Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2017

• Ärileht

Reet Pärgma

Teenindussektoris vohav tööjõupuudus toob juhid leti taha ja tõstab klienditeenindajate palka.

Teenindussektoris on alati olnud suur tööjõupuudus. 2017. aasta teises kvartalis oli majutus- ja toitlustussektori vabade ametikohtade osakaal töökohtade koguarvust sektoritest kõige suurem. R-kioski personalijuhi Piret Aessi sõnul on juhtunud, et kauplusi tuleb ajutiselt sulgeda, sest töötajat lihtsalt ei ole. Samuti tuleb ette päevi, mil kontoritöötajad peavad leti taha minema, sest keegi peab ju kliente teenindama.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Leedu kehtestas uue töökoodeksi, mis muudab töösuhted paindlikumaks, ergutab uute töökohtade loomist ning aitab kaasa palkade kasvule, ühtlasi toob ettevõtetele kaasa mitmeid uusi kohustusi. Mitmetes küsimustes on Leedu uus seadus Eesti töölepingu seadusest liberaalsem.

Pärast pikki arutelusid ja kuuekuulist edasilükkamist jõustus juulist Leedu uus töökoodeks, mis lubab maksta miinimumpalka ainult lihttöö eest, kaotab mitmed vanad ning kehtestab uued lepingu tüübid, muudab lihtsamaks töölepingu lõpetamise, vähendab lahkumishüvitisi ning tõstab maksimaalse iga-aastase ületunnitöö piirmäära.

Eversheds Sutherland Ots&Co partneri Rando Maisvee sõnul on uues töökoodeksis üheks olulisemaks muudatuseks tähtajaliste töölepingute liberaalsem kasutamine. Vana Leedu töökoodeks keelas sarnaselt Eesti kehtivale töölepingu seadusele püsiva töö puhul tähtajalise töölepingu kasutamise, nüüd on see Leedus teatud tingimustel lubatud, näiteks ei tohiks ettevõttes, kus töö on püsiva iseloomuga, tähtajaliste töölepingute arv ületada 20%. Maisvee lisas, et kehtestatud uued lepingutüübid (õppeperioodi, projektipõhine, töö jagamise ja mitme tööandja töölepingud) arvestavad paremini reaalseid vajadusi ja julgustavad ettevõtjaid uusi töökohti looma.

Ettevõtetele on lisandunud ka rida uusi kohustusi. Maisvee sõnul on kõige enam ettekirjutusi töökoodeksis just 20 ja enama töötajaga ettevõtete jaoks. Kui töötajate keskmine arv on vähemalt 20, siis on tööandjal kohustus algatada töönõukogu valimine (välja arvatud juhul, kui on olemas ametiühing) ja võtta vastu reeglid töö tasustamise, IT- ja kommunikatsioonivahendite kasutamise, töötajate jälgimise ja töökohal kontrollimise ning tööstressi vähendamise meetmete kohta.

Kui keskmine töötajate arv on vähemalt 50, peab tööandja lisaks kehtestama töötajate isikuandmete kaitse ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikad.

Uue töökoodeksiga loodi tööandjale võimalus töösuhet kiiresti ja turvaliselt lõpetada, teatades töötajale vähemalt 3 tööpäeva ette ja makstes lahkumishüvitist vähemalt 6 töötaja keskmise kuutasu ulatuses.

Lühendati ka tavapäraseid etteteatamistähtaegu (nüüd 2 nädalat kuni 3 kuud) ning vähendati lahkumishüvitisi (nüüd 0,5 kuni 2 keskmist töötasu; üle 5 aasta töötamise puhul võib tasuda ka täiendavat hüvitist) töösuhte lõpetamise korral muul põhjusel, kui töötaja süü tõttu (nt koondamisolukorras).

Tõsteti maksimaalse iga-aastase ületunnitöö piirmäära 180 tunnini ja kehtestati uued ületunnitöö tasud (1,5 korda tavakorras, 2 korda öösel või puhkepäeval, 2,5 korda riigipühal). Samuti tühistati mõned vanad lepingutüübid (näiteks lühiajalised, järeltöökoha ja kaugtöö töölepingud) ning kehtestati uued.

Maisvee sõnul torkab võrreldes Eesti seadusandlusega silma, et konkurentsipiirangu kokkulepped on lubatud kuni kaheks aastaks pärast töölepingu lõppemist, samas kui Eestis on vastavaks tähtajaks aasta.

Soovitused ettevõtjatele, kellel on Leedus töötajaid:

* Vaadake üle lepingupõhjad ja kohandage need uue töökoodeksiga, et uued lepingud saaks nõuetekohaselt sõlmitud ning vajalikud protseduurid tehtud, näiteks tuleb tähtajaliste lepingutega töötajate kohta esitada andmed Riiklikule Sotsiaalkindlustuse Fondile (Sodra).
* Kaaluge alternatiivsete lepingutüüpide sõlmimist enam kui 2 keskmist palka teenivate töötajatega, kuna uus töökoodeks võimaldab selliste töötajate puhul mitmeid erisusi.
* Kaaluge olemasolevate lepingute vahetamist mõne uue lepingutüübi vastu, näiteks projektipõhine või mitme tööandja tööleping.
* Vaadake üle sisemised protseduurid ja viige uue töökoodeksiga vastavusse.
* Vaadake üle oma andmekaitse reeglid ja veenduge, et isikuandmeid töödeldakse ainult lubatud ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Tööandjad ei soosi osaajatööd kõrge sotsiaalmaksu tõttu, teadmata mitut soodustust.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2017

• Ärileht

ärileht.ee

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta II kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja, teatas statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 7%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli II kvartalis üle 561 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta II kvartalis 2,1%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta II kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis majutuses ja toitlustuses (4,3%) ning haldus- ja abitegevustes (3,0%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses (0,7%) ja mäetööstus (0,8%).

Enam kui kolmveerand vabadest ametikohtadest (78%) asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,6%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,9%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta I kvartalis ligi 78 700, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 3% väiksem ning 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 8% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam mäetööstuses (35%) ning info ja side tegevusalal (20%).

Tööjõu käive suurenes enam kinnisvaraalases tegevuses (41%), finants- ja kindlustustegevuses (31%) ning töötlevas tööstuses (24%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli 2017. aasta I kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.