Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lia Ratnik, Dreamleader partner, koolitaja
ärileht.ee

Milline on hea juht juht? Suurepärase juhtimise koodi lahtimuukimine on keeruline ülesanne.
Üksikute omaduste kaalumise asemel tuleks pigem vaadata mustrit, mis moodustub teadmistest, oskustest ja väärtustest, mis iseloomustavad head juhti.

Olenemata ettevõtte tegevusalast ja omandivormist peavad tänapäeva juhid olema väga head viies valdkonnas.

Esiteks, suurepärased juhid on väga head enesejuhtijad ja enese arengusse investeerijad. Kuid tulemuslikke liidreid ei saa kirjeldada pelgalt selle kaudu, mida nad teavad ja teevad. Kes nad on inimestena, omab suurt rolli selles, kuidas nad saavutavad tulemusi teisi kaasates.

Kolmandaks, suurepärased juhid kujundavad tulevikupilti ja seavad sihte. Nad teavad vastust küsimusele: „Kuhu me teel oleme?” ja hoolitsevad selle eest, et inimesed mõistaksid valitud suunda.
Neil on tõsi taga

Suurepärased juhid viivad asjad ellu. Nad teavad, kuidas luua töötavaid süsteeme, mida teha ise ja mida delegeerida, nad loovad oma meeskonnas koostööd, peavad lubadusi ja viivad muudatused ellu. Nad saavad asjad tehtud!

Ning viimaks, suurepärased juhid on oskuslikud talendijuhid. Nad panevad kokku häid tulemusi saavutavaid meeskondi ja teavad, missuguseid teadmisi ja oskusi on tema tiimil vaja täna ja tulevikus. Nad teavad, kuidas leida, luua ja siduda organisatsiooniga tõeliselt häid tegijaid. Nad arendavad inimesi ja loovad pühendumust ning lojaalsust.

Igaühest juhti ei saa ehk liidripotentsiaali ennustavad käitumised

Raamist väljas mõtlemine:

üldistamisoskus;
oskus luua ootamatuid, kuid kasulikke seoseid;
loov mõtlemine;
laiemate probleemide tunnetamine ja pikaajalise perspektiivi nägemine;
keeruliste teemade lihtsustamine.

Uudishimu ja valmisolek õppida:

tunneb huvi enama vastu, kui tema roll tavapäraselt ette näeb;
võtab vastu uusi ja väljakutseid esitavaid rolle;
võtab riske uute asjade proovimisel;
lai silmaring ja huvi ümbritseva vastu.

Teistest arusaamine ja empaatia:

kuulab hoolikalt ega torma tegema järeldusi teiste inimeste ja nende motiivide kohta;
on motiveeritud teisi mõistma;
kohtleb teisi lugupidamisega;
näeb teistes pigem positiivset kui vigu ja puudujääke;
toob kaaslastes esile parima.

Emotsionaalne tasakaal:

säilitab emotsionaalse tasakaalu ka keerulistes situatsioonides;
saab üle ja õpib oma vigadest;
ei süüdista teisi;
otsib ise tagasisidet, analüüsib seda ja teeb enda jaoks järeldusi;
keskendub sellele, mis on grupile tervikuna parim (ei näe kõiki teemasid personaalse karjääri võtmes).

Lia Ratnik, Dreamleader

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Statistikaamet

13. mai 2016 – pressiteade nr 55

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Töötuse määr tõusis 2016. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti, mis on seletatav sesoonse mõjuga – mitmel tegevusalal vähenes töökäte vajadus. Ka 2015. aasta I kvartaliga võrreldes pole töötuse määras suuri muutusi – töötuse määr langes võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,1 protsendipunkti.

Hinnanguliselt oli 2016. aasta I kvartalis 630 000 hõivatut ning 43 600 töötut. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,8 protsendipunkti, tuues tööturule juurde ligikaudu 6400 inimest.

Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus oli 2016. aasta I kvartalis 64,1%. Kuigi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga hõivemäär tõusis, jäi see ülejäänud kvartalitega võrreldes madalamale tasemele.

