Artiklid
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
Info- ja kommunikatsioonivaldkonna tööandjad julgustavad töövõimetuspensionäre tööle kandideerima, lubades lähtuda otsustamisel eelkõige kandidaadi pädevusest.
Eile Playtechi Tallinna kontoris korraldatud töövõimereformi-teemalises ümarlauas «Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon» osalenud ettevõtete esindajad tõdesid, et nende valdkonnas valitseb arvestatav tööjõupuudus.
Seetõttu on mitmed ettevõtted pidevalt valmis värbama uusi töötajaid, sõltumata sellest, kas tegu on töövõimetuspensionäriga või mitte. Reeglina on ettevõtetes korraldatud juba praegu näiteks ratastooliga ligipääsetavus, kohati võimaldatakse kodust töötada, pakutakse tasuta psühholoogi tuge ning ollakse valmis kohandama tööd muul moel konkreetse töötaja vajadustele vastavaks.
«Me julgustame töövõimetuspensionäre endale tööle kandideerima. Kui te leiate meie kodulehelt endale sobiva tööpakkumise, siis pöörduge kindlasti meie poole,» rääkis ümarlauda võõrustanud Playtech Eesti personalidirektor Kristi Ansberg.
«Isegi kui konkreetset teile sobivat tööd silma ei hakka, tasub kirjutada, et teaksime teiega arvestada, kui peaks mõni võimalus avanema,» lisas ta. Sarnast valmidust kinnitasid ka mitmete teiste ümarlauas osalenud ettevõtete esindajad.
Ümarlauas osalenute sõnul motiveerivad tööandjaid töötukassa pakutavad teenused tööandjatele, eriti koolitused ning töökoha kohandamine, kuid leiti, et infot teenuste kohta võiks olla rohkem. Samuti hinnati kõrgelt, et riik tasub teatud puhkudel töövõimetuspensionäri palganud tööandja sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses.
Ürituse korraldanud sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul oli tänasest arutelust kõlama jäänud optimism positiivne üllatus. «Kindlasti võtame kohtumisel kuuldud soovitusi arvesse edasises suhtluses tööandjatega, et aidata headel ideedel ka praktikas rakenduda,» rääkis Kailas.
Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.
Tänavu jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma töövõimetuspensionäridele ja tööandjatele vastavalt vajadusele uusi ja uuenenud teenuseid. Juulist käivitub reformi teine osa ehk töövõime hindamine. Üleminek uuele süsteemile kestab 2021. aasta lõpuni.
- Üksikasjad
Värsketest riigiametnike palgaandmetest selgus, et veeteede ameti juhi Rene Arikase kuupalk on 5000 eurot, aga lennuameti juhil Kristjan Telvel 3000 eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal põhjendas palkade erinevust sellega, et veeteede ametis töötab kümme korda rohkem inimesi kui lennuametis, mistõttu on juhi koormus suurem.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
2. mail eetris olnud Tööminutite saates rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest.
Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kusjuures seadus ei ütle, et ainult tööandja korraldatud koolitusel, vaid eesmärgiks on laiem enesetäiendamise kohustus.
Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige koolituste korraldamine tööandja poolt. Kuid lisaks on tööandjal kohustus võimaldada töötajale õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Selle paragrahvi kontekstis on mõeldud neid koolitusi, kuhu töötaja läheb omal initsiatiivil.
Paljudel tööandjatel on töötajad, kes alles omandavad kutsealast kõrgharidust või läbivad spetsialistiõpet. Nendes õppevormides osalemise initsiatiiv tuleb üldjuhul töötajalt endalt ja seega on asjakohane täiskasvanute koolituse seaduse rakendamine.
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse töötajale tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras, ülejäänud 10 päeva eest tasu ei maksta.
Lisaks eelnimetatule, on töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus ehk kui meditsiinitöötaja omandab kutsealast kõrgharidust, on see vaadeldav seaduse mõistes tasemeõppena ning tal on õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Millistel juhtudel on aga tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest või see katkestada? Kuula täpsemalt Kuku raadio eetris olnud Tööminutite saatest ning saa ülevaade.
Allikas: Tööelu.ee
- Üksikasjad
Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et tööjõupuuduse pikaajaliseks lahendamiseks tuleb välistööjõu palganõuet alandada valdkonna keskmiseni ning suurendada sisserände piirarvu.
„Tööjõupuudus ei ole vaid ettevõtjate probleem. Tegemist on Eesti arengu pikaajalisema küsimusega – kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pressiteenistuse vahendusel.
Peaminister Taavi Rõivasele saadetud kirjas esitavad Tööandjad kaks ettepanekut. Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu.
Tööandjad näevad positiivse muudatusena, et välismaalaste seaduse eelnõus on välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi vähendatud – senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel nähakse ette vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõuet.
See ei ole Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.
„Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter Töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.
Paralleelselt palganõude leevendamisega peab Eesti Tööandjate Keskliit hädavajalikuks suurendada sisserände piirarvu. Tööandjate ettepanekul tuleb sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.
„Kuni aastani 2040 prognoositud demograafiliste arengute tõttu jääb Eesti tööjõuturult aastas keskmiselt puudu ca 5000 inimest, see teeb kokku üle 100 000 inimese. Sidudes sisserände piirarvu Eesti alalise elanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, kuna alaliste elanike arv väheneb,“ kirjutas Tamsar.
„Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele.“
Tööandjate hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas üldse asjalikke inimesi siia väärtust looma meelitada. See on märgitud ka World Economic Forumi 2015-2016 konkurentsivõime edetabelis Eesti ühe nõrgima aspektina.
- Üksikasjad
Valitsus jõudis möödunud nädalal põhimõttelisele kokkuleppele, et alates 2017. aastast on tööandjal vabatahtlikult võimalus hüvitada töötajale teine ja kolmas haiguspäev ilma selle eest sotsiaalmaksu tasumata.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on maksuleevenduse eesmärk motiveerida tööandjaid esimesi haiguspäevi hüvitama ning selle kaudu hoidma oma töötajate tervist. "Ei ole saladus, et täna käib tuhandeid inimesi haigena tööl, et palgas mitte kaotada. See ei ole normaalne, mistõttu on mõistlik, et riik tuleb siinkohal tööandjale poolele teele vastu ega käsitle neid kulusid erisoodustusena," selgitas ministeerium.
Tööandjal on seadusest tulenev kohustus hüvitada töötajale 4.-8. haiguspäev. Seejärel võtab kohustuse üle haigekassa.
Lisaks nõustus valitsus valmistama ette alates 2018. aastast tööandja vabastamist erisoodustusmaksust töötaja teatavatele taastusraviteenustele, milleks on näiteks taastusarsti konsultatsioon.
Allikas: Tööelu.ee
Lehekülg 881 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee