Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu, reporter

«Minuga juhtus tööõnnetus kui töötasin ketassaega. Minu arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvates oli kõik korras. Mida sellises olukorras teha?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Tööandjad ei hinda tööõnnetuse uurimisel kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele. Põhjuseks võib olla nii teadmiste vähesus masinaohutusest kui ka soovimatus tunnistada tõde, et õnnetuse üheks põhjuseks oli ohtliku masina kasutamine.

Töökeskkonnas kasutatava masina puhul on oluline, et pääs ohualale on tõkestatud. Tänapäevaste masinate puhul on vigastusoht välditud ka siis, kui töötaja käsi peaks juhuslikult liikuma tavapärasest veidi teises suunas. Masina liikuvate osadega ohtliku kokkupuute vältimiseks on ette nähtud kaitsepiirded või –seadised. Ketassael on tavapäraselt saeketta kaitsekate, mis õige reguleerimise korral hoiab ära käe sattumise vastu saeketast.

Ohtlikumatel masinatel varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.

Kasutusjuhendis on kirjas, kuidas masina valmistaja on ette näinud kasutaja ohutuse tagamise. Tavapäraselt on neis eraldi välja toodud ohutusele viitavad osad. Isegi kui kasutusjuhendi keel ei ole arusaadav, on piltidelt võimalik mõista, millised kaitseviisid on masinale ette nähtud.

Paraku põhjustavad õnnetusi sageli need masinad, mille ohutusseadised on eemaldatud ja kasutajad ei pruugi teadagi, et valmistaja nägi need tegelikult ette. Nii töötaja kui tööandja kindlustunde tagab see, kui ettevõttes on kasutusel masinad, millel on valmistaja antud ohutusnõuetele vastavuse deklaratsioon ja kõik ettenähtud kaitseseadised on ka kasutusele võetud.

Kui tööõnnetuse uurimise käigus võrreldakse masina ohutust kasutusjuhendis kirjeldatuga, saab anda ausa hinnangu selle seisundile. Ka siis, kui masin ei vastanud ohutusnõuetele, on õige seda tunnistada, sest ainult nii saame tegematajätmistest õppida ja sarnaseid õnnetusi tulevikuks vältida.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 märts 2016

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• SEB

Kuni 2010. aasta oktoobri lõpuni oli võimalik II sambaga vabatahtlikult liituda 1942–1982 sündinud inimestel. Neil, kes tegid töötamise ajal II sambasse sissemakseid ja on tänaseks jõudnud vanaduspensioni ikka, on õigus hakata II sambasse kogutud raha välja võtma. Kuidas käib pensionisambast väljamaksete tegemine?

Kolm võimalust

Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada senine elustandard ja tagada igakuine sissetulek elu lõpuni. Seepärast tuleb kohustusliku kogumispensioni puhul pensioni saamiseks üldjuhul sõlmida leping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.
Kuna kohustusliku kogumispensioni lahendus on Eestis kasutusel veel võrdlemisi lühikest aega, siis ei pruugi kogutud summad tagada tuntavat abi elu lõpuni. Seepärast on neile, kellele kogutud summa annaks elu lõpuni tehtavateks makseteks jagatuna liialt väikest abi, loodud võimalused raha kätte saada ka lühema aja jooksul.
II samba väljamaksete saamiseks on kolm võimalust: ühekordne väljamakse, fondipension, mis võimaldab raha pensionifondist välja võtta perioodiliste maksetena, ja pensionileping, mille alusel tehakse eluaegseid väljamakseid. Raha väljamaksmise viis oleneb teile kuuluvate pensionifondi osakute koguväärtuse ja rahvapensioni määra (RPM) suhtest.

Lähemalt palun lugege http://www.seb.ee/foorum/pension/millal-ja-kuidas-saab-ii-sambasse-kogutud-raha-valja-votta

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2016

• Maaleht

Leidsid sobiva tööpakkumise, saatsid ära oma CV ja motivatsioonikirja ning Sind kutsuti vestlusele. Palju õnne, oled paberil märgitud andmete põhjal keskmisest kandidaadist tugevam! Samas, pane tähele, et isegi kui vastad kõigile tööpakkumisel olnud tingimustele, on paberist tunduvalt olulisem Sinu esinemisoskus töövestlusel. Mõne lihtsa vea tõttu võid märkimisväärselt vähendada enda enesekindlust ning seeläbi esineda vestlusel märksa kehvemini, kui tegelikult selleks võimeline oled.

CV Keskus pani kirja need seitse tüüpilist töövestlusel tehtavat viga, mis võivad lihtsasti nullida Sinu võimalused haarata endale soovitud ametikoht .

Vähene ettevalmistus

Enne töövestlusele minemist tutvutakse tihti vaid tööandja koduleheküljega, kus sirvitakse põgusalt ettevõtte ajalugu ja viimaseid artikleid ning arvatakse, et sellest piisabki. Võib-olla on aga ettevõttel hoopiski tihti uuendatav ja igati informatiivne Facebooki lehekülg? Või leiab juba Google’i otsingu esimeselt leheküljelt artikleid ettevõtte käekäigu ning tulevikuplaanide kohta? Ehk on ettevõtte töötajad aktiivsed Twitteris ja jagavad seal väärt informatiooni? Kõik see teave, mis võiks töövestlusel näidata, kui põhjalik ning tõeliselt huvitatud on kandidaat antud töökohast, leidub enamasti vaid mõne kliki kaugusel, ometi ei kasutata seda võimalust sageli ära.

Hooletu suhtumine

„Tere, ma tulin kohtuma kellegi.. Mariga?“– „Maarjaga ehk?“ – „Ah, jah, võimalik, et oli hoopis Maarja, tõesti!“ – sellised dialoogid on üsna sagedased, kuigi ennetada on neid lihtsamast lihtsam. Tasub vaid vahetult enne uksest sisse astumist meenutada, kellega ikkagi vestlema tullakse.

Kehv esmamulje

Esmamulje tekib juba esimeste sekundite jooksul, ent mitte alati ei hinnata selle mõju – tullakse ebakorrektse väljanägemisega, kohmetult, krampliku ja suletud hoiakuga. Mida ebakindlamalt kandidaat end tunneb, seda vähem jätab ta usaldusväärse ja tõsiseltvõetava mulje.

Nõrk eneseanalüüs

„Millised on Sinu nõrgad küljed?“ Väga tihti juhtub, et kuigi vestluse esimene pool on läinud ladusalt, takerduvad kandidaadid selle küsimuse juures, näidates, et enda nõrkusi pole üldse analüüsitudki. Enese hea müümine on vaid pool võitu – vajalik on osata välja tuua ka enda nõrku külgi ning neid põhjendada.

Küsimuste esitamata jätmine

„Kas teil on midagi küsida?“ – küsimus, mida peaaegu igal vestlusel kandidaadile esitatakse. See on suurepärane võimalus demonstreerida siirast huvi ning tehtud eeltöö põhjalikkust. Ometigi vastatakse üllatavalt tihti, et juba on kõikidele küsimustele vastused saadud ning rohkem lisainformatsiooni teada ei soovitagi. Selline reageering annab aga tööandjale märku vähesest ettevalmistumisest ning suurema huvi puudumisest. Pea meeles, et meile kõigile meeldib endast rääkida ning sama kehtib ka Sinu tulevase tööandja kohta.

Põhjendamatud ootused

Sageli juhtub, et kandidaadid ei oska põhjendada oma palgasoovi. Hakatakse rääkima olemasolevatest laenudest ning kohustustest, kuid unustatakse ära, et tööandja ees peab hoopiski müüma oma oskusi, teadmisi ning võimekust parandada ettevõtte käekäiku.

Hilinemine ja teavitamata jätmine

Tihtipeale ei jõua tööotsijad kokkulepitud ajal vestlusele, kuna ei ole eelnevalt endale selgeks teinud, kuhu tulla ning kaua tulek aega võiks võtta. Vahel tõesti juhtub, et tuleb ette midagi ootamatut, ent enamasti on tegu lihtsalt vähese etteplaneerimisega. Peaks olema ütlematagi selge, et hilinemise või ootamatute asjaolude ilmnemise korral, tuleb sellest potentsiaalset tulevast tööandjat teavitada, täpsustada oma saabumisaeg või vajadusel kohtumine ümber tõsta. Sageli kahjuks ei vaevu kandidaadid seda tegema.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht

Puusepp nõudis tööandjalt 17 522 eurot, kuid kohus ei nõustunud tema tõlgendusega seadusest.
Ehitustöölisena, täpsemalt puusepana alustas Kaarel (nimi muudetud) Seve Ehituse AS-is tööd veidi üle kolme aasta tagasi. Kui esimestel kuudel tegi ta tööd töövõtulepingu alusel, siis 2012. aasta mais sõlmiti temaga tähtajatu tööleping.

Lepingusse oli töökohaks märgitud Eesti, tegelikult ei töötanud Kaarel siin päevagi. Ta lähetati Norrasse, Rootsi ja Soome – kokku 188 päevaks. Kaarli töölepingus oli kirjas 640-eurone kuupalk, heade töötulemuste eest oli tal õigus saada lisatasu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.