Üksikasjad

Avaldatud: 06 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Euroopa Komisjon plaanib töötajate lähetamise direktiivi muutmist. Eesti tööandjate keskliit on muudatuste vastu, kuna see tooks liidu hinnangul kaasa hindade kasvu ning vähendaks Eesti konkurentsivõimet.
Tööandjad leiavad, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet ning puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles selle aasta suvel.

"Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti peaks seisma selliste muudatuste vastu," kirjutas keskliidu juht Toomas Tamsar tagasisides sotsiaalministeeriumile.

Euroopa Komisjon on nimelt teinud ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks. Ettepanekute kohaselt piirataks näiteks lähetamise aeg maksimaalselt 24 kuuga (edasi kohalduks sihtriigi tööõigus) ja kehtestataks lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus.

Lisaks antakse liikmesriikidele võimalus kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised) ning lähetatud renditöötajatele kohaldataks sihtriigi tööõigust võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.

Vaidluste oht

Lähetamise maksimaalse aja piiramine 24 kuuga oleks tööandjate hinnangul selline muudatus, mis tooks kas vaidlused küsimuses, kas tegemist on ikka täpselt sama ametikohaga, kuhu teine (asendustöötaja) saadetakse. Näitena võiks tuua Eestis koondamise situatsiooni olemasolu tuvastamise töölepingu lõpetamisel ja uue töötaja tööle võtmisel.

Lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustusel on tööandjate hinnangul kaugemale ulatuv mõju, kuna tõenäoliselt hakkavad Eesti inimesed välisriikides oma töökohti kaotama.

"Leiame, et tegemist on niinimetatud vanade Euroopa riikide siseturu kaitse abinõuga, millega püütakse Ida-Euroopa riikide töötajaid eemal hoida," leiavad tööandjad oma tagasides ministeeriumile.

Muudatus, mis kohustab liikmesriikide ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused, eeldab tööandjate hinnangul ettevõtetelt oma lepingupartnerite kohta kontrolli teostamist.

See omakorda suurendab tööandjate keskliidu hinnangul nende ettevõtete administratiivset koormust. Nimetatud muudatus läheb vastuollu riigi plaaniga halduskoormuse vähendamiseks ning tööandjad on sellisele administratiivse koormuse kasvatamisele resoluutselt vastu.

Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid ei toeta ka Euroopa tööandjate ühendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötaja oli kaks nädalat 4-aastase lapsega hoolduslehel ning võttis peale seda veel 10 tööpäeva (kaks nädalat) tasustamata lapsepuhkust.
Puhkuse ajal esitas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kuna leidis, et peab mõnda aega lapse tervise huvides temaga kodus olema. Töötajale kasutamata puhkuse hüvitamise arvutamisel tekkis meil küsimus, kas lapsega hoolduslehel ning tasustamata lapsepuhkusel oleku aeg annavad töötajale puhkust andvat staaþi?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski: Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Töötaja lapsega hoolduslehel viibimise aeg on võrdsustatav ajutise töövõimetuse ajaga. Nimelt, ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 51 lõike 4 punktist 1 tulenevalt nimetatakse alla 12-aastase lapse põetamist hoolduslehe alusel ajutise töövõimetuse üheks kindlustusjuhtumiks, mille esinemisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist. Lapse hooldusleht omakorda on üks töövõimetuslehe liik, mis tõendab kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust.

Tasustamata lapsepuhkuse kasutamist reguleerib TLS § 64. Tulenevalt TLS § 64 lõikest 1 on vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last, õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkust saab sarnaselt isapuhkusele ja tasustatud lapsepuhkusele kasutada üksnes töötaja tööpäevadel. Erinevalt tavalisest tasustamata ehk nn palgata puhkusest, mida töötaja saab kasutada vaid kokkuleppel tööandjaga, on tasustamata lapsepuhkust õigus saada kuni 14-aastase lapse vanemal igal kalendriaastal, teatades tööandjale puhkuse kasutamisest ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri).

Seega arvestatakse töötajale puhkust võimaldava aja hulka nii töötaja lapsega hoolduslehel oleku (ajutine töövõimetus) aeg kui ka töötaja tasustamata lapsepuhkusel oleku aeg. TLS § 71 kohaselt tuleb töötaja kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes talle rahas hüvitada.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib: „Osakonnast lahkus kaks töötajat ja ettevõte ei kavatse kulude kokkuhoiu eesmärgil neile asemikke palgata. Töömaht on sama, eeldatakse, et allesjäänud saavad hakkama. Palgatõusu küsimuse peale ähvardati koondada, ületunnitöö eest pole firmas kunagi makstud, kehtib põhimõte, et töö tuleb õigeks ajaks ära teha. Mitme tunniga, ei huvita kedagi. Kas ja mida saavad töötajad ette võtta?”

Ühiselt saavad töötajad nii mõndagi ette võtta. Kui firmas ei ole ametiühingut ega soovita seda luua, siis võib üldkoosolekul valida töötajate usaldusisiku, kellele antakse volitus töösuhete korrastamise, palgaläbirääkimiste, töönormide kehtestamise, kollektiivlepingu sõlmimise jms üle tööandjaga läbi rääkida. Töötajate usaldusisiku seaduse järgi võib üldkoosoleku kokku kutsuda siis, kui osaleb vähemalt 10% tööandja töötajaid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2016

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Ehkki vabakutselise elu pakub suuremat vabadust oma töö üle otsustamisel, kaasneb sellega paratamatult suurem ebakindlus tuleviku suhtes ja suur mure haigestumise pärast.

edasi saab lugeda http://tarbija24.postimees.ee/3640045/vabakutseline-pelgab-haigeks-jaamist