Artiklid

Lugeja küsib: Tööandja ütleb, et pean puhkama ega luba ületunde teha. Kas tööandja võib keelata rohkem tunde teha, kui ise seda tahan?

Eestis on terve hulk asutusi, mille tegevuse praktiline väärtus tekitab küsimusi kodanikes, kes neid asutusi ülal peavad. Mida suuremaks paisuvad inimeste igapäised kulud ja kerkivad maksud, seda rohkem küsimusi tekib.

Kui riigi rahanduslik seis nõuab kärpeid, pareerib valitsus sellesisulised ettepanekud tavaliselt retoorilise küsimusega, kas kodanikud siis tõesti riigilt teenuseid ei soovi, kas peaks ehk koondama politseinikke ja õpetajaid.

Ametiühingud toetavad graafikuga töötavatele inimestele varasema 36 tunni iganädalase puhkeaja asemel viimasel ajal meedias palju kõneainet pakkunud Euroopa Kohtu otsusest tuleneva 47 tunni järjestikuse puhkeaja andmist.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Kaia Vase sõnul on tervitatav, et ka Eestis on võetud sihiks sellest kohtuotsusest juhinduda, sest rohkem puhkeaega aitab töötajal tööst paremini taastuda, vähendab ohtu tööõnnetuste ja kutsehaiguste tekkeks ning võimaldab töötajatel veeta rohkem aega lähedastega.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-pingelise-graafikuga-tootavad-inimesed-vajavad-rohkem-puhkeaega

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-hinnata-tooturul-toimuvat

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2024. aasta töötasu alammääraks 820 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,86 eurot, millega tõuseb alampalk 95 euro võrra.

Praegu kehtiv miinimumpalk on 725 eurot.