Jätkuvalt on tööturunäitajates erinevused sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Vanuserühmiti püsib madalaim hõive 15–24-aastaste seas, mis tuleneb suuresti pooleliolevatest õpingutest. Õpingute tõttu oli 2016. aasta I kvartalis tööturult eemal 79 200 noort, moodustades enamuse kõigist 15–24-aastastest mitteaktiivsetest. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga langes 15–24-aastaste hõivemäär 1,4 protsendipunkti, teistes vanuserühmades hõivenäitajad paranesid. 50–74-aastaste hõivemäär oli I kvartalis 54,3%, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusnud 1,8 protsendipunkti.

2016. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,1% ja mitte-eestlaste 9,8%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes töötuse määr eestlaste seas 0,7 protsendipunkti, mitte-eestlaste seas aga tõusis 1,2 protsendipunkti. Mitte-eestlastest meeste seas langes töötuse määr 0,6 protsendipunkti, samal ajal kui mitte-eestlastest naiste seas tõusis näitaja 3,1 protsendipunkti. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,1 protsendipunkti ning eestlastest naiste seas 1,4 protsendipunkti.

15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus oli 2016. aasta I kvartalis 6,5 protsendipunkti, peamises tööeas olijate ehk 20–64-aastaste seas oli näitaja 5,9 protsendipunkti. Mõlemas vanuserühmas on hõivelõhe võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenenud.
Diagramm: Töötute arv vanuserühmiti, I kvartal, 2007–2016

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee

Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive suurem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Tööjõu tootlikkus 2015. aastal kahanes, kuid on taas kasvule pöördunud.
2016. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,5% ja hõive kasvas aasta varasema ajaga võrreldes 1,1%. Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive ka eelmise aasta viimase kvartali omast suurem. Hooajalistel põhjustel on töötuse määr aasta esimeses kvartalis tavaliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti kõrgem kui eelmises kvartalis. Sel aastal suurenes töötus vaid 0,1 protsendipunkti, mis tähendab seda, et hooajaliselt kohandatud töötuse määr langes. Tööjõu hulk majanduses kasvas aasta võrdluses seetõttu, et tööjõus osalemise määr oli kõrgem.

Võrreldes eelmiste aastatega vähenes 2015. aastal tööealiste inimeste arv tänu positiivsele rändesaldole märksa aeglasemalt, vaid 0,15%. Statistikaamet pole veel avaldanud vanuselisi rändeandmeid, kuid rahvaarvu ja eelmise aasta suremuse põhjal oli rändesaldo suurimas ülejäägis just 20-34aastaste hulgas. Kuigi selles eas noorte hulgas on palju õppureid, toetas positiivne netoränne tööjõu pakkumist.

Täna avaldatud statistika põhineb Eesti tööjõu-uuringul. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta aasta alguses näitavad samasugust arengut. Registreeritud töötute arv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem, kuid sel aastal on see jaanuarist aprillini hooajalisi tegureid arvesse võttes kuu võrdluses kahanenud. Töötukassa andmebaasis oli 23% rohkem töökuulutusi kui aasta eest, mis on kooskõlas ettevõtete pigem optimistlikumate hõiveootustega (konjunktuuriinstituudi kindlustundebaromeetri järgi).

Vast avaldatud kiirhinnangu järgi ulatus majanduskasv 2016. aasta esimeses kvartalis 1,7%ni. Et majandus kasvas kiiremini kui hõive, pööras tööjõu tootlikkus peale 2015. aastal toimunud 1,8% suurust kahanemist taas kasvule. Tõenäoliselt suurenes ka tootlikkus ühes töötunnis, mis kasvas juba 2015. aasta lõpus. Maksu- ja tolliameti andmetel püsis keskmise palgaväljamakse kasv aasta esimeses kvartalis 6,4% juures ning seega ületab palga kasv endiselt tootlikkuse kasvu, kuid kasvuerinevus vähenes.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu

Eesti Tööandjate Keskliit toetab seadusemuudatust, mis lihtsustaks alaealiste töötamist ja selle kaudu töökogemuse omandamist.

«Kehtiv seadus on alaealistele liialt piirav, ei motiveeri noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma,» ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ta mainis, et Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi ega tööta ning ei omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. «Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasi õppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,» lausus ta.

Tamsar tõi ühe tegurina välja asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada «mustalt» või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus, tähtajaliste töölepingute pikendamine.