Üksikasjad

Avaldatud: 03 veebruar 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Kasulik

Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Tuludeklaratsiooni saab esitada maksu- ja tolliametile alates 15. veebruarist kuni 31. märtsini 2016. Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud eelmise kalendriaasta tulu kohta.
Füüsiline isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.

Olulisemad kuupäevad, mida peab teadma:

8.-10. veebruar. Võimalus tutvuda e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni eeltäidetud andmetega.

15. veebruar. Tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis avatakse. Teenindusbürood hakkavad väljastama eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatrükki.

29. veebruar. Tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele.

31. märts. Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg.

20. aprill. Tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele.

1. juuli. Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg.

3. oktoober. Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu. Samuti mitteresident, kes deklareeris mahaarvamisi Eestis.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

Tööinspektsioon külastas 15 tootmisettevõtet, et kontrollida füüsilise ülekoormuse vältimiseks tehtavat ning tuvastas kontrolli käigus 51 rikkumist.

Möödunud aasta sügisel kontrollis tööinspektsioon ettevõtteid, kus füüsilise ülekoormuse tekkimise oht on suur. Viimase kolme aastaga on Eestis diagnoositud 635 tööst põhjustatud haigestumist ja 221 kutsehaigestumist, mille põhjuseks on füsioloogiline ohutegur. Just kutsehaigestumise arvukus ajendaski tööinspektsiooni sihtkontrolli läbi viima kutsehaigestumiste arvukus.

«Töö tegemine ei tohi kahjustada töö tegija tervist – parimad tööandjad investeerivad töötajate tervisesse ja turvalise töökeskkonna loomisse,» selgitas inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, lisades, et see aitab vältida haigestumisi ning töölt ärajäämisi, kuna tervis on saanud kannatada. «Kontrolli käigus uurisimegi, milliseid abinõusid on tööandjad kasutusele võtnud, et füüsilist ülekoormust ei tekiks ning töötajate tervis oleks hoitud,» kirjeldas Maripuu. Samuti jälgis inspektsioon, kas töötajad järgivad juhiseid ning peavad puhkepause.

Tootmisettevõtetes vaadeldi töökeskkonda, töökohti ja küsitleti töötajaid ning töötervishoiu ja tööohutust reguleerivaid dokumente. Kokku tuvastati 51 rikkumist. Ettekirjutus koostati 37 puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks jagati ka 37 suulist soovitust. Füsioloogilise ohuteguriga tööd tegevatele inimestele paneb tööinspektsioon südamele, et nad ei töötaks üle ettenähtud tööaja. Samuti tuleb kinni pidada puhkepausidest. Puhkepauside ajal tuleb teha võimlemisharjutusi, sest võimlemine aitab parandada verevarustust lihastes ning liigestes. Kontroll näitas, et töötajad peavad puhkepause, ent neid ei kasutata reeglina harjutuste tegemiseks.

Tööandja ülesanne on tagada ergonoomiline töökoht, mis arvestab töötaja eripäraga ning on kohandatud vastavalt inimese vajadusele. Niisuguse töökoha puhul väsib inimese tugi-liikumisaparaat vähem ning säilib töövõime. Töövõtteid ja tööprotsessi tuleb pidevalt jälgida ning vajadusel muuta töökoht selliseks, mis aitab vältida töötaja haigestumist. Juhendamise ajal peab tööandja tutvustama töötajale ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja töövõtteid. Ergonoomiliselt töötamine tähendab töötamist nii, et inimene teeb tööd piisava jõuga, ent ei koorma end liigselt ning luud ja lihased väsivad aeglasemalt. Sihtkontrollitud ettevõtetes olid küll olemas juhendmaterjalid tööasendite-töövõtete kohta. Paraku olid need üldsõnalised ning polnud kohandatud vastavalt ettevõttes tehtavale tööle ja ametite eripäradele.

Tööinspektsioon pakub ettevõtjatele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust. Konsultant nõustab tööandjat töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla töökeskkonna valdkonna konsulteerimisele. Töökeskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettevõttesse, kirjutades tööinspektsiooni üldaadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2016

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Siiri Liiva, reporter

Alanud aastal toob töötukassa rohkem võimalusi vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks, sealhulgas tööalase rehabilitatsiooni, kaitstud töö, kogemusnõustamise, töölesõidutoetuse ja saatja sõidukulu hüvitamise.

Vähenenud töövõimega inimene saab vastavalt töötukassaga kokkulepitud tööalase rehabilitatsiooni vajadusele valida sobiva teenuseosutaja nende koostööpartnerite seast, kel on sotsiaalkindlustusameti tegevusluba, teenus võib kesta aasta ja tasutakse selle eest kuni 1800 eurot, vahendab Saarte Hääl.

Kaitstud töö teenuse abil on võimalik tööle aidata neid, kes pole suutelised iseseisvalt tööd leidma ja töötama – see tähendab, et inimene saab teha võimetekohast tööd sobivas tempos ja keskkonnas, samal ajal teda nõustatakse ja aidatakse otsida töökohta.

Kui inimene ei saa puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peab kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti, hüvitab töötukassa töölesõiduga seotud lisakulud osaliselt. Toetust makstakse kuni 12 kuu eest kolme aasta jooksul 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päeva eest ja 300 eurot kuus.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Saarte Häälest.
http://www.saartehaal.ee/2016/01/29/uued-tuuled-tooturuteenustes/

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sirje Niitra, toimetaja

Uni ja üldine tervislik seisund parenevad, kui töökohas on kasutusel 12 tunni pikkused tööpäevad, leidis Soome töötervishoiuamet tehasetöölisi uurides.

Soome tehastes tehtud uuring näitas, et pikemad tööpäevad ja rohkem vabu päevi võimaldavad tööpinget ühtlustada ja inimestel paremini välja puhata, kirjutab Yle.

12 tunni pikkustes vahetustes töötavad inimesed olid märksa enam rahul (93%) kui korraga kaheksa tundi töötavad (27%). Kuu lõikes oli töötundide arv sama, kuid pikemas vahetuses tegijail oli tööpäevi vähem ja vabad päevad moodustasid ühtsema terviku.

«Tulemused näitasid selget rahulolu pikemate tööpäevadega. Inimesed olid erksamad ja unehäired vähenesid, tööle mindi parema meelega, kuna töötajad said tuge pikemast vabast ajast,» ütles Sampsa Puttonen töötervishoiametist. Ta lisas, et pikemad tööpäevad võimaldavad ka tööasju paremini lõpule viia, samas kui lühikeste hommikuste ja õhtuste vahetustega töö lööb inimeste unerütmi sassi.