Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab õppepuhkusel viibimist ja selle eest saadavat töötasu.

Küsimus

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt makstakse töötajale ja avalikule teenistujale tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Saan seaduse mõttest aru, et minu keskmine töötasu peaks õppepuhkusel olemise ajal säilima.

Ometi sain ma reaalsuses viit õppepuhkuse päeva kasutades kahe tööpäeva võrra vähem tasu, kui oleksin saanud tööl olles. Ettevõtte raamatupidaja põhjendas seda puhkusetasu arvutamise korraga. Haiguslehel ma olnud ei ole, seega ei tohiks ka minu keskmine töötasu isegi juhul, kui võtta arvesse kuue viimase kuu keskmist töötasu, kuidagi väiksemaks muutuda. Samas ei ole kehtivas seaduses viidet arvutamise korra kohta, küll aga oli sellekohane viide eelmises redaktsioonis. Kuidas on õige?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal

Selgitan, et «keskmine töötasu» puhkuse ajal ei saa säilida. See arvestatakse välja iga kord lähtuvalt eelnenud kuue kuu jooksul välja teenitud töötasude järgi. Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, tuleb töötajale maksta ka keskmist töötasu kalendripäeva põhiselt.

Keskmise töötasu arvutamist puhkusetasu ja ka õppepuhkuse tasu maksmisel reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191217).

Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse viimasel kuuel kuul töötasuna teenitud summad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Päevade arvu vähendatakse aja võrra, mil töötajale ei arvestatud töötasu, näiteks puhkusel ja haiguslehel viibimise aeg.

Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse järgi ei arvata rahvuspüha ja riigipühi üksnes põhipuhkuse arvestamise aluseks olevate kalendripäevade hulka. Õppepuhkuse tasu arvutamisel jäävad aga nii rahvuspüha kui ka riigipühad arvestuse aluseks oleva eelneva kuue kuu ja ka puhkuse kalendripäevade hulka. Seega erineb õppepuhkuse keskmise kalendripäeva töötasu ka põhipuhkuse kalendripäevatasust.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 08 märts 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Parim kirjatüüp arvutiekraanilt lugemiseks ja sinna tippimiseks on Verdana ning parim kirjasuurus 10–12 punkti, edastasid Vision Ergonomics Research Laboratory uurijad juba aasta eest. Uuringu (mille rahastajaks oli Microsoft) autorid väitsid, et õiget fonti kasutades saab vältida ebameeldivaid vaevusi, mis kaasnevad arvuti vaatamise sündroomiga (CSV-sündroom ehk Computer Vision Syndrome). Techeye.net andmetel on Verdana disaininud Matthew Carter. Kuid Verdanast ja Carterist vähem on räägitud sellest, kas nimetatud CSV-d ehk eesti keeles AVS-sündroomi on või-malik ka muul moel vältida.

Peamised AVS-i tunnused on väsimus, kipitavad, kuivad ja punased silmad, pea-, õla- ning kaelavalu, valu silmades ja nende ümber, valgustundlikkus, udune ja ebaselge nägemine, kirjeldab www.ksa.ee.

AVS-i põhjustab see, et silmad ja aju reageerivad trükitud tähtedele-sümbolitele teisiti kui arvutiekraanilt loetule. Silmadel on seetõttu raske fookust säilitada, silmalihaste pingutamine põhjustab nende väsimist.

Esmalt likvideeri terav kõrvaline valgus, soovitavad asjatundjad. Näiteks aknast sisse paistev päike ja eredad valgustid siseruumis ei sobi arvutitööga kokku. Vähenda läikimist (seinad, ekraan), säti arvutiekraani heledust ja kontrastsust. Viimane on mõttekas sättida võrdlemisi suureks, et taust ja sümbolid selgelt eristuksid. Pilguta silmi sagedasti, vaata aknast välja. Ja vaheta Times New Roman Verdana vastu välja.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kui keset aastat töölt lahkuv inimene on kasutanud ära kogu kalendriaasta puhkuse ning lõpparve on väiksem kui puhkusetasu tasaarvestus, saab tööandja esitada töötaja vastu nõude töövaidluskomisjonile või kohtusse.

