Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kas äikese tõttu võib töötaja keelduda tööst arvutiga või mõne muu elektroonilise vahendiga?» küsib lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 punkt 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Elektriohutuse nõudeid silmas pidades tuleb äikese ajal elektriseadmed elektrivõrgust välja tõmmata, samuti eemaldada arvutilt internetijuhe. Ka arvuti kasutusjuhendid tuletavad sageli meelde, et vältida elektrilöögi võimalust, ei tohi äikese ajal ühendada juhtmeid arvuti külge või arvuti küljest lahti ega teha hooldus- ega ümberseadistustöid.
Lisatakse ka hoiatus: «Mitte kasutada arvutit äikese ajal, välja arvatud juhul, kui kõik juhtmed on elektritoite pistikupesast lahti ühendatud ja arvuti töötab akutoitel.»
Seega peab töötaja alati hindama olukorda ja lähtuma oma ohutusest ning kindlasti koheselt teavitama tööandjat, kui ei saa äikese tõttu tööd arvutiga või muu elektri- või elektroonilise seadmega jätkata. Seega ka äikese ajal jääb pidama töötaja ja tööandja vastastikkuse lojaalsuse, usalduse ja üksteise huvidega arvestamise kohustus.
- Üksikasjad
Adik Levin, rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee esimees
Eesti Päevaleht
Uus vanemapalga kord ei tohi ohustada rinnaga toitmist.
Sotsiaalministeerium esitles võimalikku peatset uut vanemapalga süsteemi. Arvatakse, et vanemapalka tuleb senise pooleteise aasta asemel maksta paindlikult kolme aasta vältel.
Kui olen rahvusvahelistel foorumitel meie vanemapalgast kõnelenud, imestavad välisriikide eksperdid, kuidas meie väike Eesti Vabariik on teinud sellise jõulise positiivse sammu nii laste kui ka vanemate heaks.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kui kolin ühest linnast teise, siis kas tööandja on kohustatud mulle võimaldama sinna üleviimise, kasvõi poole kohaga? Ettevõttel on kontoreid üle Eesti,» tunneb lugeja huvi.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Töötamise koht määratakse kindlaks tööandja ja töötaja kokkuleppel ning pannakse töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 8 kohaselt kirja töölepingusse. Seetõttu saab seda tingimust muuta ainult poolte kokkuleppel.
Poolte kokkulepe eeldab, et töötaja teeb tööandjale vähemalt e-kirjaga, aga ka suuliselt ettepaneku asuda konkreetsest kuupäevast tööle tööandja teises linnas asuvas kontoris.
Seejärel peavad pooled läbirääkimisi, arutavad, mis tingimustel see võimalik oleks, mis kulud tööandjale kaasnevad, kas tal on võimalik töötajale vastu tulla.
Tööandja ei pea nõustuma, kui töötajale uue töötamise koha loomisega kaasnevad kulud on ebamõistlikult suured. Ettevõttel võib ju kontoreid olla mitmes kohas, kuid see ei tähenda, et seal oleks olemas töötajale töötegemiseks vajalik töökoht, näiteks arvuti, töölaud ja -tool, tööks sobiv valgustus jne.
Lisaks arvestab ju tööandja sedagi, kus töötaja liikuma peab, kas uude kohta kolimisel kaasneksid ka ettevõttele täiendavad sõidukulud või muud kulud.
Kui tööandja peab töötajat oluliseks ja mõistab, et uuest elukohast senisesse töökohta liikumine on töötajale ebamõistlikult kulukas ning tal on võimalik luua inimesele teise kontorisse töökoht, siis sõlmitakse töölepingu tingimuste muutmise kokkulepe, määratakse uus töötamise koht ja töötaja jätkab oma seniste tööülesannete täitmist juba uues kohas.
Juhul kui tööandja töötaja ettepanekut aga mõistlikuks ei pea ning talle tundub, et töökoha kolimisega seotud kulud on ettevõtte jaoks ebamõistlikult suured, siis tuleb töötajal endal mõelda muudele lahendustele.
Alternatiivseteks valikuteks ongi võimalus jätkata töötamist senises asukohas või öelda tööleping korraliselt üles (vähemalt 30-päevase etteteatamistähtajaga või poolte kokkuleppel lühema etteteatamistähtajaga). Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seadus töötajale planeeritud elukohavahetuse puhul alust ei anna.
- Üksikasjad
Kadri Ibrus,
Eesti Päevaleht
Paindlikuma süsteemiga saaks hüvitist võtta kolme aasta jooksul, vajaduse korral samal ajal töötades.
Vanemahüvitise süsteemi muutmisest on räägitud aastaid. Analüüsid on näidanud, et praegune kord pärsib naiste võimalusi tööturul, soosib palgalõhe kasvu ega aita suurendada isade rolli laste kasvatamises. See aga mõjutab negatiivselt nii laste sündide arvu kui ka majanduskasvu.
Sotsiaalministeeriumis on valminud uus ettepanekute pakett, millega kavatsetakse seni kehtinud reegleid muuta, aga jätta muutmata vanemahüvitise maksmise üldpõhimõtet. Seda, millised uued reeglid täpselt oleksid, tuleb aga veel valitsuses koalitsioonipartneritega arutada. Sotsiaalminister Margus Tsahkna (IRL) kavatseb oma ettepanekutega valitsuskabinetti minna septembris.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: „Tööandja lõpetas mu töölepingu erakorraliselt, põhjuseks kolm noomitust. Ta andis need kirjalikult üle samal päeval, kui lepingu lõpetas.
Noomitustes oli märgitud, et hilinesin tööle kuni 15 minutit, aluseks kiipkaardiga uksest sisenemise andmed. Pean seda otsitud põhjuseks, sest meil pole ei töösisekorra eeskirjas ega ka töölepingutes või ametijuhendis kirjas, mis kell tööpäev algab. On vaid kirjas, et see kestab kaheksa tundi. Seni on olnud hea tava, et tuleme kella 9-ks tööle. Kuid kõik saabuvad kuni pool tundi varem või hiljem ja seni pole probleeme olnud. Ka ei osanud ma oletada, et uksest sisenemisi ja väljumisi jälgitakse. Kas mul annab lepingu ülesütlemist vaidlustada ja millistel alustel?”
Saada oma tööalane küsimus:
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 870 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee