesi aktiivsetena ning ergutage kõiki neis osalema. Tunnustage nii lihtsalt osalejaid kui ka tublimaid.
* Ja loomulikult, võtke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja spordisündmustest, jagades nende kohta töötajaile aegsasti infot.
Mida saab igaüks ise teha?
Oma päeva saab aktiivsemaks muuta eelneva planeerimisega.
* Kui tead, et liigud vähem, kui vajalik (10 000 sammu päevas), sea endale jõukohasemad eesmärgid ja asu neid ellu viima. Kui elad töökohale suhteliselt lähedal, võta nt eesmärgiks kogu teekond või siis teatud osa sellest jalgsi (ka joostes, rattaga, tõukerattaga jne) läbida. Või siis määra enda jaoks päevad, millal liigud (võimalusel üldse ilma) transpordivahendite abita, enda määratud moel.
* Leia kogu tööpäeva vältel võimalusi tõusmiseks ja väikesteks jalutuskäikudeks, tehes seda nii siseruumides kui õues. Kui oled sunnitud istuma, püüa vähemalt paar korda tunnis vahetada asendit, pinguta ja siruta vaheldumisi jalgu, käsi ja selga, ringita käe- ja jalalabasid, tee erinevaid harjutusi õlgadele ja kaelale. Püüa leida kaaslasi - koos on liikumine lõbusam.
* Vaba aja harrastuste osas tasub katsetada uute ja erinevate treeningutega, et liikumine pakuks rõõmu ja oleks mitmekesine. Vajaliku aeroobse koormuse annavad nt mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine. Igapäevategevustest aga nt kõndimine, majapidamistööd, aktiivne lastega mängimine jms. Mõne spordiklubi või harrastajate seltskonnaga liitumine on samuti väga hea mõte.
* Vaba aja tegevuste osas püüa eelistada passiivsele istumisele liikumist ja kahandada n-ö ekraaniaega (televiisori, arvuti jms kasutamine).
Autor: Külli Luuk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist
Loe lisaks:
www.liigume.ee
www.terviseinfo.ee
Tööinspektsiooni plakatid harjutustega istuva ja seisva töö tegijatele:
Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kellel on istuv töö
https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/v6imlemisplakat_istuv_too
Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kes töötavad seistes
https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/v6imlemisplakat_seisev_too
Hoogu juurde! Võimlemisharjutused töökohal ja puhkehetkel
https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/voimlemine/0
Sotsiaalministeeriumi, Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogide Seltsi juhendmaterjal harjutustega eri lihasgruppidele, mida saad teha tööpäeva vältel:
intra.tai.ee/images/prints/documents/134131875310_vaikeliigesed.pdf
intra.tai.ee/images/prints/documents/134131918128_olavoo%20ja%20kael.pdf
intra.tai.ee/images/prints/documents/134131973170_olaliigesed%20ja%20kaed.pdf
intra.tai.ee/images/prints/documents/134131973170_olaliigesed%20ja%20kaed.pdf
intra.tai.ee/images/prints/documents/134132013219_alajasemed.pdf
- Üksikasjad
Liis Velsker, reporter
Käesolevast aastast lapsehoolduspuhkuselt Tallinna linnakantseleisse tööle naasta soovinud, kuid ootamatult koondatud kahe poja ema võitis töövaidluskomisjonis Tallinna linna.
Töövaidluskomisjoni eilses otsuses seisab, et naise avaldus rahuldatakse osaliselt. Komisjon tuvastas, et Maria (nimi muudetud – toim) ja Tallinna linnakantselei vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, kuid lõpetas siiski lepingu.
Tallinna linnakantselei peab koondatud emale maksma hüvitist tema 3,5 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 5390 eurot. Maria (41) taotles hüvitise suurendamist kuni pooleteise aasta keskmise töötasuni ehk 27 720 euroni.
Töövaidluskomisjon toob otsust põhjendades välja, et tööandja ehk antud juhul Tallinna linnakantselei peab koondatavate seast tegema kindlaks isikud, kelle hulgas on töötajad, kes kasvatavad alla kolmeaastast last ning viimased tuleb eelisjärjekorras kõrvale jätta.
«Kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänud ringist valida koondatavad,» seisab otsuses.
Töövaidluskomisjon märgib otsuses, et samas osakonnas, kus töötas Maria, oli ka töötaja X (nimi varjatud – toim), kes ei kasvata alla kolmeaastast last, kuid täitis ametijuhendi järgi täpselt ühesuguseid arengukavadega seotud tööülesandeid, mistõttu oleks Tallinna linnakantselei pidanud koondama esmajärgus hoopis tema.