Küsimus: Kalendriaastapõhisele puhkusearvestusele üleminek on tinginud selle, et kui töötaja kasutab kogu kalendriaasta puhkuse ära enne aasta lõppemist ning läheb siis ootamatult töölt ära kas siis omal algatusel või tööandja algatusel, ei ole tööandjal kuskilt oma rahasid kinni pidada.
Kuidas peaks tööandja sellisel juhul käituma, mida tegema ning milliseid õiguslikke regulatsioone peab sellisel puhul arvestama (nt täitemenetluse seadustiku §132 jne)?

Vastus: Juhul, kui töötaja lahkub aasta keskel töölt ning on ära puhanud väljatöötamata puhkuse, võib tööandja selle töötajale makstavast töötasust TLS § 78 lg 3 alusel kinni pidada. Sel juhul tuleb tõepoolest arvestada täitemenetluse seadustikus sätestatud piirangutega. Meie hinnangul ei rakendu need piirangud juhul, kui kinnipidamine toimub muude töötajale makstavate hüvitiste või summade arvel, mis ei moodusta töötasu.

Kui lõpparve ei ole piisavalt suur, et kogu tööandjal saada olevat hüvitist kasutatud, kuid väljatöötamata puhkuse eest tasaarvestada, on tööandjal võimalik esitada nõue töötaja vastu töövaidluskomisjonile või kohtusse. Nõude esitamise vormiks on vastavalt avaldus või hagiavaldus.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann

Üksikasjad

Avaldatud: 08 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Summade suurus on jäänud valdavalt samaks või ümardatud ülespoole.

Eurotsooni minek muutis kõikide summade vääringut ka kehtivates seadustes ning määrustes, sealhulgas töölepinguseaduses (TLS) ja teistes tööõigus-aktides. Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale soodsamaks.

Ümberarvestamist tehti – nagu muudelgi juhtudel – euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades euro kasutusele võtmise seaduses sätestatud ümardamisreeglit. Et õigusaktides on mustvalgelt kirjas teised arvud ning kiires „tõlkes” kipuvad vead sisse lipsama, tasub töövõtjatel ja -andjatel alltoodud põhilised, igapäeva(töö)elu puudutavad eurosummad meelde jätta.

Alates jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot (enne 27 krooni) ja alampalk 278,02 eurot (enne 4350 krooni). Vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu täistööajaga töötajale maksta ei tohi, rõhutab tööinspektsioon. Emade-isade pangakontole, kel on õigust saada kolm kuni kuus päeva täiendavat lapsepuhkust, laekub riigilt 4,25 eurot päeva eest (miinus tulumaks, vt TLS § 135). Varem oli see riigieelarvest hüvitatav summa 66 krooni tööpäeva eest.

Välismaale komandeeringusse sõitja peab sel aastal saama päevaraha vähemalt 22,37 eurot. Maksuvaba on tööandjale kuni 32 eurot päevas. Majutuskulu hüvitis on maksuvaba kuni 77 eurot riigisisesel lähetusel ning välislähetusel kuni 128 eurot.

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda rahalise nõudega kuni 10 000 eurot. Suurema nõude korral tuleb minna kohtusse.

Trahvid ja sunniraha

Kui tööandja jätab täitmata tööinspektori ettekirjutuse, võib teda oodata kuni 1300 eurot sunniraha. Töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuete rikkumise eest võib sunniraha olla 2600 eurot, tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude selleteemaliste rikkumise eest 2000 eurot. Nii määrab töötervishoiu ja -ohutuse seadus.

Kui aga tööandja jätab täitmata talle seadusega pandud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustuse või esitab valeandmeid, on trahv 3200 eurot.

Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratava rahatrahvi baas-osa on neljaeurone trahviühik senise 60 krooni asemel.

Uuri rohkem:

•• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
•• Töötajate usaldusisiku seadus
•• Töölepinguseadus
•• Karistusseadustik
•• Euro kasutusele võtmise seadus
•• www.riigiteataja.ee; www.rmp.ee; www.ti.ee