Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu

«Meie ettevõttes töötavad ainult kontoritöötajad. Midagi ohtlikku selle tööga ei kaasne. Miks tööinspektor meid ikka kontrollima tuleb?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kontoritööd võivad tunduda küll ohutud ja mugavad, eriti võrdluses välitingimustes rasket füüsilist tööd tegijatega, kuid see mulje on petlik. Tööõnnetusi juhtub ka kontorites ja nende õnnetuste arv küündib aastas sajani, millest ligikaudu veerand on raskete tagajärgedega. Enamus neist juhtub liikumisel kas libisedes või komistades – kipsis käe või jalaga on inimesed kaua töölt eemal. Kuid õnnetusi juhtub ka erinevate kontoriseadmete kasutamisel.

Hoopis suurem probleem on kontoritöödel seotud töötervishoiuga. Hädad siin tekivad pika aja jooksul ning neid ei kiputagi tööga seostama. Väga oluline on aga tagada, et inimesed saaksid töötada nii, et kael ei jääks kangeks ja silmanägemine ei saaks kahjustatud. Inimese keha ei ole loodud pikalt istuma arvuti taga ja silmad väsivad pikaajalisest ja pingsast ekraani jälgimisest. Asjata ei räägita, et iga 45 minuti tagant tuleb teha puhkepaus ja silmad ekraanist eemale suunata (igasugusest ekraanist – läptopi asemel telefoniekraani vaatamine kurnab silmi samamoodi).

Sundasendid ja –liigutused on kolme enamlevinud põhjuse seas tööga seotud haigestumisel. Tõenäoliselt on need põhjustatud ebaergonoomilisest töötamiskohast. Kontrollige kohe – kuidas te seda teksti lugedes istusite, milline oli teie käte asend, kas ekraan asetses silmade kõrgusel? Paljud kontoritöötajad on tundnud valu või ebamugavustunnet õlgades, kaelas või randmes.

Moodsa aja häda on nutikael, mille põhjuseks on pea liigne kallutamine ettepoole. Pea sügav kalle ette põhjustab aga suurenenud survet lülisamba kaelaosale. Täiskasvanud inimese pea kaalub umbesneli kuni viis kilogrammi. Normaalse, füsioloogilise peahoide puhul on lülisammas harjunud seda tööd tegema ning liigset koormust ei teki. Pead ettepoole kallutades suureneb koormus lülisambale. Näiteks pead 15 kraadi ettepoole kallutades suureneb koormus lülisamba kaelaosale 2,5 korda ning 30 kraadi ettepoole kallutades, suureneb koormus juba neli korda.

Tihtipeale jäävad tööandjale need probleemid märkamata või ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Siis peavadki tööinspektorid neid lihtsaid tõsiasju meelde tuletama. Ka kontoris juhtuvaid tööõnnetusi on võimalik ennetada, märkides ära trepid, kinnitades juhtmed, inimesi korrektselt juhendades.

Kontoritöökohtade puhul pööravad tööinspektorid suuremat tähelepanu pigem töötervishoiule ja nende tähelepanekud ja ettepanekud töökeskkonna muutmiseks võimaldavad ennetada nii mõnegi tervisekahjustuse. See on hea nii töötajale, kes ei pea tööd tehes oma tervise pärast muretsema kui ka tööandjale, kelle töötajad suudavad panustada rohkem, ja ära jäävad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2016

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Ärileht

Erik Rand,
Eesti Päevaleht

Ärilehe koostatud tabelist selgub, et päris paljude avalike asutuste ametnike keskmine sissetulek ulatub kaugelt üle kahe korra riigi keskmisest palgast ja sellele näitajale allajäävaid ametiasutusi on vaid käputäis.

Ametnike sissetulekud on Eestis avalikud ning need numbrid riputatakse regulaarselt avaliku teenistuse veebiküljele. Samas töötab ametkondades hulganisti inimesi, kes ei ole riigiametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes. Riigiameti töötaja tegutseb töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Mitte-ametnikest töötajate palkade süsteemse avaldamise kohustust asutustel ei ole. Seega tasub Ärilehe tabelit vaadates meeles pidada, et arvestatud on ametnike ehk vahetult riigis avaliku võimu teostajate sissetulekutega.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

naine.postimees.ee

Ilmselt on nii mõnigi teist kogenud seda, et kuna praegusel ajal tuleb kõigega kogu aeg kursis olla, siis on üsna raske piirduda vaid üheksatunniste tööpäevadega. Sageli venib tööpäev palju pikemaks, ent see ei pruugi tervisele sugugi hästi mõjuda.

Värskes uuringus võeti vaatluse alla, kuidas mõjub tervisele ja elukvaliteedile ületöötamine ning pikale veninud töövahetused. Selgus, et ületöötamine on otseselt seotud mitmete probleemidega, sealhulgas depressiooni, suhteprobleemide, kaalutõusu ja väsimusega. Ent lisaks sellele on veel mõned üsna tõsised riskid, kirjutab Brit.co.

Teadlased leidsid, et neil, kelle tööpäevad kestsid kauem kui kümme tundi, oli 60 protsenti kõrgem risk haigestuda südamehaigustesse. Kui inimene töötab nädalas rohkem kui 40 tundi, siis suureneb tõenäosus, et ta hakkab tarbima rohkem alkoholi ja tubakatooteid.

Ekspertide hinnangul tasuks piirduda nädalas 40 töötunniga, aga kui sinu töö puhul pole see võimalik, siis üle 50 tunni ei tasuks kindlasti nädalas tööd teha. Vastasel juhul pead arvestama sellega, et see mõjutab nii su tervist kui elu.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Suurärimees Ülo Pärnits toob LP intervjuus välja kaks asja, kust Eesti majanduse "parandamist" alustada - tõsta miiniumumpalk tuhande euroni ja alandada kõrgeid tööjõumakse. Pärnits lisab, et Eesti toidupoes saab kassapidaja kolm korda vähem palka kui Soomes, sest meil on ka kaubanduspinda rohkem. "Miks me nii lollisti tegime?"

Technopolis Ülemiste ja Mainori osanik Ülo Pärnits: "Kui küsin [Prisma siinse juhi] Janne Lihavaineni käest: kuule, kallis vend, miks sa Soomes maksad nii palju rohkem kui siin, siis ta vastab, et seal on tootlikkus ruutmeetri kohta suurem. Loogiline. Aga miks Eestis ei ole tootlikkus nii hea? Sest me oleme ehitanud kaks-kolm korda rohkem kaubanduspinda kui Soomes. Miks me nii lollisti tegime? Sest palgad on nii madalad ja ärimehed võivad niisugust pulli teha. Vale hind reguleerib majandust valesti, tekitades meil vaesust ja viletsust."

Peagi 80. aasta sünnipäeva tähistav Pärnits jätkab. "Kaubandusest makstakse, ütleme, 500 eurot kuus... No aga kui makstaks homsest päevast 1000, mis siis juhtuks? Osa poode paneb uksed kinni. Need, mis on rumalalt rajatud. Aga teised on lahti ja kuna on rohkem palka, siis saame sinna rohkem maksta. Asjad reguleeruvad ise."

Samuti näeb ta, et ainult idioot ütleb, et ettevõtja otsustagu ise töötajate palga tõstmine. "See on idioodi jutt. Ettevõtte põhimõte on vähendada kulusid. Palk on kulu. Ettevõtted ei hakka kunagi vabast tahtest palka tõstma. Mujal maailmas on ametiühingud väga tugevad ja suudavad ettevõtjaid survestada. Meil pole. Meil on ainus võimalus, et riik ütleb: homsest päevast on palgad nii. Olgu olla! Hea küll, mitte kohe, anname paar aastat aega, aga teeme ära. Raha selleks ei pea leidma riigieelarvest, seda teevad ettevõtjad."