Tallinna linnakantselei palkas pärast ühe aasta ja kaheksa kuu vanust ning 13-aastast poega kasvatava ema koondamist töövaidluskomisjoni jaoks kaks Aivar Pilve advokaadibüroo vandeadvokaati ja lubas minna kohtuni välja.
Täpselt nädal tagasi toimus ka töövaidluskomisjoni istung. «Minu jaoks oli see väga ebameeldiv kogemus. Istung kestis üks tund ja 45 minutit,» tunnistas Maria.
Ligi paarkümmend aastat Tallinna linnasüsteemis töötanud Maria jäi dekreeti tunamullu mais. Ta oli viimased neli aastat töötanud linnakantselei arenguteenistuses. Käesolevast aastast pidi ta tööpostile naasma, kuid tagasi teda enam ei lastud.
«Mind hoiti kolm nädalat kodus, öeldi, et Tallinna linnal ei ole [mulle] tööd. Iga nädala lõpus sain meili teel kirja, et pikendame teie kodus viibimise aega,» meenutas naine.
20. jaanuaril toimunud Tallinna linnavalitsuse istungil kinnitati linnakantselei teenistuskohtade koosseisu muudatus. Kaks päeva hiljem sai Maria kätte oma töölepingu ülesütlemise avalduse.
«Nad ütlesid, et saavad aru, et rikuvad seadust, aga nad lähevad ikkagi seda teed pidi ja võtavad kogu vastutuse enda kanda,» rääkis naine.
Töölepingu seaduse järgi on koondamisel eelisõigus tööle jääda alla kolmeaastase lapse vanemal, keelatud on töölepingut üles öelda raseda ja lapsehoolduspuhkusel viibiva vanemaga.
Maria uueks ülemuseks saama pidanud Tallinna linna finantsdirektor Katrin Kendra selgitas märtsi alguses, et ametnik oli tööl arenguteenistuses, kust ta jäi koju lapsehoolduspuhkusele.
«Vahepeal toimusid muudatused ning funktsioonid, nagu arengukavade koostamine ja välisrahastusega projektide juhtimine, anti üle linna finantsteenistustele. Ütleme ausalt, oleme suutnud seda funktsiooni täita oluliselt optimaalsema koosseisuga ehk senise umbes seitsmeliikmelise meeskonna asemel on meil tööl ainult neli inimest ja kõik ülesanded saavad täidetud,» rääkis ta. Vastust küsimusele, miks ikkagi alla kolmeaastast last kasvatav naine koondati, ei tulnud.
Tallinna linn võib töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustudes esitada hagiavalduse ühe kuu jooksul maakohtusse.
Tallinna linna pressiteenistus märkis, et esitatud kaebus rahuldati vaid osaliselt ning komisjon nõustus mitme linnakantselei seisukoha ja taotlusega. «Linna eesmärk ei ole olnud seda vaidlust pidada. Seetõttu võib edasikaebamine sõltuda ühtlasi sellest, kas vaidlust otsustab jätkata Maria (nimi muudetud – toim). Oleme jätkuvalt seisukohal, et poolte seisukohtade lähendamiseks ja õigusrahu saavutamiseks on mõistlikumaid lahendusi ning linnakantselei on olnud nendeks avatud,» lisati teates.
- Üksikasjad
Me elame kahekümne esimesel sajandil, mil palju tööd tehakse istuvas asendis. Töötame arvuti taga nii kontorites, riigiasutustes ning isegi piletikassades. Esmapilgul võib tunduda, et üsna lihtne on päev läbi arvuti taga tööd teha, sest see töö ei ole ligilähedaseltki võrreldav füüsilise töö raskusega: raskete kastide tassimine, päev läbi jalgadel olemine, pidev jõu kasutamine.
Jah, see on tõsi, kuid ka istuval tööl on inimese tervisele negatiivne mõju.
Milliseid riske võib põhjustada istuv töö tervele inimesele?
Neile, kes teevad füüsiliselt aktiivset tööd, tundub sageli, et istuv töö on suhteliselt lihtne ja väsitav. Kuid reaalsus on see, et paljud kontoritöötajad kurdavad lihasevalu, liigeste ja lülisamba valu, halvenenud nägemist ning isegi unetuse üle. Pealegi, kontoritöölistel on kalduvus toituda ebaregulaarselt, tarbida rohkelt kofeiini ning rohkelt suitsetada.
Kõige enam kannatab istuva töö pärast selg. Üldjuhul ei istu kontoritöölised alati korrektselt, seda kas ergoniimilise kontoritooli puudumise või halva asendi tõttu ning see paneb selja valutama. Selline seljavalu võib põhjustada tulevikus teiste haigusi, näiteks seljaaju songa. Pikalt istudes kogeb selgroog suurt koormust, mis võib põhjustada radikuliiti. Kui terve päev on vaja jälgida arvutiekraani, on oht ka müoopiaks.
Tehtud uuringud selgitavad, et päevas enam kui neli tundi istumine suurendab sellistesse haigustesse haigestumise riski nagu diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi ja erinevad südamehaigused. Naistel põhjustab madal füüsiline aktiivsus ka veenilaiendeid. On tõsi, et pikka aega arvati, et veenilaiendid on pärilikud, kuid arstid panid tähele, et veenilaiendid esinesid sagedamini neil naistel, kes päeva jooksul piisavalt aktiivsed pole. Istuv töö aeglustab ka ainevahetust, mistõttu on vereringe häiritud ning see on ka peamiseks põhjuseks, miks kaal kasvama hakkab.
Nõuandeid neile, kes terve päev istub
Esiteks, oluline on pöörata tähelepanu rühile ning seetõttu on vajalik omada ergonoomilist kontoritooli. Milline on ergonoomiline kontoritool? Põhielemendid on seljatugi, käetoed ja reguleeritava kõrgusega istmekõrgus, mille saab sättida õigele kõrgusele vastavalt iga inimese füsioloogiale: pikkus, selgroo kõverus, käsivarre pikkus jne. Praegu on mööblisalongides ning elektroonilistes kauplustes nagu Kaup24.ee lai valik ergonoomilisi kontoritoole, mida tasub soetada kogu meeskonnale.
Teine väga oluline aspekt, mis mõjutab istuval töökohal tööd — arvuti ekraani kõrgus ja positsioon. On väga oluline, et arvuti ekraan oleks veidi silmade joonest allpool. Arstid soovitavad iga 20 minuti järel silmi puhata. Kuiva kliimaga ruumis peaks olema käepärast ka silmatilgad, et silmas kuivust leevendada ning vähendada silmade ebamugavustunnet.
Ilmselt tahab iga inimene, kes istuvat tööd teeb, pärast tööd kiirustada koju, kus ootab õhtusöök, duðð ja pehme voodi. Kuid passiivne olemine ei tule kasuks — hea mõte on pärast tööd füüsiliselt aktiivne olla. Nii tagad hea füüsilise ja vaimse tervise. Niisiis, kui oled kogu päeva olnud mitteaktiivne, on hea võimalus korvata see intensiivse treeninguga jõusaalis, pika jalutuskäiguga värskes õhus, isegi jalgratta ja rulluiskudega sõitmisega. Füüsiline aktiivsus mitte ainult ei vähenda haigestumise võimalust erinevatesse haigustesse vaid parandab ka üldist tervist, sealhulgas une kvaliteeti.
Paljud inimesed, kes teevad istuvat tööd ning veedavad mugavalt aega diivanil, kaebavad halva une kvaliteedi ja energia puuduse üle. Seda seepärast, et istuv töö väsitab vaimselt, aga mitte füüsiliselt. Seega, kehas puudub harmoonia — aju tahab puhata ja keha mitte. Seega, füüsiline aktiivsus pärast tööd on tõhusaim vahend unetuse või halva unekvaliteedi parandamiseks.
Ära ei tohi unustada ka õiget toitumist, mis on oluline normaalseks inimese keha toimimiseks. Tööl on tavaliselt ainult üks paus, et süüa. Üks eelistab einestada lähedalasuvas toitlustusettevõttes, teine toob enda toidu kodust kaasa ning kolmas naudib maitsvat kuid ebatervislikku kiirtoitu ja suupisteid. Ent kiirtoit ja ebatervislikud suupisted ei ole organismile kasulikud. Nii et kõik, kes istudes tööd teevad, peaksid oma dieeti tasakaalustama — sööma regulaarselt kõrge energeetilise väärtusega toitu. Lisaks on soovitatav iga paari tunni tagant süüa pähkleid või puuvilju, juua puhast või mineraalidega vett ning mitte kuritarvitama kohvi.
Iga töö on vastutav, oluline ja vajalik ning kuigi mõned nüansid on tervisele ohtlikud, sõltub igast inimesest endast, kui palju laseb ta istuval tööl enda tervisele mõjuda.
- Üksikasjad
Seoses töövõimereformi käivitumisega hakkab alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu menetlema Eesti Töötukassa. Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016.
Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Eesti Töötukassa.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee
Lehekülg 885 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee