Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

Tööandja saab suvekuudeks appi võetud hooajatöölise kiirelt ja mugavalt töötamise registrisse kirja ka sõnumiga registreerides, inimese töötamise saab seejärel kinnitada seitsme päeva jooksul, teatas maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliamet külastab ka sel suvel toitlustus- ja teenindussektori asutusi ning erinevas suuruses suveüritusi üle Eesti, et vaadata üle, kas hooajatöölised on registreeritud. „Lihtsustatud töötaja registreerimine tekstisõnumiga tähendab seda, et inimene saab kohe töötamise esimesel päeval registreeritud ja seejärel on tööandjal piisavalt aega, et andmeid registris täiendada,“ selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Alates töötamise registri kasutuselevõtust on registreeringuid tehtud üle 880 000, neist sõnumi teel üle 17 000 ehk paar protsenti. Reitmanni hinnangul võiksid seda võimalust kindlasti rohkem kasutada eelkõige need ettevõtted, kus on vajalik kiiresti tööjõudu palgata ning alati ei jõua enne tööle asumist kontorist läbi käia. Sõnumi saatmine võtab aga vaid mõne minuti ja nii saab töötaja igal juhul õigel ajal registreeritud.
Tekstisõnum tuleb saata lühinumbril 1811 ja lisada sinna tööandja registri- või isikukood, töötaja isikukood ja töötamise alguse kuupäev (näide: 12345678(tühik)23456789012(tühik)01.07.2016).

Ameti senised vaatlused on näidanud, et ettevõtjad on valdavalt töötamise registreerimise kohustusest teadlikud ja registreerimata töötajate osakaal on viimasel paaril aastal langenud 10 protsendilt alla 5 protsendi.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Ärileht

Nelja kuuga laekus rahandusministeeriumi andmetel riigile tulusid 2,82 miljardit eurot ehk 191,4 miljonit eurot enam kui eelmise aasta aprilli lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu laekus nelja kuuga 1,22 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8% rohkem.
Maksutulud koos edasiantavate maksudega kasvasid möödunud aasta nelja esimese kuuga võrreldes 9,8% ehk 217,2 miljonit eurot.

Mittemaksuliste tulude maht seevastu vähenes aastatagusega võrreldes 25,8 miljonit eurot ehk 6,%. Kuludeks suunati aasta algusest 2,87 miljardit eurot, mis oli 185 miljonit eurot ehk 6,9% rohkem kui mullu samal ajal.

2016. aasta riigieelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.

Maksu- ja tolliamet kogus aprilli lõpuks maksudena 2,43 miljardit eurot. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 828,9 miljonit eurot, käibemaksu 612,7 miljonit eurot ning aktsiise 337,5 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 417,4 miljonit eurot, mida on 4,4% rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Maksulaekumise kasvu taga on rahandusministeeriumi teatel aktsiisikaupade varumine jaanuaris-veebruaris aktsiisitõusude eel, edasistel kuudel on oodata laekumise olulist vähenemist. Suurimad füüsilise isiku tulumaksu tagastamised jäid veebruari ja märtsi ning aprillis oli laekumine juba positiivne.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 393,8 miljonit eurot, mis on 25,8 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 53,2 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 69,5 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid aprilli lõpus 261,7 miljonit eurot.

Kulusid tegi riik nelja kuuga kokku 2,87 miljardit eurot, sh välisvahendite arvel 223,6 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 1,5 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 195,4 miljonit eurot. Toetuste maht kokku on mullusega võrreldes kasvanud 8,7 protsenti, kusjuures välisvahenditest antud toetuste maht on peaaegu kahekordistunud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mis tuleneb 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi toetusmeetmete senisest aktiivsemast elluviimisest. Muudeks tegevuskuludeks suunati 886,8 miljonit eurot, sellest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 441,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,4 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,1 protsenti, ulatudes 232,6 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 6,8 protsenti, moodustades aprilli lõpus 208,5 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 59,7 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 38,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 23,1 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja teehoiuks ning kaitseministeeriumi eelarves 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 223,6 miljonit eurot, millest 147,9 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 75,4 miljonit eurot, millest 33,4 miljonit eurot anti laenude ja käendustena välja märtsis Kredexi kaudu kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 61,9 miljoni euroni, millest 54,3 miljonit eurot suunati maaelu arengukava tegevusteks. Tänavu on oodata välisvahendite aktiivsemat kasutamist võrreldes kahe eelneva aastaga, kui 2014.–2020. aasta perioodi välisvahendite kasutuselevõtuks tegevusi ette valmistati ja käivitati ning eelmise perioodi tegevusi lõpetati. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest ELi programmidest ja otsetoetusfondidest.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga kogumahus 1,18 miljardit eurot, mida oli 252,1 miljonit eurot ehk 17,6 protsenti vähem kui eelmise aasta aprilli lõpus. Likviidsusreservis oli 766,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,7 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 35,8 miljoni euro võrra ehk 3,1 protsenti.

Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,32 protsenti SKTst ehk 67,8 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus märtsis 93,7 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 36,8 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli märtsi lõpuks 62,7 miljoni euroga ülejäägis.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Noorte Hääl

Kaisa Linnamägi
Noorte hääl

Ülikooli õpingute ajal või peale ülikooli lõppu hakatakse otsima erialast tööd. Olenemata sellest, et üliõpilasel võivad olla head erialased teadmised, võib erialase töö leidmine olla keerukas, kuna tihtilugu ootab tööandja tulevaselt töötajalt juba eelnevat töökogemust. Töökogemuse saamiseks tuleb aga leida töö. Mida sellises olukorras teha?
Üheks heaks võimaluseks on erialase praktika sooritamine. Praktika annab üliõpilasele võimaluse teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ehk omandada töökogemust.

Mis on eduka praktika eelduseks?
Püstita selge eesmärk!

* Mida ma soovin praktikal saavutada?
* Milliseid oskusi soovin kinnistada või mida täpsemalt juurde õppida/proovida?
* Millist töökogemust ma soovin saada ja milliseid tööülesandeid sooviksin täita?
* Milline võiks olla ettevõte/asutus, kus ma praktikat sooritada saaksin ja tahaskin — millises valdkonnas see tegutseb, paikneb, palju seal inimesi töötab jne?

Mida praktika mulle annab?

• Õpitud teooria ja saadud praktika vaheliste seoste loomine
• Täiendada olemasolevaid ning õppida uusi erialaseid oskusi
• Arendada üldpädevusi (nt probleemilahendusoskus, organiseerimisoskus, suhtlemisoskus, IT-oskused, analüüsioskus jne) ja enesekindlust
• Võimalus siduda praktika lõputöö teemaga
• Läbi enesereflektsiooni mõista oma arenguvajadusi ning planeerida õpinguid
• Katsetada erinevaid töölõike ning laiendada teadmisi töövõimalustest

Mis kasu ma praktikast saan?

• Suureneb õpimotivatsioon
• Areneb ajaplaneerimise ja muud üldoskused
• Tööle kandideerimise kogemus/oskus (ka CV koostamise ja/või intervjuu läbimise kogemus)
• Reaalne töökogemus, mida märkida CV-sse
• Võimalus saada „jalg ukse vahele“ tulevase töökoha mõttes
• Teadmise, kuidas sobivad sulle selle ametikoha ülesanded, kohusetundlik töölkäimine ja tööalase vastutuse võtmine

Enne praktikat:

Alusta ettevalmistusi varakult — uuri oma õppekava praktika eesmärke, tingimusi ning küsi nõu oma juhendajalt. Kogu informatisooni võimalike praktikakohtade kohta. Koosta CV ja kaaskiri ning märgi ära ka praktika eesmärk, soovitav aeg ja kestvus. Seejärel kontakteeru erinevate ettevõtete ja asutustega — praktikakoha leidmine võib olla aeganõudev protsess, kuid järjepidevus viib sihile!
Vaata lisaks teiste põnevate teemade ja ülikoolis õppimise alustamise nippide kohta Tudengiveebist!

Allikad: „Kuidas praktikast õppida?“, Mare Aru, Tartu, 2010.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee

Kui seni on ettevõtted pidanud välistööjõu palkamisel maksma 1,24-kordset keskmist palka, siis valitsuse täna heaks kiidetud eelnõu kohaselt tuleb maksma vähemalt Eesti keskmist palka.

„Praegu kehtiv vähemalt 1,24-kordse keskmise töötasu maksmise nõue takistab Eestile vajaliku välistööjõu värbamist ja hoiab tagasi Eesti majanduse arengut,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.

Välismaalaste seaduse muudatuse kohaselt tuleb töötamiseks antava elamisloa ja lühiajalise töötamise korral tööandjal maksta vähemalt Eesti keskmist palka.

Eesti võtab Pevkuri sõnul üle ka kaks Euroopa Liidu direktiivi, mis peaks tema sõnul leevendama tööjõupuudust hooajatöödel ja võimaldab paindlikumalt arvestada tööturu vajadustega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/36/EL kehtestatakse Euroopa Liidus ühtsed tingimused kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate värbamiseks ja nende töötamiseks liikmesriikides.

Direktiivi ülevõtmise tulemusena avardatakse kolmandate riikide lühiajalise töötamise võimalusi Eestis ning pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset kestust seniselt kuuelt kuult üheksale kuule aastas. Samuti võimaldatakse ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele anda pikaajaline viisa kuni üheaastase viibimisajaga ning pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele pikendada oma viibimisaega lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Riigis lühiajaliselt töötavad välismaalased saavad õiguse kasutada töövahendusteenust.

Direktiiviga 2014/66/EL kehtestatakse tingimused kolmandas riigis paikneva ettevõtte töötajatele nende üleviimise korral Euroopa Liidus paiknevasse samasse kontserni või ettevõtete gruppi kuuluvasse ettevõttesse. Välismaalaste seadusesse luuakse ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa liik ja lubatakse ühe liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loaga töötada ka teises liikmesriigis. Ettevõtjasisene üleviimine on lubatud kuni kolmeks aastaks juhtivtöötajate ja spetsialistide puhul ning kuni üheks aastaks kõrgharidusega praktikantide puhul.