Üksikasjad

Avaldatud: 22 märts 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Merike Tamm

Täna tutvustatud Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et lapsepuhkuse tõttu rohkem kui kuus kuud tööturult eemalviibimine mõjutab naiste edasisi karjäärivõimalusi - nad ei lange küll madalamale, kuid neil pole ka võimalusi ülespoole liikuda.

Aruanne toob välja, et naise tööturult eemalviibimine vähendab oluliselt ametiredelil tõusmise tõenäosust ja mida kauem lapsepuhkusel ollakse, seda väiksemaks see võimalus muutub.

Enam kui kuus kuud lapsepuhkusel olek vähendab oluliselt naiste tõenäosust liikuda hiljem karjääriredelil ülespoole. «Tulemused lubavad oletada, et lapsepuhkusega seonduvad töötee pausid hoiavad naisi üldiselt tööturul paigal, see tähendab, nad ei lange allapoole, samas ei ole neil ka nii palju võimalusi liikuda ülespoole,» resümeeris aruanne.

Kui 1990ndate lõpus tähendas tööturult eemalviibitud aeg pigem seisakut naiste karjääris, siis selle kümnendi alguseks muutus see juba karjääri negatiivselt mõjutavaks teguriks.

Aruanne tõdeb, et taasiseseisvumise käigus hakati propageerima taas sõjaeelsel ajal domineerinud mees-leivateenijaga peremudelit ning selle raames vähendati lasteasutuste võrku (eelkõige alla kolmeaastastele lastele) ning pikendati lapsehoolduspuhkuse õigust lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Uuringud ongi näidanud, et emad on sagedamini väikelapsega kodus kui isad. Et osaajaga töötamine on üsna harv, on naised kas täisajaga beebiga kodus või täisajaga tööl. Seega soosib meie heaolurežiim pigem naiste tööturult kõrvalejäämist lapsesaamise ajaks. Seetõttu on väikelaste emad karjääri tegemisel kehvemas positsioonis kui mehed või lasteta naised.

Oluline on aga naise positsioon enne lapsepuhkusele jäämist - nõrgemal positsioonil olijad ei saa alati arvestada isegi neile seadusega tagatud töökoha püsimist, samas kui tugevamal tööturupositsioonil olijate jaoks ei pruugi lapsesaamisega tööturult eemalviibimine üldjuhul negatiivseid tagajärgi tähendadagi.

Aruanne soovitab, et naiste tööturult pikaks ajaks väljalülitamise asemel tuleks võimaldada hoopis veidi paindlikumat üleminekut.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agnes Ojala

Peale pakutava 20 sotsiaalala töökoha leiti sobivad kandidaadid vaid kümnele.

Veebruaris toimunud Tallinna tööbörsil, kus pakuti 400 sotsiaaltöökohta, käis kohal üle 3000 töötu. Kuigi töösoovi avaldanuid oli kümmekond korda rohkem kui esmapilgul lihtsakoelisena näivaid töökohti, ei ole kõiki poste inimestega täita suudetud. Pole lihtsalt piisavalt häid inimesi.

Näiteks kandideeris linnavõimu pakutavale 20 alampalgaga sotsiaalvaldkonna töökohale 970 inimest. Neist 94 kutsuti töövestlusele, valituks osutus aga vaid kümme.

„Otsisime sotsiaalhoolekandesse sel viisil töötajaid esimest korda. On selge, et neil ametitel töötamine eeldab ka teatud soodumust töötada inimestega,” ütles linna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus.

Tema sõnul langes osa inimesi valikust välja juba formaalsetel põhjustel: inimesed ei olnud kas ametlikult Tallinna elanikud või polnud nad piisavalt kaua töötuna arvel olnud. Nimelt maksab nende töökohtade eest osa tasu töötukassa, kes on seadnud tingimuseks, et inimene on töötu olnud vähemalt kuus kuud. Samal ajal on selge, et kui klientidega töötamisel peab oskama ka riigikeelt ja seda oskust ei ole, jääb töö kättesaamatuks.

Suhtlemisoskus puudub

Torjus lisas, et sotsiaalhoolekandes võis sobivaid töötajaid raskem leida olla ka seetõttu, et seal on kontakti loomise oskus eriti oluline. Nagu sotsiaalvaldkonnaski, pakutakse linnavõimu ja töötukassa abil tööd ka transpordisektoris. Juba sügisest alanud pidev värbamine jätkus ka tööbörsil.„Ka meil ei ole kõiki kohti suudetud täita,” nentis transpordiameti juht Andres Harjo. „Uute reisisaatjatega on suhteliselt halb seis.”

Harjo märkis, et inimesed peavad vastama üsna korralikele kriteeriumidele. Peamiste märksõnadena tõi ta välja eesti keele ja hea suhtlemisoskuse. „Keegi neist ei ole ju reisisaatjaks välja õppinud professionaal. Inimestel on töökogemused muudest valdkondadest ja paljud ei olegi pidanud suhtlema,” põhjendas Harjo olukorda, kus spetsiifiliste kutseoskuste nõuetetagi ei pruugi kõik inimesed pakutud tööle sobida.

