Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Majandus24

Uus tulumaksuseadus muudab uuest aastast maksuvaba tulu arvestamise korda, kus mõned inimesed hakkavad tänasest palgast rohkem raha kätte saama, teised aga vähem.

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

Nii võib näiteks täna 1200 eurot kuus brutopalgana teeniv inimene uuest aastast 65 eurot igakuiselt enam kätte saada, 1650 eurot brotupalgana teeniv inimene 15 eurot igakuiselt enam saada, kuid 1800-eurose brutopalga juures tuleb juba loobuda 3 eurost kuus ning 2150-eurose kuupalga juures kaotab inimene igakuiselt 36 eurot.

Seda, kui palju muutub sinu sissetulek 2018. aastal käesoleva aastaga võrreldes, näeb lähemalt sellel kalkulaatoril - https://tulumaks.ee/, mille on koostanud võõrkeele õppimise keskkonna Lingvist veebirakenduste insener Raul Tammesalu.

Artikkel jätkub ....

Edasi saab lugeda originaalis Postimehe kodulehel

http://majandus24.postimees.ee/4252301/kalkulaator-arvuta-kui-palju-uuest-aastast-palgas-voidad-voi-kaotad

Üksikasjad

Avaldatud: 21 september 2017

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Pensionikeskus

21.09.17, Äripäev

Tuleva juht Tõnu Pekk teatas, et pensionisüsteemi reformi poolt on oma allkirja andnud juba ligi 1500 inimest.
„Rahvakogu kinnitas, et meie ettepanek on nende ajaloos seni kõige edukam kodanikualgatus: vajalikud 1000 allkirja said kokku juba enne esimese päeva lõppu. Praeguseks hakkab toetajate arv lähenema juba 1500-le,“ kommenteeris Tõnu Pekk Äripäevale.

„Inimesed on süvenenud ja andnud selge sõnumi: pensionisamba väljamaksete süsteem ei täida täna oma eesmärki ja vajab otsustavat muutmist,“ lisas ta.

Riik peaks võtma ühese seisukoha

Pekki sõnul peab riik võtma pensionisammaste teemal ühese seisukoha. „Kui teine sammas on tegelikult esimese samba osa, nagu viimastel päevadel on väitnud rahandusministeeriumi ametnikud, siis tuleb sellest nii ka rääkida,“ ütles ta.

„Riikliku pensionikindlustuse korraldamine ükshaaval sõlmitavate lepingutega on sel juhul täielik raiskamine. Kui pole võimalust kindlustuslepingust keelduda ega tingimusi läbi rääkida, on rumal sundida sadu tuhandeid inimesi kõndima kindlustuslepingutega mööda pangakontoreid. See kõik ei loo mingit väärtust, aga maksab raha ja see raha tuleb II pensionisambast.“

„Kui teine sammas on mõeldud selleks, et koguda riikliku pensioni kõrval täiendavat sissetulekut, nagu seisab kõigi Eesti suuremate pensionifondide finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud dokumentides, siis on tegu inimeste isikliku varaga, mida igaüks peab saama kasutada vastavalt oma vajadustele,“ rääkis Pekk.

Jäigad piirangud pole põhjendatud

Pekk nentis, et käitumuslikust majandusteadusest on palju kinnitust sellele, et riigil on mõistlik kohustada oma kodanikke pensioniks säästma ja noorel inimesel on alati kiusatus raha kogumist edasi lükata.

„Mina ei ole seni näinud ühtki uuringut, mis näitaks, et inimesed oma elu jooksul kogutud sääste hooletult raiskama kipuksid. Seega pole jäigad piirangud väljamaksetele põhjendatud,“ arvab Tuleva asutajate hulka kuuluv Pekk.

Tema sõnul ei ole Eesti pensionärid selle pärast vaesed, et nad kipuvad raiskama. Eakad on Pekki hinnangul täna ja tulevikus vaesed, sest liiga vähe säästetakse. „Mida vähem me näeme seost tänase säästmise ja tulevikus saadava hüve vahel, seda vähem motivatsiooni on meil säästa,“ nentis ta.

Äripäev, Mait Kraun

Üksikasjad

Avaldatud: 21 september 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ärilehe lugejate tööõigust puudutavatele küsimustele vastasid NJORD advokaadibüroo partnerid Katrin Sarap ja Triinu Hiob.

Kas töötaja võib katseaja lõppedes lihtsalt koju saata? Kas puhkuse ajal kolleegi asendamise eest tuleb maksta lisatasu? Kas ma võin tööajast arsti juures käia?
Neile ja paljudele teistele küsimustele vastused leiab allpol olevast blogist.

....

Edasi saab lugeda originaalis Ärilehest

Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2017

• Ärileht

Toimetaja Romet Kreek
majandustoimetuse reporter

Veebikeskkonnas Talentest saavad spetsialistid ja juhid esmakordselt Eestis olla tööpakkumistele avatud oma isikut avalikustamata. See annab juba töötavale uutele väljakutsetele avatud inimestele võimaluse tööturul muretult ringi vaadata ja riskivabalt uuele ametipositsioonile kandideerida, teatas ettevõte.

Palgainfo agentuuri uuring näitas, et Eesti töötajatest on tegelikult enam kui 70% neid, kes oma praegusel ametipositsioonil töötades on avatud ka uutele võimalustele. Talentest ühe asutaja Karin Kustavuse sõnul just sellistele kandidaatidele veebikeskkond loodud saigi: "Spetsialistidele ja juhtidele, kes on küll oma praeguse tööga rahul, ent soovivad olla avatud parematele pakkumistele ja riskivabalt, ilma et praegune tööandja teadlik oleks, oma karjääri arendada.”

Kustavus kirjeldas, et praegu Eestis toimivatest tööotsinguportaalidest eristabki Talentesti see, et kogu keskkond on välja töötatud lähtuvalt juba töötavate spetsialistide ja juhtide vajadustest, puudub traditsiooniline CV formaat, tavapärane kandideerimine on asendatud anonüümse ja interaktiivse otsesuhtlusega.

Talentest veebikeskkonnas otsustab tööotsija ise, kas ja mis hetkel enda isik tööandjale avalikustada. Seni näeb tööandja tööotsija oskusi, hariduskäiku, ootusi palgale ja muid olulisi väljundeid, mis peaksid olema esmased tööotsija hindamisel.

Aktiivsemad liikmed saavad tööandjale enda huvist anonüümselt või avatud vormis märku anda ja seeläbi ennast tööandja silmis esile tõsta. Teiselt poolt saab tööandja enda huvist märku anda ja talendipangas olev inimene näeb, kui nõutud ta tööturul oma oskuste poolest on.

“Meie eesmärk on panna Eesti spetsialistid ja juhid rakendama oma tõelist potentsiaali. Selleks tuleks leida 5-10 minutit ja end talendipanka registreerida. Hetkel on Talentest avatud spetsialistidele ja juhtidele, ettevõtted saavad liituda hiljemalt novembris,” sõnas Kustavus.