Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann:

Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on kui kõik kokkulepped ka kirja saavad.

Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saa.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob endaga mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.

Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.

Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse - nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga); kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.

Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• 60 pluss

Teet Roosaar, reporter

Tuludeklaratsiooni peavad esitama pensionärid, kelle tulu oli eelmisel aastal üle 4488 euro ja kellelt aasta jooksul pole tulumaksu õigesti kinni peetud. Neile, kellel on lootust tulumaksu tagasi saada, on tulude deklareerimine kasulik, samuti võiks kaaluda abikaasaga ühisdeklaratsiooni esitamist.

Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul oli iga inimese maksuvaba tulu mullu 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Lisaks oli pensionäril õigus pensioni osas täiendavale maksuvabale tulule ehk 2640 eurole aastas, mis teeb 220 eurot kuus. Kokku tegi see 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus, ent asja muudab keerulisemaks maksuvaba tulu arvestamine nii töötasult kui ka pensionilt.

Eakad, kes pensionipõlves töötavad, võivad valida, kas teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või pensioniametile. Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna peaspetsialist Kaja Orgla soovitab endale kasulikuma otsuse langetamiseks mõlemad variandid läbi rehkendada.

Võtame näiteks olukorra, kus igakuine pension oli 250 ja töötasu 200 eurot. Kui maksuvabastuse avaldus oli tehtud tööandjale, siis tööandja arvestab 46 eurolt (200 miinus 154) tulumaksuks 9,20 eurot (2015. aastal oli tulumaksu määr 20%).

Pensioniamet arvestab 30 eurolt (250 miinus 220) tulumaksuks kuus eurot. Kokku võeti sel juhul iga kuu tulumaksu 15,20 eurot.

Kui maksuvaba tulu avaldus oli esitatud pensioniametile, jäi pension tulumaksuvabaks, kuid tööandja 154eurost maksuvabastust ei arvestanud ja võttis tulumaksu kogu töötasult. 200 eurolt oli tulumaks 40 eurot. Seega kaotas inimene rohkem võrreldes olukorraga, kui ta oleks pensioniametile avalduse tegemata jätnud.

Mõlemasse kohta üheaegselt maksuvabastuse avaldust esitada ei tohi. Kui see on juhtunud, siis nõuab maksuamet hiljem raha tagasi. „Sageli läheb inimestel meelest, kuhu ta avalduse on esitanud,” tõdeb Orgla.

Millal ja kellele avaldus esitada?

Kuidas oleks siis õigem talitada? Kui inimene hakkab saama pensioni, kuid jätkab töötamist, ei pea ta Orgla jutu kohaselt pensioniametile maksuvaba tulu avaldust esitama. Tööandja arvestab maksuvaba tulu ületavalt summalt iga kuu tulumaksu ja pensioni täiendav maksuvaba tulu rakendub ilma avalduseta.

Töötuks jäädes tuleks pensioniametile esitada maksuvaba tulu avaldus. Kui töötu pensionär taas tööd leiab, võiks ta välja arvutada, kas kasulikum on teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või jätta kuni 374eurone pension tulumaksuvabaks ja lasta kogu töötasult tulumaksu võtta. Avaldusest tööandjale tuleks sel juhul ka pensioniametit informeerida.

Pensionäridest abikaasadel tasub kaaluda ühise tuludeklaratsiooni esitamist. „Kui ühel abikaasadest on pension 300 eurot ja teisel 400 eurot kuus, teeb see kokku 700 eurot. Maksuvaba on aga kaks korda 374 eurot ehk 748 eurot. Üksi deklareerides maksaks 400eurose pensioniga inimene tulumaksu, ühiselt tuludeklaratsiooni esitades saab ta aga raha tagasi,” selgitab Orgla.

Maksuvaba tulu ei sõltu sellest, kas raha saadi pensioni või töötasuna. Ka kaks 300eurost pensioni ja sajaeurone töötasu on väiksem kui 748 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidami sel äriühingu juhtorgani liikme töötuna arvele võtmise lubamise küsimust.
Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku taastada teatud erisustega enne 2014. aasta 1. maid kehtinud õiguslik olukord ja lubada äriühingu juhtorgani liikmel, sealhulgas FIE-del, võtta end töötuna arvele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium koostavad ettepaneku mõjuanalüüsi ja valitsus jätkab teema arutelu lähiajal. Esialgu saatis valitsuse kommunikatsioonibüroo välja teate, et otsus lubada juhatuse liikmetel ennast töötuna arvele võetud sai täna juba tehtud.

Riigikogu võttis 2014. aastal vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida.

"Eeldus on, et kui inimene teeb tööd, siis ta saab ka palka ja juhatuse liikmeks olemine on selgelt töö," ütles toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna 2014. aastal. Seadusemuudatuse poolt hääletas toona 69 riigikogu saadikut.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Tööinspektsioon viib läbi erakorralise sihtkontrolli ehitusobjektidel. Kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud kukkumiskaitsevahendid, kas neid kasutatakse ning kas on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine. Tähelepanu all on tellingute ja redelite kasutamine ning ehitusplatside töö korraldus.
Kontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi, mille põhjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine.

Ehitussektor on kõrge ohuhinnanguga valdkond, mida Tööinspektsioon hoiab kõrgendatud tähelepanu all. Sellest hoolimata toimuvad jätkuvalt ehitusobjektidel tööõnnetused, kus töötaja saab rängalt kannatada või hukkub. Pea kõiki neid õnnetusi oleks olnud võimalik ära hoida, kui tööandja ja töötaja oleks suurema tõsidusega suhtunud ohutuse tagamisse kõrgustes töötamisel. „Külastame ehitusobjekte täpset aega ette teatamata ning rikkumiste avastamisel alustame väärteomenetlusi. Elu näitab, et juhendamine ja puudustele tähelepanu juhtimine pole loodetavat mõju avaldanud. Ehk sunnivad trahvid ohutu töötamise nõudeid eiravaid tööandjaid ja töötajaid oma käitumist muutma," ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Kahe nädala jooksul kontrollib Tööinspektsioon üle Eesti võimalikult palju ehitusobjekte. Kontrolli tulemuste kokkuvõte avalikustatakse käesoleva aasta aprillikuu jooksul.

2015. aastal toimus ehitussektoris 410 tööõnnetust. Neist kergeid oli 288, raskeid 119 ning surmaga lõppes kolm õnnetust.