Artiklid

Eesti Töötukassa uuendab koolituskaardi koostöö põhimõtteid ja avab 20.11.2023 avalduste vastuvõtu koolituskaardi koostööpartneriks saada soovivatele koolitajatele. Ka olemasolevatel partneritel, kes soovivad uutel tingimustel koostööd jätkata, tuleb esitada uus avaldus.

2024. aastal hakkab kehtima uus VV määrus „Tööhõiveprogramm 2024-2029“, mis toob kaasa mitmeid muudatusi tööturukoolituse korralduses. „Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige koolitusi, mille käigus omandatakse oskused, mida on tööturul vaja praegu ja tulevikus. Koolituste valikul lähtusime eelkõige OSKA tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest ning tööjõuvajadusega seotud statistikast,“ sõnas töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa. Rahastatavate koolituste loetelu valmis töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ning sellega saab tutvuda SIIN 

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/partneritele/koostoovoimalused-koolitajatele

Edasi loe https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-avab-vastuvotu-koolituskaardi-koostoopartneriks-saada-soovivatele-koolitajatele

 

Süvenev mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast on pannud otsima lahendusi, et kaasajastada kohtunikuametit ning muuta see töö noortele meelepärasemaks.

Justiitsministeerium on välja pakkunud kohtunike seadusesse neli muudatust, mis leevendaksid mõningaid kitsendusi, mis kohtunikuametiga kaasnevad. Need on kohtunikule tagasiside andmine, töötamine osalise töökoormusega, ametikitsendused ja ametist vabastamine vanuse tõttu.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609168447/noorte-ligitombamiseks-on-kavas-kohtunikutoo-kitsendusi-leevendada

 

Tänavu oktoobris läbiviidud kindlustussektori töötajate rahuloluküsitlusest selgus, et 78 protsenti vastanutest soovitab kindlustust tööandjana ja 69 protsenti näeb end kindlustussektoris töötamas ka kolme aasta pärast.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) tegevjuhi Mart Jesse sõnul selgus küsitlusest, et kindlustusvaldkonna töötajate üldine rahulolu on väga kõrge.

Õpetajaid võiks aidata koolis hoida riigi käendusega kodulaenusoodustus, leitakse värskes raportis.

Õpetajaid on vähe ja oleme juba kriisi lävel, sest Eestis lihtsalt ei ole piisavalt pedagooge ning koolijuhid on sunnitud tööle võtma ilma vastava hariduseta inimesi, sest kellegi peab ju klassi ette saatma. See on jutt, mida on räägitud juba aastaid.

Äsja valminud arenguseire keskuse raport näitab aga, et õpilaste paljusus ja õpetajate nappus on eelkõige Tallinna ja Tartu mure. Maakoolid on viimase 20 aasta jooksul lastest hoopis tühjaks jooksnud. Paljudes maakondades on õpilaste arv kahanenud 1990-ndatest 40–50%.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120248235/pealinna-opetajate-saatus-pank-ei-vota-nii-niru-palgaga-jutulegi

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on töökohad kadunud peamiselt maapiirkondades, sest maal on uut tööd leida aga raskem kui linnas, kus töökohti on rohkem.

Ökonomist toob välja, et kolmandas kvartalis halvenes olukord tööturul – töötute arv kasvas ja töötajate arv kahanes. «Ettevõtete käive alanes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8 protsendi võrra. Nii tellimuste arv kui ka müügihinnad on mitmes valdkonnas vähenenud. Käive on suurema hõivega tegevusaladest alanenud nii tööstuses, ehituses kui ka kaubanduses,» nentis Elmik, lisades, et vähem tööd tähendabki vähem töötajaid.