Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: Kui pikk on töötaja igapäevane ja iganädalane puhkeaeg, kui tema töövahetuse pikkus on 24 tundi?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega (igapäevane puhkeaeg), on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1045/kui-pikk-24-tunniste-vahetustega-tootaja-iganadalane-puhkeaeg

 

Üksikasjad

Eelmisel suvel laekus Tööinspektsioonile arvukalt vihjeid seoses tööruumide liigse palavusega. Töötajate tervise hoidmiseks peatas Tööinspektsioon eelmisel aastal töötamise viies ettevõttes, kus tehti füüsilist tööd ja kus töökeskkonna õhutemperatuur oli tõusnud kõrgemale kui 30 kraadi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1044/tookeskkonna-liiga-korged-temperatuurid-kutsume-tooandjad-ules-ennetavalt-olukorrale

Üksikasjad

Lugeja küsib: 14. juunil on rahvusvaheline veredoonorluse päev. Kas mul on õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks?

14. juunil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist veredoonorluse päeva. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust veredoonorlusest ja selle vajadusest ning tunnustada inimesi, kes on andnud doonorina elupäästva panuse.

Töötajal on teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda tööandjalt vaba aja andmist. Taolise vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada nii tööandja kui ka töötaja huve. Töötaja võib töölt eemal viibida mõistliku aja, mida iga üksikjuhtumi puhul hinnatakse eraldi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1006/kas-tootaja-saab-vere-loovutamiseks-kusida-toolt-vaba-aega

Üksikasjad

Hea ja õiglase töösuhte loomine saab alguse oma tööalaste õiguste tundmisest. Paljudel juhtudel ei tea töötajad oma õigusi ega oska ära tunda ohumärke, mis võivad viidata tööalasele ärakasutamisele. Tööinspektsiooni eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust nende õigustest ja võimalikest ohtudest töökeskkonnas, nii riigisiseselt kui ka välismaale tööle asumisel.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1009/kampaania-marka-ohu-marke

Üksikasjad

Euroopa Parlament kiitis hiljuti heaks direktiivi, mis kohustab tööandjaid avalikustama palganumbri enne töövestlust. Eestil on direktiivi üle võtmiseks aega kolm aastat. Suur osa tööandjatest sellega vabatahtlikult kaasa ei läheks.

„Käisin hiljuti töövestlusel. Tööandja oli väga sümpaatne, töö tundus samuti tore. Kui keset intervjuud selgus aga palk, mida nad on võimelised maksma, siis teadsin kohe, et seda on liiga vähe, et ära elada,“ räägib Pärnus elav Kaisa Kask. „Tundsin end väga ebamugavalt, sest ma ei julgenud kohe ära öelda. Kartsin, et muidu arvatakse, et olen ainult raha peal väljas. Läksin intervjuuga edasi ja ütlesin lõpus, et pean paar päeva mõtlema.“

Ta märgib, et oleks palk kohe teada olnud, poleks ta intervjuule läinudki. „Tööandja võib olla ükskõik kui meeldiv, aga fakt on see, et palga suurus mängib inimeste jaoks suurt rolli. Eriti valdkondades, kus tasu on niigi keskmisest madalam. Näiteks teeninduses.“

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120198804/palk-enne-intervjuud-avalikuks-tooandjad-seda-on-liiga-keeruline-teha

  1. Margus Ojaots: nüüdisaegne kutseharidus annab tööturul eelise
  2. Teravad pilgud, tõendid, vastasseis. Mis toimub töövaidluskomisjoni istungiruumis?
  3. 19-aastane taksojuht Emilia kuuleb tööl erinevaid kommentaare, kuid üks küsimus käib talle eriti närvidele
  4. Telefonikaebuse peale töölt kõrvaldatud lasteaiajuht nõuab õigust kohtus