Artiklid
- Üksikasjad
Haridustöötajad võivad reaktsioonina valitsuse lubatust palju väiksemale palgatõusule otsustada streigi kasuks, rääkis ETV hommikusaates "Terevisioon" õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar.
"Äkki me peaksime sellest [riigieelarve eelnõusse pandud] 1,7 protsendist loobuma, kuna see tundub mõnitamisena, aga ühiskonnale tuleb sõnum, et õpetajad on ainsad, kelle palgad tõusevad," rääkis Somelar
Edasi loe: https://www.err.ee/1609108850/opetajad-voivad-lubatust-vaiksema-palgatousu-parast-streikima-hakata
- Üksikasjad
Riigijuhtidel oleks ühel hetkel aus tõdeda, et kui eelarve ikkagi ei võimalda õpetajatele adekvaatset töötasu maksta ning valdkonnas järelkasv sisuliselt puudub, siis tuleb esitatud ootustest teatud osas loobuda, kirjutab Madis Somelar.
Viimase nädala kõige kuumem sisepoliitiline teema on olnud kindlasti riigieelarve kujunemine. Ühiskonnaõpetuse õpetajana pean loomulikult oluliseks riigieelarve tasakaalu. Avalikus ruumis on peetud arutelu, kas haridusvaldkond vajab lisarahastamist. Kaalumisel oli õpetajate töötasude külmutamine.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609106741/madis-somelar-kas-opetajad-on-pohjustanud-puudujaagi-riigieelarves
- Üksikasjad
Minu tuttav on töötu, ta ei või tervise tõttu tööd teha ja saab vallalt toimetulekutoetust 200 eurot kuus. Kui kanname tema arvele 50 või 100 eurot, kas vald saab selle siis oma toetusest maha võtta?
Minu tuttaval juhtuski nii. Kui palju võib inimesel endal raha arvel olla, et vald ikka oma 200 eurot üle kannaks? Kas vald saab igas kuus kontrollida, kui palju sel inimesel hetkeseisuga arvel raha on, küsib Maalehe lugeja.
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni nõustamispraktika kohaselt levib töösuhete puhul nii töötajate kui ka tööandjate seas hulganisti valearusaamu. Osa seisukohti on kinnistunud seadusest, mis on praeguseks kehtivuse kaotanud, aga näiteks mõnel juhul on aluseks kuuldu, et tuttava ettevõttes kehtib selline kord. Millised on kõige enam levinud müüdid töösuhetes ja mida seadus nende kohta tegelikult ette näeb?
- Üksikasjad
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.
Uuringu andmetel osales tasemeõppes või koolitustel pea pool (49,8%) 20–64-aastastest inimestest. Kõrgharidusega naiste hulgas oli osalus kolm korda kõrgem kui põhihariduse või madalama haridusega naiste seas (vastavalt 65,6% ja 21,0%). Meeste hulgas oli erinevus väiksem, kuid siiski enam kui kahekordne (vastavalt 54,0% ja 24,6%).
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/aja-puudumine-ei-voimalda-inimestel-enesetaiendamisega-tegeleda
Lehekülg 138 / 1649