Artiklid
- Üksikasjad
Allikas: Rae Sõnumid
Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta.
Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta. Raha pole ainsaks motivaatoriks. Tööandjal tuleks alustada töötajate tunnustamisest ja toetamisest. Töötaja vajab tunnustust oma töö eest – uskumus oma edust annab indu ka edaspidiseks. Motiveeritud töötajal on positiivne mõju nii kolleegidele kui ka klientidele. Seevastu pidev laitmine tekitab töötajas saamatu tunde, millel on lai negatiivne mõju töötajale endale, ettevõtte sisekliimale ja kliendi rahulolule. Lisaks tuleb tööandjal arvestada töötajate individuaalsete erinevustega. Kujutage ette, et teie alluv või kaastöötaja on taim. Te ju ei kasvata kartuli- ja roositaime täpselt samamoodi? Teie kolleegid on samuti erinevad ja nendesse ei saa suhtuda ühtemoodi, olenemata ka samast ametinimetusest. Edu sõltub just sellest, kuidas suudate enda ja oma töökaaslaste eesmärkide ja erinevustega arvestada.
Konfliktide edukas lahendamine
Konflikti tuleks suhtuda kui osapoolte mõttevahetusse. See ei tohiks kasvada osapoolte vaheliseks tüliks. Seevastu selle vältimine või allasurumine võib lõppeda emotsioonide paisumisega. Konflikti ei tohiks lahendada allaandmise või survestamisega, sellises olukorras ei arvestata ühe osapoole arvamusega. Ka kompromiss ei pruugi olla parim lahendus – üksteisele vastu tulles loobutakse oma põhimõtetest ja arvamustest ning lõpplahendus ei rahulda kumbagi osapoolt. Kõige edukamaks konflikti lahendamise meetodiks on koostöö tegemine. Koostöö eelduseks on, et ükski osapooltest poleks dominantne ega allaandlik, Töötajate motivatsiooni meelespea keskendutakse teineteise toetamisele. Üheskoos töötatakse välja vastaspooli rahuldav tulemus, mille aluseks on omavaheline austus ja mõistmine.
Sisemine motivatsioon
Sisemine motivatsioon saab alguse saavutusvajadusest. Ükski inimene ei tööta põhimõttega, olla kollektiivis kõige saamatum. Alateadlikult soovivad kõik mingil eluperioodil anda endast parima ja karjääriredelil tõusta. Lisaks peavad tegevused pakkuma rõõmu. Kindlasti on paljud meist tegelenud millegagi, mis ei köida. On ilmselge, et lõputult ei saa teha vastumeelselt tööd, vaja on sisemist vajadust ja rõõmu. Üheks sisemise tõukejõu mõjutajaks võib olla soov end erinevate tegevuste käigus arendada. Loomulikult on see aspekt tihedalt seotud saavutusvajaduse ja tegevustest saadava rõõmuga. Lisaks eelnevale mõjutab sisemist motivatsiooni ka väliskeskkond. Ilma väliskeskkonna positiivse mõjuta pole võimalik ka ise olla sisemiselt motiveeritud. Kujutlege oma esimest tööpäeva, millele eelnes positiivne töövestlus. Peale esimesi päevi algasid põhjendamatud etteheited, pahurad näod, uued kohustused, ebaviisakad kliendid. Sellises olukorras kaob sisemine motivatsioon ehk tahe tegutseda ja pingutada.
Töökohustuste kaardistamine motiveerib töötajaid
Töökohustuste kaardistamine loob selgust, lihtsust ja annab töötajale motivatsiooni. Ametisse asudes on igal töötajal kindlaks määratud ülesanded. Aja möödudes tekib sageli töötajatel lepinguväliseid kohustusi juurde. Hea juht ei tohiks töötajatele pimesi töökohustusi juurde lisada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötaja motivatsioon ja produktiivsus langevad.
Töökohustused peaksid olema kindlad ja piiritletud. Pidev lisakohustuste andmine võib lõppeda töötaja lahkumisega. Reeglina teab töötaja ise kõige paremini oma võimete piire ja sellest tuleks avameelselt rääkida. Oskuslik töökohustuste kaardistamine seab kindlad piirid, annab töötajale vabaduse oma tööd planeerida ja mõjub motiveerivalt. Alustama peaks sellest, et töötajad saavad kirja panna kõik oma hetke töökohustused, olenemata nende täitmise sagedusest. Koostatud nimekirjale lisavad töötajad oma kommentaarid. Milliseid kohustusi ja miks ei suudeta piisava pühendumisega täita. Reeglina on peamiseks põhjuseks just aja puudus. Lahenduseks oleks töökohustuste ümberjagamine olemasolevate töötajate vahel või lisatööjõu kaasamine. Seega langeks ülekoormatud töötajate töökoormus, millega kaasneb pingelangus ja loodetavasti tõuseb nende töötajate motiveeritus. Motivatsioonil on suur roll igapäevatöös. Töötajate soove ja ettepanekuid tuleks kuulata ja nendega arvestada. Töötatakse siiski ju ühise eesmärgi nimel. Kõik töötajad on erinevad ja nendesse tuleks suhtuda individuaalselt. Konfliktides pole midagi halba. Konflikt tuleks alati lahendada koostööaltilt. Töötaja peaks enda jaoks seadma selged eesmärgid. Tundma tööst rõõmu ja pidevalt arenema. Töö- koormust ja kohustuste arvu peaks aegajalt kaardistama. Ülekoormus põhjustab sageli motivatsiooni langust ja madalat produktiivsust. Lõpetuseks tänan kõiki lugejaid ning soovin teile motivatsioonirohket ja edukat kevade algust.
- Üksikasjad
PRESSITEADE
10.03.2016
Tuletame meelde, et seoses aasta algusest rakendunud seadusemuudatusega on ravikindlustuse tekkimine ja lõppemine võlaõigusliku lepingu puhul seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Ravikindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.
Käesoleva aasta algusest jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, millega muutusid juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava inimese ravikindlustuskaitse saamise tingimused.
Nüüdsest on võimalik saada ravikindlustus ka neil inimestel, kes töötavad ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel või on ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Võlaõigusliku lepinguga töötajatele on kindlustuse saamise eelduseks, et kõigilt lepingutelt kokku arvestatuna on nende eest tasutav sotsiaalmaksu miinimummäär (käesoleval aastal 128,70 eurot) kuus täidetud, s.t. töötaja brutokuutasu on kõigilt lepingutelt kokku vähemalt 390 eurot. Varasemalt summeerimise võimalus puudus ning mitme lepinguga töötajal, kelle ükski leping ei taganud 390 euro suurust töötasu ning sellelt deklareeritud makse, kindlustust ei saanud.
Tuleb aga tähele panna, et kui varasemalt oli töölepingu puhul ning enne käesolevat aastat ka võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja lõpp seotud lepingu alguse- ja lõpukuupäevaga ning vastava kandega töötamise registris, siis nüüdsest on võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja peatumine seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Kindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.
Võlaõigusliku lepingu puhul ei kohaldata ravikindlustuse tekkimisel enam ka 14 päevast ooteaega ega töösuhte lõppemisel 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul.
Tööandjal on sotsiaalmaksu seadusest tulenev kohustus deklareerida sotsiaalmaks väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Oma ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee , saates digiallkirjastatud päringu või helistades haigekassa infotelefonil.
VÕS-lepingu puhul on pooltel võimalus kokku leppida väljamakse tingimustes, haigekassa soovitab need jaotada võimalusel kuude peale ja deklareerida iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, mitte teha ühekordseid suuri väljamakseid. Iga kuu miinimummääralt sotsiaalmaksu deklareerides saab inimene ravikindlustuse pikemaks perioodiks.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tutvustas kolmapäeval ülevaadet 2015. aasta töökeskkonnast. Eelmisel aastal töötas 640 900 inimest, töötuse määr oli 6,2% ning juhtus 4774 tööõnnetust, millest 16 lõppes töötaja surmaga.
Raport 2015. aasta kohta toob esile, et Eesti tööturg oli aktiivne. Tööl oli 16 000 inimest rohkem kui aasta varem. Aastaga loodi juurde 1919 ettevõtet, kus töötab vähemalt üks inimene.
Tööinspektsioon kontrollis tööohutuse, -tervishoiu ja –suhete olukorda 3838 ettevõttes. Tööohutuse ja –tervishoiu alaseid rikkumisi tuvastati 17 611 ning töölepingu seaduse rikkumisi 1761. Töötajad ja tööandjad esitasid töövaidluskomisjonile 2691 avaldust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on aastatega töökeskkond Eestis paranenud, ent arenguruumi on piisavalt. „Tööelu on muutunud mitmekesiseks. Inimesed teevad tööelu jooksul mitu karjääri, omandavad uue elukutse, loovad oma ettevõte. See mõjutab oluliselt töösuhteid ja esitab uusi väljakutseid tööelu reguleerivale seadusandlusele,“ ütles ta.
Eelmisel aastal juhtus 4774 tööõnnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 16 neist lõppes töötaja surmaga. Seaduse kohaselt loetakse tööõnnetuseks õnnetus, mis juhtub töölepingu alusel või teenistussuhte raames töötava inimesega. Maripuu sõnul jääb tööõnnetuste tõttu aastas tegemata umbes miljon tundi tööd. „Mitmeid õnnetusi oleks aga saanud vältida, kui tööandjad ja töötajad oleksid ohutusele rohkem tähelepanu pööranud. Oluline on osata näha ja hinnata riske ning neid maandada nii, et inimesed oleksid terved ja saaksid keskenduda oma tööle,“ lisas ta.
Tööinspektsiooni koostatud 2015. aasta töökeskkonna ülevaatega saab tutvuda siin: http://bit.ly/TIraport
- Üksikasjad
Liina Valdre
ärileht.ee
Valitsus on riigikogule ette valmistamas firmaautode maksustamise ja sõidupäevikute kaotamise eelnõu, ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer kohtumisel kaubandus-tööstuskojaga, kirjutab Äripäev.
“Sõidupäevikute täitmise nõude kaotamine on kindlasti mõistlik samm ja loodan, et vastav eelnõu jõuab ka sel poolaastal riigikokku jõuab,” sõnas Holsmer.
Ärileht leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nullbürokraatia projekti tabelist ka konkreetse ettepaneku sõidupäevikute kaotamise kohta.
"Sõidupäevikute kaotamine säästaks ettevõtetele arvestuslikult 60 miljonit eurot aastas. Riigile ei anna sõidupäevikud suurt midagi, kuna neid võltsitakse ja riik on ise tunnistanud, et neid kontrollida ei jõua. Lisaks on 50% käibemaksu mahaarvamise piirang juba ise hinnang erakasutuse ligikaudsele ulatusele (riigikohtulahend), mistõttu on sõidupäevik dubleeriv arvestusmeetod selle ulatuse hindamiseks," seisab ettepanekus.
Ettepanekut menetlema on määratud rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga. Ministeeriumi seisukoht on, et "teema on töös ja on võimalik, et leitakse lahendus, kus nii ettevõtluses kui eratarbeks ettevõtja auto kasutamise puhul leitakse teistsugune lahendus, mis võimaldab sõidupäevikutest loobuda."
Reformierakond tahtis sõidupäevikute kaotamist juba suvel koalitsioonileppesse sisse kirjutada. Samale teemale viitas ka Andrus Ansip hiljuti Ärilehele antud intervjuus.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
Kümne aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv pidevalt suurenenud ja mullu kasvas see seitse protsenti. Tööinspektsiooni väitel oleks mõningatel juhtudel võimalik ära hoida neid töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu nentis, et nii mitmelgi puhul oleks saanud fataalse tagajärje ära hoida, kui tööohutuse ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Tema sõnul võivad oskamatus, aga ka rutiinne töö ning aastatega kujunenud valed harjumused võivad ühe hetkega saatuslikuks saada.