Tallinna Autobussikoondise kommunikatsioonijuht Sirje Roht rääkis, et sotsiaaltöökohtade täitmisel tuleb sageli kokku puutuda ebameeldiva suhtumisega. Isegi kui inimesed tööle sobiksid, tuleb näiteks ette, et pärast töölepingu sõlmimist „kaob” osa töötajaid lihtsalt ära.

400-st 252 töökohta loodud

•• Tallinna tööbörsil välja lubatud 400 töökohast on praeguseks kohad põhimõtteliselt täidetud 252 ametis.

•• Üleeilse seisuga on töölepingud sõlmitud või sõlmimisel kalmistuvahi ametikohale 28, reisisaatja ametikohale 47, koristaja ametikohale 30, töödejuhataja-koordinaatori, pargivahi või abitöölise ametikohale 137 ja sotsiaalvaldkonna töökohtadele kümne inimesega.

•• „Veel täitmata ametikohtadele töövestlused käivad. Samuti on jäetud osa vestlustel käinud inimesi reservi,” tegi vahekokkuvõtte Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

•• Kadrioru pargi juhataja Ain Järve on optimistlik: „Meie lõime 137 töökohta. Neist 5 on töödejuhatajate kohad ja täidetud ääretult tublide inimestega,” ütles ta.

•• Nüüd tuleb umbes 200 inimese seast leida 132 ja Järve usub, et leiab vajalikud inimesed. „Tööga saavad hakkama ka vähema tööoskusega inimesed. On teada, mis kevadel lume alt välja tuleb. Selle korjamisega ei pea tegelema aednikud.”

Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Helve Toomla, jurist

Hiljemalt 31. märtsiks tuleb tööandjatel puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha.

Ajakavas tuleb muu hulgas näidata ka kasutamata puhkused ehk need päevad, mis varasemast ajast on saada.

Kui töötaja jätab osa saadaolevaid puhkusepäevi ajakavva märkimata, on tal õigus võtta need päevad oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette.

Puhkuse aja määrab ajakavas tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Tööandjal pole õigust puhkust ilma töötaja nõusolekuta tükeldada, s.t määrata ajakavas puhkust näiteks nii, et üks osa on juunis 14, teine juulis 7 ja kolmas augustis 7 kalendripäeva.

Samas ei ole töölepingu pooltel kohustust anda/võtta puhkust väljatöötamata aja eest ette, puhkust võib anda ka üksnes töötatud aja eest. On ju ülejäänud puhkus avansina ehk laenuna ette antud.

Kui töötaja näiteks varsti pärast suvepuhkust koondatakse, tuleb tal arvestada umbes poole kuupalga kaotusega.

Kui töötaja näeb, et ajakavas on midagi ebaseaduslikku või pole tema soovi alusetult arvestatud, võib ta nelja kuu jooksul ajakava tutvustamisest pöörduda oma põhjendatud nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Puhkuste aegumist on seadused aegade jooksul erinevalt reguleerinud, seetõttu on vahel tõesti raske kindlaks teha, kas aastatetagust puhkust saab veel küsida või mitte.

1993. a algusest jõustus Eesti Vabariigi puhkuseseadus, mis ei näinud ette puhkuste ega puhkuste hüvitiste aegumist.

Kasuta vana puhkus nelja aasta jooksul

1. jaanuarist 2002 rakendus uus seadus, see tõi puhkusenõude ja hüvitise õiguse kuni nelja viimase aasta eest kasutamata puhkusele.

1. juulist 2009 kaotas seegi puhkuseseadus kehtivuse ja puhkusi reguleeritakse nüüd töölepingu seadusega (TLS), mis sätestab juba hoopis karmi aegumisaja – puhkusenõue aegub edaspidi ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti ajaks, mil töötaja on aja- või asendusteenistuses.

Uus TLS seadis piiri ka kõigile vanadele seni aegumata puhkuste kasutamisele ja hüvitamisele töölepingu lõppemisel.

TLSi § 137 ütleb – enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

Sellest johtuvalt tuleks hiljemalt 30. juuniks 2013 ära kasutada kõik kasutamata jäänud aegumata puhkused või ka üksikud päevad, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2009.

Nii tõi TLS mullu kaasa kaks aegumistähtaega – 1- ja 4aastase, seetõttu tulnuks detsembris tehtud 2009. a inventuuris eraldi näidata väljatöötatud puhkusepäevade arv enne ja pärast 1. juulit.

Inimestel, kel on eelmiste tööaastate puhkusepäevi kasutamata, tuleks koos tööandjaga kindlaks teha, milliste tööaastate eest ja kui palju neid on.

Tuleb silmas pidada, et töötajal, kes on kasutanud lapsehoolduspuhkust, ei pruugi tööaasta alata päevast, mil ta kunagi tööle tuli, sest lapsehoolduspuhkust puhkuseõigust andva aja hulka ei arvatud. Sama põhimõte kehtib ka nüüd.

Kui tööandja pole pidanud puhkuste üle arvestust

Keerulisem on asi siis, kui tööandja rikkus seadusjärgset tööaastate ja puhkuste üle arvestuse pidamise kohustust.

Sellisel juhul tuleb üheskoos arvestus taastada ja minu arvates ei tohi tööandja siis kasutamata jäänud puhkustele üldse aegumist kohaldada – see oleks vastuolus hea tava põhi-
mõttega.

Juhin tähelepanu ka sellele, et vähemalt töölepingulise suhte puhul ei ole puhkusenõude aegumise kohaldamine mitte tööandja kohustus, vaid õigus. Seda õigust ta ei pea kasutama.

Kasutamata ja aegumata puhkusepäevade eest saab hüvitust nõuda ainult töösuhte lõppemisel, töötamise ajal seadus seda teha ei luba.

Millal puhkus aegub

- Kuni 31. detsembrini 2001 väljateenitud tööaastate kasutamata puhkused ei ole aegunud, neid saab kasutada 30. juunini 2013.
- Tööaasta 2001–2002 kasutamata puhkusepäevad aegusid 2006. a
- 2002– 2003 – aegumine 2007. a
- 2003–2004 – aegumine 2008. a
- 2004–2005 – aegumine 2009. a
- Alates 1. juulist 2009 hakati puhkust arvestama kalendriaasta järgi. Puhkustele liidetakse/lahutatakse kasutamata või võlgu saadud puhkusepäevad.
- 2009. aasta 1. juulini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 30. juuniks 2013.
- 2009. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010.
- 2010. aasta kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2011.
- Puhkuste aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendajapuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
- Hiljemalt 30. juuniks 2013 tuleb ära kasutada kõik puhkusepäevad, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009.

Allikas: töölepingu seadus

Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kogenud raamatupidajale pakutakse 10 000 krooni, elektroonikule lõputuid tööpäevi.

Majanduskriisi ajal püüavad tööandjad endale leida üliinimesi või pakuvad korraliku töö eest nigelat palka. Tööpakkumised on nõudlikumaks muutunud osalt ka seetõttu, et püütakse niisama katsetajaid eema­le hoida.

„On olnud tööpakkumisi, mille ülesannete kirjeldus koosneb ligi 30 erinevast tööst. Ka parima tahtmise juures ei oleks võimalik neid kõiki täita,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere.

Ülihalbade tingimustega töid tema sõnul aga eriti ei pakuta. „Enim esineb seda, et kõrget kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale pakutakse mittevastavat palka,” lisas ta.

Nii otsis sügisel üks elektroonikapood endale pearaamatupidajat, kel oleks kõrgharidus, pikk töökogemus, teatud spetsiifilised oskused, ja pakkus talle vaid 10 000-kroonist brutopalka.

Töö on kogu elu

IT-bussi operaatorfirma TV Remont OÜ otsib elektroonikut. Pakkumises on kirjas: „Kui tuled, siis pead arvestama, et elu hakkab koosnema ainult tööst ja kodus käid ainult magamas.”

Elektroonika remontijalt eeldatakse, et ta on võimeline töötama kuni 14 tundi järjest ja ilma puhkepäevadeta. Sobiv kandidaat on mittesuitsetaja, joodikutel, tõbistel, laiskvorstidel ja töökogemuseta isikutel palutakse mitte ühendust võtta.

Operaatorfirma omaniku Toomas Vinkleri sõnul ei ole tegemist naljaga. „On üsna vabatahtlik, kas inimene tahab iga päev töötada või mitte. Kui ta seda ei taha või ei saa, siis tuleb leppida väiksema töötasuga,” selgitas ta ja ütles, et pakutav palk on väga hea.

Töökodade omanikfirma ITBuss juht Thomas Kolli lükkas süüdistused karmide töötingimuste kohta ümber. „Kuulutus on ülepaisutatult kirjutatud selleks, et välja raalida joodikud ja laiskvorstid. Meile laekub 1000 avaldust, end pakub endine rekka•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töö­ta­jale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tun­nine puhkeaeg.

•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.juht ja ehitaja ja mittekeegi. Sellega on öelda tahetud, et töökoht on sellele, kes tahab tööd teha,” sõnas mees.

Kolli kinnitas, et firmas on 40-tunnised töönädalad. Kes tahab teha ületunde, võib seda teha, aga ei pea. Kui töökuulutus kedagi aga riivama peaks, lubas firmajuht seda muuta.

Kuulutus ei vasta seadusele

•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töö­ta­jale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tun­nine puhkeaeg.

•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.