Üksikasjad

Avaldatud: 22 veebruar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Meie ettevõtte põhitöö, st tootmine toimub ruumis, kus on suur müra. Olen tööandjana töötajatele väljastanud müra kaitseks kõrvaklapid, kuid töötajad ei taha neid kanda ja töötavad ilma kõrvaklappideta. Kas ma saan tööandjana sundida töötajad kõrvaklappe kandma?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Tööandja ülesanne on tagada, et inimesed saaksid teha tööd ohutult ja nii, et nende tervis ei saaks kahjustada. Ka kõige paremad regulatsioonid saavad aga tuua parimat tulemust vaid siis, kui töötajad neid ka järgivad.

Kui ettevõtte töökeskkonnas on ohuteguriks tervist kahjustav müra, peab tööandja märkima müra piirkonnad, väljastama kuulmiskaitsevahendid ning nõudma, et töötajad neid ka kannaksid. Isikukaitsevahendite kasutamise reeglid on sama olulised kui kõik muud töökorralduslikud küsimused.

Kui tööandja on isikukaitsevahendite kasutamise reeglid selgelt määranud, kuid töötaja ei järgi neid, peab tööandja juhtima töötaja tähelepanu konkreetsele rikkumisele. Kui töötaja ei kanna kõrvaklappe tööruumis, kus nende kandmine on kohustuslik, tuleb teha selle kohta töötajale märkus ning kontrollida, et ta edaspidi kõrvaklappe ka kasutab. Lisaks tuleks uurida põhjuseid, miks töötajad isikukaitsevahendit ei taha kanda. Mõnikord ei pruugi väljastatud isikukaitsevahend sobida kas konkreetsele töötajale või konkreetsesse töökeskkonda. Näiteks kõrgema temperatuuriga keskkonnas on mõistlik kasutada kõrvaklappide asemel kõrvatroppe. Sellises olukorras tuleb leida võimalus vahetada isikukaitsevahend sobivama variandi vastu.

Müra on oluline terviserisk, sest tugev müra (alates 85 dB(A)) võib põhjustada kuulmiskahjustust. Kuulmiskahjustus ei teki kohe, vaid see kujuneb välja järk-järgult. Nii ei pruugi töötaja ise tajuda müra kui ohtu. Tööandja peab töötajatele selgitama töökeskkonnas esinevaid riske, nende võimalikke tagajärgi ning ettevõttes kasutatavaid ennetusmeetmeid. Näiteks tugeva müra puhul on riskiks müraga kokkupuude, võimalikuks tagajärjeks kuulmislangus ning selle vältimiseks kasutatavad ennetusmeetmed kõrvaklapid või kõrvatropid.

Juhin siiski tähelepanu, et isikukaitsevahendid tuleb võtta kasutusele viimase lahendusena - siis, kui muude abinõude rakendamine ei ole võimalik või otstarbekas. Näiteks müra puhul tuleb tööandjal läbi mõelda, kas müra saaks vähendada näiteks mürasummutusseina abil, uute ja vähem mürisevate seadmete või töökorralduslike meetmete abil. Isikukaitsevahend on viimane lahendus, sest selle kasutamine sõltub üksnes töötaja käitumisest ja tööandja kontrollist.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 veebruar 2016

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Heilika Leinus, reporter

Selle aasta 1. jaanuarist muutus kehtetuks ravikindlustuse seaduse piirang, millega sätestati, et kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 250 kalendripäeva, sest seni oli seadus vastuolus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga.

«Enam ei ole piiratud haigushüvitise maksmise päevade arv aastas tervikuna, kuid iga üksiku haigushüvitise maksmise periood on siiski piiratud 182 päevaga,» selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Kadri Eisenschmidt. Tõenäoliselt ei mõjuta aastas makstavate haiguspäevade arvu ülemise piiri kaotamine oluliselt haigekassa eelarvet, sest seda on ka varem praktikas rakendatud vaid üksikutel juhtudel, kuid haigekassa sõnul on muudatuse abil patsientide huvid nüüd paremini kaitstud.

Endiselt jäi kehtima ravikindlustusseaduse § 57 lõige 1, mis sätestab, et kindlustatul on haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva, või tuberkuloosi korral 240 järjestikust kalendripäeva.

Kehtima jäid ka ravikindlustusseaduse sätted, mis määravad töövõimetuslehe pikendamise korra. Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse iga 30 kalendripäeva järel eelmisele järgnevana välja uus haigusleht.

Pikaajalise ajutise töövõimetuse korral edastab inimese raviarst vajalikud dokumendid haiguslehe 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) sotsiaalkindlustusametile, kelle otsusel pikendatakse vajadusel haiguslehte.

Seadusemuudatus ei mõjuta hooldushüvitise arvestamist ja maksmist ehk haige pereliikme kodus põetamiseks väljastatavat töövõimetuslehte.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 veebruar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Y-generatsiooni tööotsijad on ühel meelel, et üha raskem on leida endale soovitud töökoht ja teekond täiskasvanuikka on võrreldes nende vanemate omaga pikem. Samas on tänapäeva alla 30-aastased noored inimajaloo harituim põlvkond ning kvalifitseeritud töökäte puuduses firmad püüavad nende huvi köita. Kuidas seda teha, millist tööandjat noored eelistavad, vahendab CV Keskus.

Eestis on noorte töötus olnud probleemiks aastaid. Ühelt poolt soositakse meil pikaajalist töösuhet, mitte pidevat liikumist, kuid teisalt on ka noorte väärtused ja soovid tööotsingul märksa erinevamad vanema generatsiooniga võrreldes. Praeguseks on aga just vanema generatsiooni esindajad värbaja rollis. Taoline põlvkondadevaheline lahkheli muudab tänasel päeval küll noorte tööotsingud keerulisemaks, kuid aasta-aastalt raskemaks muutuvate personaliotsingute tõttu peavad ka tööandjad oma soovid ning tavad peagi üle vaatama. Mitmed tööandjad on juba hakanud oma töökeskkondi muutma, et luua tööturul atraktiivse ettevõtte kuvand just noorema generatsiooni silmis.

Eestis korraldatud ihaldusväärseimate tööandjate uuringu tulemusel hindasid 15—29-aastased tööotsijad ihaldusväärseimaks ettevõtteks Skype Technologies, kellele järgnes väga napilt teiseks jäänud TransferWise. „Y-generatsioon pidas ihaldusväärseimaks just infotehnoloogia valdkonna ettevõtteid ning seda suuresti tänu inspireerivale ning innovaatilisele meeskonnale — omadus, millest mõnikümmend aastat tagasi ei osanud tööotsijad tööturul unistadagi,“ leiab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Infotehnoloogia sektori ettevõtted moodustasid noorema põlvkonna TOP 20 ihaldusväärseimatest ettevõtetest koguni 45%, sh Skype Technologies OÜ, TransferWise Ltd Eesti filiaal, Playtech Estonia OÜ, Nortal AS jpt.
15—29-aastased töövõtjad otsivad ihaldusväärseimatelt tööandjatelt enim võimalusi karjääriedendamiseks, inspireerivat multikultuurset meeskonda ning võimalust töötada võrdsena ühtses ja hoolivas meeskonnas. Noore põlvkonna esindaja ei soovi olla pelgalt mutter suures masinavärgis, vaid tunnetada, et tema arvamusest hoolitakse ning töö, mida ta teeb, täidab suuremat rolli kui pelgalt töötasu teenimine. Noortele läks vanema põlvkonnaga võrreldes märksa enam korda inspireeriv juhtimisstiil.

Edetabeli TOP 20
Eesti ihaldusväärseimad tööandjad noorte silmis:
1. Skype Technologies OÜ
2. Transferwise Ltd Eesti filiaal
3. Eesti Energia AS
4. AS Eesti Telekom
5. Swedbank AS
6. Playtech Estonia OÜ
7. AS Tallink Grupp
8. SEB Pank AS
9. ABB AS
10. Pipedrive OÜ
11. Nortal AS
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
13. Microsoft Estonia OÜ
14. AS LHV Pank
15. Elisa Eesti AS
16. Eesti Rahvusringhääling (ERR)
17. Eesti Kaitsevägi
18. Estravel AS
19. GrabCAD
20. Kühne+Nagel AS

Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma sõnul on Skype’s väga innovaatiline töökeskkond, töö põnev ning inimestel tööpäevad vaheldusrikkad – seda kõike hindavad inimesed, eriti noored, tänasel tööjõuturul kõrgelt. „Olulised on professionaalsed arenguvõimalused, huvi ja tahte korral saab oma tööd põnevamaks teha, juhtides väikesi tiime ning projekte. Oleme suure korporatsiooni osa, mistõttu on võimalik teha rahvusvahelist karjääri mujal Skype’i ja Microsoft’i kontorites väljaspool Eestit. Üha enam hinnatakse paindlikku tööaega ja Skype’is on olemas võimalus olla iseenda peremees, otsustades, kuidas oma tööpäeva organiseerida. Me ei loe kl 9st kuni 17ni kontoritunde, kuna mõni inimene suudab töötada täisvõimsusel juba kell 8 hommikul, samas, kui teine teebintensiivset mõttetööd kell 21 õhtul. Tähtis on, et töö on tehtud ja hästi tehtud – see annab inimestele nii vabaduse kui ka vastutuse,“ lisas Lindma.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 veebruar 2016

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporterŽ

Haigekassa tuletab meelde, et juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele ja võlaõigusseadusliku lepinguga töötajale tuleb ravikindlustuskaitse tagamiseks tööandjal esitada tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioon iga kuu 10. kuupäevaks.

Ravikindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist ja peatub deklaratsiooni tähtaegselt esitamata jätmise korral järgmisel päeval pärast haigekassalt maksu- ja tolliametist maksuandmete saamist. Oluline on veel, et kaetud oleks sotsiaalmaksu miinimummäär. Selle kindlustusliigi puhul ei kohaldata enam 14-päevast ooteaega kindlustuse tekkimisel ega kahekuulist garantiiaega tuludeklaratsiooni esitamata jätmisel.

Alates aasta algusest kehtestati uus ravikindlustuskaitse süsteem, mille kohaselt on kindlustuse algus ja peatumine seotud TSD esitamisega maksu- ja tolliametile. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel, kui nende lepingute alusel väljamakstud tasudelt kokku on kindlustuskaitset või selle jätkumist taotleva isiku eest deklareeritud vähemalt sotsiaalmaksu miinimum.

Haigekassa juhib tähelepanu, et mitme lepingu alusel tasutud sotsiaalmaksu summeerimise puhul peavad 10. kuupäevaks olema esitatud kõik VÕS lepingu alusel töötavale inimesele väljamakstud tasusid kajastavad TSD-d. Kui üks TSD jääb esitamata ning sotsiaalmaksu miinimummäär seetõttu kaetud ei saa, siis ravikindlustuskaitse peatub.

Näiteks, vajalikus määras sotsiaalmaksu sisaldava TSD esitamisel 10. veebruariks hakkab VÕS lepingu alusel töötava inimese kindlustuskaitse kehtima 11. veebruaril ning kehtib kuu aega ehk 10. märtsini. Kui 10. märtsil isiku eest enam maksu ei deklareerita, siis alates 11. märtsist ravikindlustuskaitse peatub. Järgmise TSD esitamisega jätkub ravikindlustuskaitse ooteajata. Kindlustuskaitse ei peatu ajal, millal isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist (haigushüvitist, sünnitushüvitist jm).

Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikku TSD-d ei ole õigeaegselt esitatud ning kindlustuskaitset taotleval isikul oleks tekkinud õigeaegse esitamise korral õigus saada ravikindlustushüvitisi, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama kohustuse rikkuja ehk isik, kes jättis TSD õigeaegselt esitamata.

Oma ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida: riigiportaalis eesti.ee, saates digiallkirjastatud päringu või helistades haigekassa infotelefonil 669 6630.