Üksikasjad

Avaldatud: 16 veebruar 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Toimetaja Ann-Marii Nergi

Kahe päeva jooksul on maksu- ja tolliametile oma 2016.aasta tulud deklareerinud 248 504 inimest, kellest juba 30 000 moodustasid inimesed, kes esitasid taotluse madalapalgalise toetuse saamiseks. Neile 30 000 kuuluks hetkeseisuga tagastamisele kokku 11 miljonit eurot.

Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tasub meeles pidada, et kui tuludeklaratsiooni muudetakse pärast madalapalgalise tulumaksutagastuse esitamist, siis uut taotlust esitama ei pea, küll aga ei ole siis ka enam automaatselt e-maksuametis/e-tollis näha eeldatava toetuse suurust.

„Tuludeklaratsioonis juba eeltäidetud palga- või pensioniandmete muutmisel vaatame kindlasti tehtud parandused üle ning see võib tähendada enammaksutud tulumaksu ja ka madalapalgalise toetuse hilisemat kättesaamist," rääkis Liivamägi.

Tuludeklaratsioon tuleb tänavu esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. Madalapalgalise töötaja toetuse saamiseks peab olema möödunud aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro.

Maksuamet teatas, et täna hommikuse seisuga on oma 2016. aasta tulud on deklareerinud 248 504 inimest, tagastamisele kuulub 43 474 570 eurot ja juurde tasumisele kuulub 1 873 348 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Aive Mõttus,
Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandja saatis mind tervisekontrolli. Arst kirjutas tervisekontrolli otsusele, et mul oleks vaja kuvariga töötamiseks uusi prille, sest nägemine on halvenenud. Kas tööandja peab mulle hüvitama uute prillide maksumuse?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Prillide hüvitamist reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Tööandja on kohustatud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid hüvitama, kui täidetud on järgmised tingimused:
töötaja töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga, st üle nelja tunni tööpäevas või üle 20 tunni nädalas;
tervisekontrollis selgub, et töötaja vajab prille kuvariga tööks;
tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on muutunud ja ta vajab seetõttu (uusi) prille.

Kui eelpool kirjeldatud tingimused on täidetud, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. See tähendab, et tööandjal on kohustus kompenseerida, kuid kompenseerimise määra ei ole õigusaktidega reguleeritud.

Tavapäraselt on pandud prillide hüvitamine paika ettevõtte siseste reeglite või korraldustega. Näiteks on määratletud hüvitamiseks rahaline piirmäär või protsent kogu maksumusest. See tähendab, et tööandja hüvitis võib olla väiksem kui prillide tegelik maksumus.

Prillide maksumuse hüvitamine ei olene töösuhte pikkusest ega sellest, kas nägemisteravus on vähenenud konkreetse tööandja juures. Prillide hüvitist on õigus saada ka uuel töötajal, sest prillid on kuvariga töötaja jaoks vajalikud abivahendid tööülesannete sooritamisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 veebruar 2017

• Ärileht
• TÖÖVÕIMETOETUSE SEADUS

Aivar Õepa
reporter

200 miljonit eurot maksvat töövõimereformi auditeerinud riigikontroll leidis, et riik on uue süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt. Audit tuvastas palju probleeme, nagu näiteks tugiisikute kroonilise puuduse ja infosüsteemi puuduliku hädalahenduse.

Töövõimereformi, ehk töövõime hindamise ja toetamise uue süsteemi loomiseks ja rakendamiseks on aastatel 2014–2020 arvestatud 199 miljonit eurot. Sellest moodustab Euroopa Liidu raha 169 miljonit eurot ning riigi- ja töötukassa eelarvest kulub kokku 30 miljonit eurot.

Riigikontrolli hinnangul on nüüdseks arendatud välja võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid.
Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka, märkisid audiitorid. Samuti pole valitsused audiitorite sõnul viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.
Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on riigikontrolli hinnangul seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast on laabunud pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine.
Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe.
Märkimisväärselt on audiitorite teatel paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul.
Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning piisavalt arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama. Kui mõni arst peaks hindamistööst loobuma, siis on Tartu Ülikool kohustatud uue arsti välja õpetama.

Tööandjad ei taha töövõimekaoga inimesi

Tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on riigikontrolli teatel väike. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.
Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.
Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele.
Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem, teatas riigikontroll. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada.
Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üks suurem risk töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek vähenenud töövõimega inimesi senisest suuremal määral tööle võtta.

Tugiisikuid on palju vähem kui vaja

Omavalitsustel on raske tugiisikuid leida, nende palgad väga väikesed, avastas riigikontroll. Teine suur takistus reformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid.
Mitu omavalitsust ei suutnud juba enne reformi vajalikus mahus teenuseid osutada. Näiteks on pea veerandis omavalitsustest võimalik saada endale vajaduse korral isiklik abistaja ja ligi pooltes omavalitsustes tugiisik.
Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isiklikku abistajat vajavate hulk suureneb keskmiselt 60 ning tugiisikut vajavate hulk 50 protsenti.
Omavalitsusliitude hinnangul on isiklike abistajate leidmine probleem eelkõige maapiirkondades, sest seal on neid vähe või peaaegu polegi. Sobivate inimeste leidmist pärsib ka väike palk, mida tugiisikule või isiklikule abistajale makstakse.

Tööõnnetuste ennetamisega ei tegeleta piisavalt

Riigikontrolli hinnangul on võtmetähendusega töövõimekao ärahoidmine, sh tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.
Kuigi on tähtis, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on see üldjuhul tegelemine tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.
Audit näitas, et seni pole ettevalmistustööde käigus sellise süsteemi väljatöötamisega tegeletud. Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim.
Peamine põhjus on tööinspektsiooni hinnangul see, et Eesti tööandjad on töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse panustamisest vähesel määral huvitatud. Kui tööandjale kaasneb kulu, mis tuleb kanda oma taskust, siis tööinspektsiooni kinnitusel pigem seda kulutust ei tehta, isegi kui töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist.
Kuni ei rakendata ennetussüsteemi ning põhitähelepanu kulub tagajärgedega tegelemisele, ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Raha selliste kulude katmiseks tuleb ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemi kaudu kõigilt maksumaksjatelt, teatas riigikontroll.

Infosüsteem on hädalahendus

Riigikontrolli teatel on infosüsteemina kasutusel hädalahendus, kus on osa andmeid üldse puudu ja osa andmete kvaliteet on kehv.
Esiteks ei saadud ettevalmistustööde käigus töövõime hindamise infosüsteemi planeeritud kujul tööle. Teenuste ja toetuste andmete vahetamiseks vajalik infosüsteem SKAIS 2 ei valminud õigeks ajaks 2016. aasta lõpus ning viivituse tõttu töötati välja ajutine lahendus vana infosüsteemi SKAIS 1 juurde. See on tekitanud 1,2 miljonit eurot lisakulu, kuid ei ole lahendanud kõiki probleeme.
Näiteks ei võimalda kasutuses olev lahendus teha masspäringuid pensioniandmete kohta, mida töötukassal on vaja, et maksta õigesti välja töövõimetoetusi. Selle tagajärjeks võivad olla alusetud väljamaksed.
Lisaks ei saa tervise infosüsteemi toel umbes pooltel juhtudel töövõimet hinnata, sest infosüsteemis on osa andmeid puudu ning olemasolevate andmete kvaliteet on kehv. Seetõttu tuleb tervishoiuasutustelt ja arstidelt andmeid juurde küsida. Nii aga kasvab töötukassa halduskoormus ning inimene peab töövõime hindamise otsust kauem ootama, nentis riigikontroll.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Kolmapäevast on algab tulude elektrooniline deklareerimine, kuid varasemate aastatega võrreldes on tänavu tulude deklareerimises mitmeid muudatusi.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ja maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tutvustasid täna muutusi, millega selle sellel aastal tulude deklareerimisel tuleb arvestada.

Olulisemate muudatustena ei saa enam tuludest maha arvata täiskasvanute huvihariduse ning A-ja B-kategooria mootorsõiduki juhiloa kulusid.

Juhul kui inimene üürib eraisikuna teisele eraisikule korterit, tuleb tal endal üüritulu deklareerida. Kui varem maksustati kogu üüritulu, siis nüüd maksustatakse üüritulust 80%.

Sellest aastast rakendub madalapalgalise toetus. Kellel selleks õigus on, arvutab maksuamet välja pärast tuludeklaratsiooni esitamist. Madalapalgalise toetuse saamiseks peab aastane kogutule jääma alla 7817 euro. Toetust saab taotleda 31 märtsini ning see makstakse arvele 30.juuniks.
Seejuures tuleb arvestada, et kui kohtutäitur on sissetulekud arestinud, tehakse enne ülekannet tasaarveldus.

Olulisemad muutused 2016. aasta tuludeklaratsioonis
•Maksuvaba tulu 2016. aasta deklaratsioonis on 2040 eurot.
•Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on eelmise aasta 2640 eurolt tõusnud 2700 euroni.
•Koolituskulusid, eluasemelaenu intresse ja annetusi saab maha arvata 1200 euro mahus eelmise aasta 1920 euro asemel.
•Tuludest ei sa 18-aastased ja vanemad enam huvihariduse kulusid maha arvata.
•Kui eelmisel aastal sai tuludest maha arvata kõik mootorsõidukijuhi koolituse kulud, siis nüüd vaid alates C-kategooriast.
•Annetuste deklareerimisel ei ole enam piirangut.

Fakte:
•Tulude elektrooniline deklareerimine algab kolmapäeval, 15.veebruaril
•Esimesed tagastused tehakse hiljemalt 28.veebruaril
•31.märts on tuludeklaratsiooni esitamse viimane päev.
•3. juuli on tulumaksu tasumise/tagastamise tähtaeg FIEdele ja nendele, kes deklareerisid kasu vara võõrandamisest või deklareerisid välistulusid