Artiklid
- Üksikasjad
Kas tööandjal on kohustus kompenseerida tervisekontrollis töötervishoiuarsti poolt töötajale määratud vahendeid ja protseduure (näiteks taastusravi ja massaaþid)?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja sellest lähtuvalt töötingimuste sobivust töötajale. Tervisekontrolli tulemusena vormistab töötervishoiuarst tervisekontrolli otsuse, milles saab eristada nn kahte osa - otsust töö sobivuse kohta töötajale ning ettepanekuid töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks. Otsust töö sobivuse kohta peab tööandja arvesse võtma ja täitma. Otsusena kirjeldatakse ka piirangud töötamisel, kui neid peaks olema – näiteks töötaja ei tohi tõsta raskemaid raskusi kui 10 kg.
Ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks on tööandja jaoks soovitusliku iseloomuga. Ettepanekute osas soovitatakse tihti teenuseid nagu näiteks massaaþ, ujumine, taastusravi või abivahendeid töökohale nagu näiteks jalatugi. Ettepanekute täitmine ei ole tööandja jaoks küll kohuslik, kuid neid tasub siiski arvesse võtta. Need soovitused aitavad töötajal püsida terve ja teha oma tööd hästi ja rõõmuga.
Samuti tasuks kaaluda ka teenuste võimaldamisega seotud soovitusi – näiteks taastusravi. Kui teenustega seotud soovitused on konkreetselt sõnastatud – näiteks kahe kuu jooksul 10 korda õlavöötme massaaþ, saab tööandja võimaldada neid teenused töötajale erisoodustusmaksu vabalt.
Töötajate puhul, kes töötavad üle 50 % tööajast arvuti kuvariga, võib tekkida ka prillide hüvitamise kohustus. Kui tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on halvenenud ja ta vajab selle tõttu uusi prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Prillide või muude abivahendite maksumus hüvitatakse töötajale lähtuvalt ettevõtte sisesest korrast.
- Üksikasjad
Merike Teder, reporter
Iga järgnev haridustase suurendab küll sissetulekut, kuid töökogemus annab rohkem palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase, selgus haridus- ja teadusministeeriumi analüüsist.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. «Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,» lausus Valk.
HTM avalikustas 2005-2013 aastatel kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul.
Analüüsi põhijäreldused
Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut. Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25 protsenti kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase. Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53 protsenti madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.
Tehnika-alad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.
10 protsenti erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal. 8,5 protsenti erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7 protsenti (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).
Valk kutsub neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad ning teisi huvilisi täpsemaid andmeid uurima haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Eesti ettevõtted võtavad värbajate sõnul aina enam omaks skandinaavialikku juhtimisstiili, kuid tööturu täielikuks muutumiseks on teha veel palju.
Artikkel jätkub originaalis,
Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja
Selle aasta esimeses kvartalis oli Läti elanike keskmine sissetulek pea poole väiksem kui nende põhjanaabritel.
Ametliku statistika kohaselt oli selle aasta alguses 43,7 protsendi Läti elanike neto sissetulek (n-ö maksud maha) 450 eurot, kirjutab Mixnews. Seda on 7,5 protsendipunkti vähem kui mullu. Umbes 30 protsendi Läti elanike palk jäi 450 kuni 700 euro vahele. 700 kuni 1400 eurot teenis 17,4 protsenti töötajatest (mullu 13,4 protsenti) ja üle 1400 euro oli sissetulek 2,9 protsendil (mullu 1,9 protsenti).
Eestis oli palgatöötaja keskmine brutokuupalk mullu 1013 eurot (815 neto).
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Nii mõneski valdkonnas on töökuulutuse avaldamine uute töötajate leidmiseks iganenud võte – värbamiseks on ettevõttel vaja ennast turundada ning mõelda tavapärastest raamidest väljaspool. Paljudel ettevõtetel on aga raskusi uue reaalsusega kohanemisel.
Tööturult eriti säravate pärlite leidmiseks peab ettevõte end hoolega pildil hoidma, et tulevastele töötajatele atraktiivne olla – sealjuures tasub kasutada kõiki sotsiaalmeedia võimalusi.
Artikkel jätkub, lugeda saab originaalis Postimehe koduleheküljel.
Lehekülg 872 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee