Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2012

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Ettevõte, kus ma töötan, on jaganud, et nii tavapuhkuse kui ka õppepuhkuse (õpin töö kõrvalt) normtunnid nädalas on 40 tundi nagu töötunnidki. See on jaotatud päevade peale: esmaspäevast neljapäevani 8 tundi ja 15 minutit ning reedel 7 tundi. Laupäev ja pühapäev on võrdsustatud 0 töötunniga, sest need on vabad päevad.

Minu teada ei ole täiskasvanute koolituse seaduses õppepuhkuse tasu arvutamist reguleeritud, mis tähendab, et õppepuhkuse tasu arvutamine ja maksmine toimub tavalise puhkusetasuna. See, millist tööajarežiimi firmas kasutatakse, pole arvutamisel oluline.

Kuna täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse õppepuhkust kalendripäevades, siis tuleb ka tasu arvutades lähtuda kalendripäeva keskmisest tasust.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kuna sel aastal on 24. detsember esmaspäev, siis kas esmaspäevast reedeni tööl olevatel inimestel peaks olema eelnev reede lühendatud või ei?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töölepingu seaduse §53 kohaselt tuleb jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Kuigi seaduses ei ole seda otsesõnu öeldud, on seadusandja mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva. Seega käesoleval aastal on töötajatel, kes töötavad esmaspäevast reedeni, reede tavaline tööpäev ja lühendatud tööpäev on neil, kes peavad graafikujärgselt töötama pühapäeval.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Olen momendil lapsehoolduspuhkusel. Laps on kolme kuune. Vanemahüvitise õigusest loobusin ja andsin selle isale. Ise soovin tööle minna alates, kuid töögraafik on öine ja päevane vaheldumisi.

Öösel töötamist ma ei soovi. Kas mul on õigus nõuda päevast tööd? Kui jah (tööandjal pole mulle võimalik ainult päevast tööd anda, sest minu paariline pole nõus ainult öösiti tööl käima ja osakonnal pole muud tööd pakkuda), siis kuidas tuleks tööleping lõpetada ja millisel juhul on õigust töötuskindlustushüvitisele? Olen firmas töötanud 7 aastat.

Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:

Juhul kui te enne lapse sündimist töötasite vaheldumisi öises ja päevases vahetuses, siis võib eeldada, et see oli üks töölepingus kokkulepitud tingimusi. See eeldus kehtib ka siis, kui töölepingus vastav märge puudub, kuid oma pikaajalise faktilise käitumisega (graafiku alusel töötamine) olite seda aktsepteerinud.

Saan aru, et praegu soovite sõlmida töölepingu muudatust perekondlike kohustuste täitmise eesmärgil, aga seda saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja sellega nõus ei ole, tuleb jätkata tööd kokkulepitud tingimustel.

Teine võimalus on teil endal tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel (perekondlike kohustuste täitmine). Paraku ei kaasne sellega õigust töötuskindlustushüvitisele.

Tööandjal endal on keelatud töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.

Kuna olete väikelast kasvatav vanem, siis koondamise korral on teil tööle jäämise eelisõigus, mis tähendab seda, et enne teid tuleb teised sama töö tegijad eest ära koondada.

Juhul kui tööandja on valmis seadust rikkudes teid "poolte kokkuleppel" ära koondama, mis annaks teile õiguse Töötukassa hüvitistele, oleks see tema poolt väga libedale teele minek.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Levinud arvamus on, et vanemaealisi ei taheta tööle võtta nende vanuse pärast. Tuntud firmade personalijuhid aga kinnitavad, et inimese vanus pole sugugi CV-s see esimene asi, mille pärast CV kõrvale tõstetakse ja et põhimõtteliselt võiks sünniaasta CV-s ka märkimata olla.

Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et ta vaatab, mis keeli inimene oskab ja vanust. Kuid viimast mitte sellepärast, et vanemaid inimesi välja praakida, vaid selleks, et alaealised kõrvale jätta.

ABB Elektrimasinate tehase personalijuht Piret Vink sõnas, et heidab enne CV-d pilgu hoopis kaas- või motivatsioonikirjale. «Kui see on hästi asjalik, siis ma ei peagi CV-d avama, sest inimese väljendusoskus räägib temast väga palju,» rääkis Vink. «Lihtsamate ametikohtade puhul vaatan CV-st, kui tihti on kandidaat töökohti vahetanud.»

ISS Eesti personalijuht Helo Tamme ütles, et puhastusteenindajaid otsides polegi otseselt välistavaid näitajaid. «Kui inimene täna töötab kontoritöötajana ja soovib saada puhastusteenindajaks, ei välista tema tööle kutsumist,» rääkis ta. «Ei välista ka vanus – meil on üks 84-aastane puhastusteenindaja, kellega kõik on väga rahul. Ta toimetab käbedalt ja saab kõigega hakkama.»

Personalijuhid rääkisid, et pigem pärineb eelarvamus vanemate töötajate suhtes tippjuhtidelt: mida noorem on juht, seda rohkem vaatab ta vanust ja jätab valikul pigem vanemad inimesed kõrvale. «Kui rääkida, et miks nii, siis kumab sealt läbi hirm, et äkki ma ei saa hakkama teisest generatsioonist inimesega,» ütles Vink.

Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrv sõnul on asi ilmselt selles, et tänased juhid on enamasti 30–40-aastased ja arvavad, et see ongi parim vanus inimeste tööle võtmiseks. «50+ vanuses töötajatesse suhtutakse juba kahtlevalt ja ega 20-aastaseid ka ei taheta,» ütles ta. «Eks see muutub ajas ja kui juhid saavad vanemaks, hakkavad nad ka laiemat pilti nägema.»

Piret Vink sõnas, et inimestele peaks andma ausat tagasisidet, miks neid päriselt vestlusele ei kutsuta. «Praegu on küll jah nii, et need, keda me vestlusele ei kutsu, saavad standardvastused ja sealt võib jääda mulje, et me valime vanuse järgi,» ütles ta

Kui CV-des ei oleks enam kirjas inimeste vanust, kas siis muutuks midagi? Personalijuhid kinnitasid, et tegelikult mitte. «Me oleme harjunud CV-sid lugema sellisena, nagu nad on ja inimesed on harjunud sinna oma vanust kirjutama. Otsin sealt ikka seda, et mis on see, miks ma peaks selle inimese välja kutsuma. Inimese ligikaudse vanuse saan ka muud moodi tuletada,» ütles Santa Maria personalidirektor Peeter Kodar. «Olen ka sellega patustanud, et kutsun reaalkoolis käinud inimesi vestlema. Mida aga kindlasti soovitan vältida on CV-sse igasuguste imelike piltide lisamist.»

Ka Piret Vink ütles, et vanuse lisamata jätmine CV-sse ei muudaks tegelikult eriti midagi. «Küsimus on hoopis selles, kuidas õpetada noori CV-sid nii kirjutama, et seal oleks sisu, mida lugeda,» lisas ta.

Ilmselt peab aga juba lähiajal toimuma tööandjate mõtteviisis muudatus, sest Eesti potentsiaalne töötajaskond ehk 18–65-aastaste inimeste arv väheneb väga kiiresti: kui 2010. aastal oli see veel 870 000 inimest, siis 2020 on neid inimesi vaid 820 000. 2020. aastal tuleb võrreldes 2010. aastaga tööjõuturule 50 000 noort vähem ja vanusegrupis 55–65 eluaastat on 150 000 inimest rohkem.

Allikas: Postimees