Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kas võin lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal asuda tööle teise tööandja juurde?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:

Töölepingu seadusest ei tulene konkreetset keeldu asuda lapsehoolduspuhkuse ajal tööle teise tööandja juurde. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest on töösuhte pooled kokkulepete sõlmimisel vabad. Ei tohi aga unustada, et lapsehoolduspuhkuse eesmärk on anda vanemale võimalus lapse kasvatamiseks, mitte võimaldada teise tööandja juures töötamist.

Kui töötaja soovib asuda tööle teise tööandja juurde, ei pea ta selleks oma tööandjaga töölepingut lõpetama, kuid peab olema valmis lapsehoolduspuhkuse lõppemisel taas tööle asuma. Kui töötaja enam esialgse tööandja juurde tööle naasta ei soovi, on tal võimalik tööleping enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist üles öelda, teavitades sellest tööandjat 30 kalendripäeva ette.

Siiski võib teatud juhtudel olla teise tööandja juurde tööle asumine keelatud. Vastav keeld võib tuleneda konkurentsipiirangu kokkuleppest, juhul kui see on tööandjaga sõlmitud. Seega tuleks enne teise tööandja juurde tööle asumist selgitada välja, kas esialgse tööandjaga on sõlmitud kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe ning mis on selle sisu. Konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolul ei ole lubatud töötamine tööandja konkurentide juures.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tööotsinguportaali CV Online turundusjuhi Heikko Grossi leiab, et OECD uuringus, mis näitab, et eestlaste töötatud töötundide arv on keskmisest kõrgem, ei ole midagi väga üllatuslikku.

„Mis muidugi silma jäi ja kummastust tekitas oli see, et Kreeka oli oma töötundides Eestist tugevalt üle,“ märkis Gross. Kui Eestis on keskmine töötatud töötundide arv 1868, siis Kreekas on see 2037 tundi.

Kui jätta kõrvale see, et erinevate riikide puhul võidi andmed saada mõnevõrra erineva metoodikaga, on Grossi sõnul siiski tegemist huvitavate numbritega.

Eestlaste tööviljakuse parandamiseks Grossi sõnul töötundide arvu tõstmisest ei aita. „Eesti üks probleeme on see, et me oleme suhteliselt väike ning töö enda väärtus ei ole väga kõrge. Fakt on see, et meie palgatase on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides ning see on ka üheks põhjuseks, miks meie tööviljakus on väiksem,“ selgitab Gross.

„Kui me võrdleme Eesti ja Soome koristajat, siis koristaja Eestis peab tegema kordades rohkem tööd, et saada sama palk kätte. Küsimus ongi selles, et kuidas luuakse väärtus, kuidas saaks teenindav sektor riigi sees maksta kõrgemat töötasu,“ märgib Gross.

Võtmeküsimus on Grossi sõnul selles, et kui palju meil peaks olema neid inimesi, kes pakuvad teenust väljapoole Eestit. Gross leiabki, et eestlaste tööviljakust saaks suurendada toodete ja teenuste välisturule pakkumisega.

„Meil oleks võimalus teha vähem tööd, kui suudame müüa enda tooteid ja teenuseid riikidesse, kus on kõrgem elatustase kui meil. Me saaksime selle eest küsida suuremat töötasu ja seega töötundide arv tuleks väiksem kui analoogset teenust või toodet kohalikule turule müües,“ leiab Gross.

Gross möönis, et seda on lihtsam öelda kui teha, kuid kinnitas, et see on miski, mille poole Eesti peaks pürgima.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre,

Eesti Päevaleht

Keskmine eestlane teeb aastas üle 500 tunni rohkem tööd kui näiteks hollandlane või sakslane.

Praxise analüütiku Miko Kuptsi hinnangul on väike osaajaga töötajate osakaal üks põhjus, miks Eestis on ühe töötaja kohta nii palju töötunde. „Kõige vähem töötunde tehakse Hollandis, kus keskmine töötaja teeb aasta jooksul ligi kolmandiku vähem tööd, kui Eestis tehakse. Samas ligi pooled Hollandi töötajad on tööl osaajaga, mis teeb Hollandist ka kõige kõrgema osaajaga töötajate osakaaluga riigi Euroopas.”

Seega ei näita kõnealune statistika ainult seda, et eestlased on töörügajad. See juhib tähelepanu ka asjaolule, et Eesti tööandjad ei jaga eri põhjuste tõttu ülesandeid osaajaga töötajate vahel. Ühelt poolt tuleb tõdeda, et madalapalgalistel ametikohtadel ei olegi võimalik vähem kui täiskohaga töötada. Kuid osaajaga töötamine ei ole kuigi levinud ka hästimakstud ametikohtadel, kus näiteks kolmveerand kohaga tööl käies teenitaks väga head äraelamist võimaldavat palka.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Swedbanki hinnangul on Eesti madala tootlikkuse taga on väikese lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumine.

"Eesti Eesti ekspordib suures osas tehnoloogiliselt võrdlemisi lihtsaid tooteid, kus konkurents maailmas on tihe ja kliendilt kõrgema hinna küsimine seetõttu keeruline," leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Swedbank hindab Eesti ja teiste Läänemeremaade majanduste konkurentsivõimet kord aastas. Swedbanki Läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti ärikeskkonna suurimaks kitsaskohaks on logistika ja taristu, eriti lennutranspordi sagedus ja hind, mis vajab täiendavaid investeeringuid.

Stabiilselt kiire ja tasakaalustatud majanduskasvu saavutamiseks on Elmiku sõnul oluline erinevate reformidega jätkamine. "Ühte võluvitsa siin ei ole. Tootlikkuse tõstmiseks on muuhulgas olulised innovatsioonipoliitika tõhustamine ja energia kasutamise efektiivsuse suurendamine," selgitab Elmik.

"Konkurents teiste riikidega on tihe. Näiteks keskmised tootmiskulud (sealhulgas tööjõud, kinnisvara, transport) on Eestis juba praegu Lätist ja Leedust suuremad," lisab ta.

OECD uuringust selgus, et eestlased on ühed suurimad töörügaja, tehes aastas ligi 500 tundi rohkem tööd kui keskmine hollandlane või sakslane, kuid meie tootlikkus on sealjuures võrdlemisi väike.