Tööinspektsioonile anti teada oluliselt rohkem raskesti ja surmaga lõppenud õnnetustest töökohtadel. Oluline on teadvustada, et kaitset tööõnnetuse korral pakub vaid tööleping. «Eelmisel aastal olime tunnistajaks mitmele juhtumile, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel,» lausus Maripuu. Ta sõnas, et need juhtumid ei kvalifitseerunud töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Samuti selgus, et 35 protsenti kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii noored, vastselt tööelu alustanud inimesed kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Eesti ettevõtetes on kõige sagedamini probleeme töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõtetes ei toimuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.
Tööohutus ja töötervishoiu kontroll viidi läbi 3836 ettevõttes. Erinenevaid rikkumisi tuvastati järelevalve käigus 17 611 korral ning 91 protsenti kontrollitud ettevõtetes. See on oluliselt rohkem kui aasta varem. Lisaks külastuste mahule on kasvanud ka töö kvaliteet – tööandjate tähelepanu juhitakse rohkematele probleemkohtadele. Töö tulemuslikkust näitab ka see, et inspektorite ettekirjutused täidetakse reeglina viie päeva jooksul.
2015. aastal teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra, kuid tööinspektsioonile teeb muret, et kergeid ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea samapalju.
Samuti registreeriti mullu 79,4 protsenti tööõnnetustest kergete tööõnnetustena. Raskete tööõnnetuste arv kasvas aastaga seitse protsenti. Varasema perioodiga võrdluses, mil rasked tööõnnetused suurenesid 15 protsenti, on tegemist väikese positiivse arenguga, mida osaliselt tänu suurenenud järelevalve mahule ja kvaliteedi tõusule.
Surmaga lõppenud tööõnnetused jäid 2014. aastaga võrreldes samale tasemele. Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetusteks. Töösurmadeks ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkiliselt terviserikke tagajärjel. Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööõnnetuste registreerimine
Enim tööõnnetusi registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Tartumaal. Maakondade lõikes on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud seitsmes maakonnas ja vähenenud kaheksas maakonnas. Võrrelduna eelmise aastaga on suurenenud tööõnnetuste arv Lääne-Viru, Järva ja Hiiu maakondades.
1000 töötaja kohta võib suurima tööõnnetuste arvuga maakonnaks pidada jätkuvalt Lääne-Virumaad. Seal võib ühe tegurina nimetada asjaolu, et Lääne-Virumaal paiknevad suured toiduaine- ja puidutööstused, kus paraku toimubki rohkem tööõnnetusi.
Eesti töötajatega juhtus väljaspool Eesti Vabariiki tööõnnetusi pea sama palju kui aasta varasemalt. Tööõnnetuse tõttu ei hukkunud väljaspool riiki ükski Eestist pärit töötaja. Enim satuvad tööõnnetustesse Eesti ehitajad Soomes. Hüppeliselt on kasvanud registreeritud tööõnnetuste arv Eestist pärit töötajatega Hispaanias ning peamiseks põhjuseks on registreeritud tööõnnetused kaitseväelastega NATO suurõppuse käigus.
2015. aasta on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle, 26 protsenti kõikidest tööõnnetustest on registreeritud just sellistel põhjustel. Teisel kohal on libisemise, komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetused, seda tüüpi õnnetused moodustavad täpsemalt 21 protsenti kogu tööõnnetuste üldarvust ning rasketest tööõnnetustest moodustuvad sellised juhtumid lausa kolmandiku.
Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud selliste õnnetuste osakaal, kus töötaja ise sisuliselt tegeleb küll oma tööprotsessiga ning midagi valesti ei teegi, kuid näiteks tähelepanu hajumise tõttu libastub tööpinnal või toetub mõne ebastabiilselt paigutatud eseme vastu, mis töötajale peale kukub.
Lehekülg 897 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee