Artiklid
- Üksikasjad
Maria Kaljuste, ettevõtja
Eesti Päevaleht
Töötukassa saab ühe lihtsa ideega tõhusamalt tööle panna
Väikeettevõtjana, kes on maal uut tootmisharu alustanud ja soovib oma tegevust laiendada, olen silmitsi tööjõuprobleemiga. Kui tootmine jõuab punkti, kus oma jõududega enam tellimusi täita ei suuda, tuleb personali juurde leida. Tööjõudu otsides mängivad rolli kõige tavalisemad aspektid: töö, mis on vaja ära teha, ja tasu, mis on võimalik selle eest maksta. Maal mängib suurt rolli veel asukoht, kus töö on korraldatud. Kui suurfirma võib oma kontori/tootmishoone ehitada asulasse, kust inimesed pole veel ära kolinud, siis põllutükki või kasvavat istandust paremasse ettevõtluskeskkonda ümber paigutada ei ole võimalik. Seega mängib rolli ka transport ja tootmise paratamatu hooajalisus.
Mis võimalused on jõuda sobivate inimesteni? Selleks et korjata õigel ajal marju või ürte, tegeleda aiandustöödega, mille maht ja iseloom varieerub olenevalt ilmastikust, oleks loogiline kutsuda appi sõbrad, sõprade lapsed, naabrid, kuulutada FB-s. Seadus aga ütleb, et iga töötaja peab olema otsekohe tööregistrisse kantud, tal peab olema leping. Eraldi kokkulepped peavad olema sõlmitud veel juhul, kui abilised on alaealised. See kõik on aeganõudev ja koormav.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee
Eestis tuleb miinimumpalgaga tööd tehes vaesusest pääsemiseks tööd rabada enam kui 72 tundi nädalas ehk peaaegu poole rohkem kui seaduses ette nähtud 40 tundi, selgub OECD värskest raportist.
Kokku on 34-liikmelises organisatsioonis miinimumpalk kehtestatud 26. riigis ning nendest 21s ei ole 40tunnise täistöönädalaga võimalik end miinimumpalgaga vaesuslõksust päästa, vahendab Bloomberg.
Vaesuspiiriks on OECD võtnud 50% riigi mediaanpalgast. Mediaanpalk on tasu, millest pooled inimesed teenivad vähem ja pooled rohkem.
Eesti on selles tabelis nukral tagantpoolt teisel kohal, meist rohkem tuleb miinimumpalgaga end vaesuspiirist kõrgemal hoidmiseks tööd rabada Tðehhis, üle 80 tunni. Meile järgneb Hispaania, kus tööd tuleb rabada samuti üle 72 tunni.
Lõunanaabrid lätlased peavad töötama veidi alla 70 tunni.
Kui miinimumpalgad ostujõule ümber arvutada, siis on Eesti tabelis tagantpoolt neljas, meist eespool on Mehhiko, Läti ja Tðiili.
- Üksikasjad
Turismissektorit teeb murelikuks viimaste päevade trend, kus üritatakse ettevõtjaid vastandada riigiteenistujatele, politseinikele ja õpetajatele, kinnitas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.
„Tahan lihtsalt meelde tuletada, et raha ei tule seina seest. Raha ei tule isegi mitte riigieelarvest. Raha tuleb suures osas sellesama turisti käest, keda Eestisse tuleb muuseas 2015 aastal oluliselt vähem, kui aasta varem,” rääkis Loodmaa.
Selleks, et see raha kätte saada ja majanduse elavnemise kaudu maksudena eelarvesse tagasi kanda, teevad kümned tuhanded inimesed Loodmaa sõnul väga palju tööd ja mitte sugugi kõrgete palkade eest. ”Kui raha ei ole, ei ole võimalik tõsta ka palka. Eesti turismisektoris töötavate inimeste vastandamine muule osale ühiskonnast ei ole viis, kuidas jõuda kõiki pooli rahuldava tulemuseni,” kinnitas Loodmaa. ”
"Pannes hotellitöötaja tundma, et ta oma niigi vähese sissetulekuga elab õpetaja arvelt, on täiesti lubamatu ja solvav. Seda nii õpetaja kui hotellitöötaja suhtes," lausus Loodmaa.
Riigijuhtide ülesanne on tema sõnul ühiskonda konsolideerida, mitte üksteise vastu üles ässitada.
Ligi 45 000 inimesele tööd andva tööstusharu inimeste nimel rääkides tõdes Loodmaa, et praegune majutusteenuse käibemaksu alane debatt on küll pingeline, kuid suures osas siiski kaetud argumentidega. Ning liit tahab tunnustada neid valitsuse liikmeid, kes selles debatis osalevad ja avaldas lootust, et otsuseni jõutakse ilma isiklik solvangute ja vastandumiseta.
- Üksikasjad
22 Euroopa suurimat firmat on viimase kahe aastaga suurendavad naiste osakaalu ettevõtete tippjuhtkonnas kiiremini kui on kasvanud nende osakaal ettevõtte töötajaskonnas üldiselt.
Briti majandusleht Financial Times tõdeb, et see on märk sellest, et nn klaaslaest läbimurdmine toimib.
„Tööstusettevõtete jaoks on suurim väljakutse naiste osakaalu suurendamine tootmis- ja tippjuhtimises,“ tõdes Belgia keemiagrupi Solvay juht Jean Pierre Clamadieu.
Naisi edutavate firmade seas on Saksamaa tööstusgigant Siemens, farmaatsiafirma Bayer, käibelt maailma suurim toidutööstuse kontsern, Ðveitsi Nestlé ning Prantsusmaa naftagrupp Total, mis kokku annavad turukapitalisatsioonilt Euroopa 20 suurimast firmast viiendiku.
Siemensi töötajaskonnast moodustavad naised alla veerandi ehk 24%, mis on 2012. aasta näitajast protsendipunkti võrra vähem, kuid tippjuhtkonnas on n aiste osakaal samal ajal tõusnud 14 protsendilt 16-le.
Nestlé töötajaskonnas on üldine naiste osakaal jäänud kolmandiku tasemele, kuid tippjuhtkonnas on see kerkinud 28,5 protsendilt 32,6-le. See on ka 22 ettevõtte seas kõige kõrgem näitaja.
- Üksikasjad
Töötaja katseaeg võiks praeguselt neljalt kuult pikeneda terve aastani, sest see julgustaks ettevõtteid aktiivsemalt palkama, leiab Äripäev juhtkirjas.
Aktiivsema palkamisega suureneb ettevõtte julgus investeerida, sest ka töötaja palkamine on investeering. Teadmine, et kuni aasta jooksul saab töösuhte lõpetada lühema etteteatamise ja ilma kompensatsioonita, motiveerib tööandjat proovima palkama.
Praegu saavad Eestis seaduse järgi nii tööandja kui ka –võtja teatada katseajal lepingu lõpetamisest 15 päeva ette. Kui tööandja soovib lepingu varem lõpetada, tuleb otsust põhjendada ja ülejäänud päevad kompenseerida; töötaja ei pea lahkumist põhjendama. Pärast katseaega pikeneb aeg töölepingu lõpetamiseks, mis võib saada aga oluliseks takistuseks just ettevõtetele, kes peavad rasketes olukordades ruttu reageerima.
Loe pikemalt Äripäevast.
Lehekülg 993 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee