Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Ini­me­si oo­da­tak­se ik­ka sa­mal aad­res­sil, bürood on nüüd kauem avatud.

Ku­nin­gas on sur­nud, ela­gu ku­nin­gas – 1. maist ka­dus iga­vik­ku pik­ki aas­taid te­gut­se­nud töö­tu­rua­met (TTA). Töö­tuid ja tö­öot­si­jaid tee­nin­dab nüüdsest töö­tu­kas­sa, sel­le ni­me all jät­ka­vad TTA en­di­sed esin­du­sed te­ge­vust igas maa­kon­nas ja val­da­valt ka sa­mas ko­has – Tal­lin­nas aad­res­sil End­la tä­nav 4.

Põlt­sa­maa ja Ki­viõli büroo alus­ta­sid eil­sest tööd uu­tes ruu­mi­des, 1. juu­nil ko­lib Ku­res­saa­res uu­de koh­ta töö­tu­kas­sa Saa­re­maa osa­kond. Te­ge­vu­se lõpe­ta­sid Türi ja Otepää klien­di­tee­nin­dus­punkt, ütles töö­tu­kas­sa ava­li­ke su­he­te peaspet­sia­list Anu Oja­sa­lu. Kok­ku tee­nin­dab töö­tu­kas­sa klien­te 26 esin­du­ses üle Ees­ti.

Kõik ko­hus­tu­sed ja õigu­sed, mis olid töö­tu­rua­me­ti klien­ti­del ku­ni 30. ap­ril­li­ni TTA ees, on neil 1. maist Ees­ti töö­tu­kas­sa ees. Ehk siis: kõik koh­tu­mi­sed ja kok­ku­lep­ped on en­di­selt jõus.

Nimi pole oluline

Tea­ted ka­he asu­tu­se ühi­ne­mi­sest olid kõigis töö­tu­rua­me­ti esin­dus­tes üle­val ap­ril­li al­gu­sest. Ei­le hom­mi­kul Tal­lin­nas töö­tu­kas­sa ehk en­di­se töö­tu­rua­me­ti esin­dus­se sam­mud sead­nud ini­me­sed, ke­da Päe­va­leht küsit­les, pol­nud sel­lest mi­da­gi kuul­nud. „Ja mis seal va­het oleks?” ar­vas end töö­tu­na ar­ve­le võtma tul­nud en­di­ne tee­nin­dustöö­ta­ja Eve. Ai­var, kes oli tul­nud töö­pak­ku­mi­si vaa­ta­ma, oli tä­he­le pan­nud, et nüüdsest avab asu­tus hom­mi­ku­ti uk­sed va­rem.

Kui üld­se mi­da­gi tä­na-hom­me klien­di jaoks muu­tub, siis ai­nult mu­ga­va­maks, võib jä­rel­da­da Oja­sa­lu sel­gi­tu­sest. „K­lient saab nüüd pöör­du­da töö­tu­kas­sas­se tal­le so­bi­va­mal ajal, sest pi­ken­da­si­me klien­di­tee­nin­du­se ae­gu,” ütles ta. „Kõigis büroo­des on nüüd ole­mas in­fo­laud, kus tö­öot­si­ja saab kät­te es­ma­se in­fo tee­nus­te, hüvi­tis­te ja toe­tus­te koh­ta ning abi aval­dus­te täit­mi­sel.” Töö­tu­na ar­ve­levõtmi­seks, töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se ja töö­tu­toe­tu­se taot­le­mi­seks va­ja­li­ke do­ku­men­ti­de pu­hul muu­da­tu­si po­le, kuid aval­dus­te vor­mid, mi­da ini­me­sed täit­ma pea­vad, on liht­sa­mad. Töö­tu­ru­tee­nus­te va­lik on esial­gu sa­ma, ent muu­tu­si on kon­sul­tan­ti­de töö­kor­ral­du­ses. Nüüdsest töö­tab osa kon­sul­tan­te juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­te­na, osa töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­ti­de­na. Esi­mes­te üle­san­ne on ai­da­ta tö­öot­sin­gu­tel roh­kem tu­ge va­ja­vaid ini­me­si. „Suu­red muu­da­tu­sed ei sünni üleöö, kuid iga-päe­va­ses klien­ti­de tee­nin­da­mi­ses ei to­hiks tõrkeid tek­ki­da,” kin­ni­tas Oja­sa­lu.

Töö­tu­kas­sa maa­kond­li­ke osa­kon­da­de koos­seis on suu­re­ne­nud kok­ku li­gi sa­ja töö­ta­ja võrra, eelkõige võeti kas­va­nud töö­ma­hu tõttu juur­de töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­te ja juh­tu­mi­kor­ral­da­jaid. En­di­si töö­tu­rua­me­ti töö­ta­jaid on töö­tu­kas­sas kaks kol­man­dik­ku, se­ni­ne TTA pea­di­rek­tor ühi­ne­nud asu­tu­ses ei jät­ka. Tal­lin­na büroo töö­ta­ja­te arv jäi esial­gu sa­maks.

E-teekond

Töötukassa uuendused
2009–2010 algus:

•• 1. juulist saab tööandja koondamishüvitise taotluse esitada riigiportaali kaudu.

•• Septembris rakendub esimene osa uuest infosüsteemist.

•• 2009. aasta lõpus peaks olema võimalik esitada töötuna arvelevõtu avaldust riigiportaali kaudu.

•• 2010. aasta alguses rakendub uus infosüsteem. Valmib töövahendusportaal.

Allikas: töötukassa infoleht

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus kordas tänasel koosolekul varemgi väljendatud seisukohta, et uue töölepingu seaduse jõustamine ilma töötuskindlustushüvitiste tõstmiseta ei ole vastuvõetav ning pidas otstarbekaks lükata mullu kevadel kokkulepitud tööõiguse ja töötuskindlustuse muudatuste pakett edasi kuni 1. jaanuarini 2011.

EAKLi juhatus arutas põhjalikult mitut varianti ning jäi kindlaks põhimõttele, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada nii, et 1. juulist k.a. rakenduksid ainult tööandjaile ja valitsusele kasulikud uuendused, kuid töötajaile soodsad sätted lükkuksid tulevikku. „Vaagisime kõigi võimaluste plusse ja miinuseid,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Ülekaalus oli seisukoht, et kui praegusel kriisiajal oleks seaduse täismahus jõustamine liiga kulukas, siis tuleb selle ellurakendamisega oodata ajani, mil majandus taas tõusule pöörab.”

Lisaks leidis Ametiühingute Keskliidu juhatus, et seaduse tekst vajab veel mitmes osas täpsustamist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• Palgaseadus
• Postimees

Kui seni maksid mõned Eesti suurfirmad oma töötajatele lapse sünni puhul 10 000 krooni toetust, siis majanduslikult rasketel aegadel on sellest loobutud.

Mobiilioperaator EMT on siiani oma töötajaid meeles pidanud nii pulmade, lapse sünni kui ka juubeli puhul. Näiteks võib isa lapse sünni puhul võtta viis tööpäeva puhkust, kusjuures tema palk säilib. «Varem sai pere kingiks ka 10 000 krooni, aga seda tänavu kahjuks enam maksta ei saa,» sõnas EMT pressiesindaja Kaja Sepp Postimees.ee-le.

Ta lisas, et väga suurt kokkuhoidu sünnitoetusest loobumine ettevõttele ei anna, kuid praegustes majandusoludes peeti õigemaks sellest koobuda.

Küll aga pole ettevõte loobunud juubilaride meelespidamisest. Neile tehakse ka tänavu firma poolt kingitus. Samuti võivad ka tänavused abiellujad enne pulmi võtta viie tööpäevase puhkuse koos palga säilitamisega.

Pank loobus sünni- ja matusetoetusest

Oma senist lisatoetuste süsteemi on kärpinud ka Swedbank. «Enam ei maksa me näiteks toetusi matuste või lapse sünni puhul - sellistel puhkudel toetavad inimest riik ja omavalitsus,» teatas panga pressiesindaja Kristi Künnapas. Seni said uue ilmakodaniku vanemad 10 000 krooni, matusetoetus oli 5000 krooni.

Mõnevõrra vähendati ka staažikate töötajate meelespidamiseks ette nähtud soodustusi. Kui seni said 10 aastat pangas töötanud inimesed 5000 krooni suurust staažipreemiat, siis nüüd vähenes see summa 1000 krooni võrra. Kui palju toetustest loobumine raha kokku hoida annab, ei soostunud pank ütlema.

Erakordsete sündmuste puhul makstavatest lisatoetustest pole aga loobunud Prisma Peremarket. Lapse sünni puhul saab pere ettevõttelt 500-kroonise kinkekaardi, lähedase kaotuse puhul makstakse aga 5000 krooni toetust.

Samalaadseid toetusi maksti mullu ka mõnes riigiasutuses. Näiteks eelmisel aastal oli presidendi kantselei palgajuhendis sätestatud 2000-kroonine toetus lapse sünni, abiellumise, juubeli ning lähedase surma puhul. Kuid nende maksmisest loobuti selle aasta jaanuaris.

Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Haigekassa

1.juulist rakenduv töölepinguseadus toob muuhulgas kaasa muutused tervishoiutöötajate tööaja regulatsioonis. Täna kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse alusel on kehtestatud lühendatud tööaeg nendele töötajatele, kes töötavad allmaa-, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Alates 1. juulist reguleerib tööaega ainult töölepingu seadus, mille kohaselt ei kehti enam kohustuslik lühendatud tööaeg mitte üheski eelnimetatud valdkonnas. Sellega seoses kaob lühendatud tööaeg ka anestesioloogidel, anesteesia-intensiivraviõdedel ja operatsiooniõdedel, patoloogiaosakonna töötajatel, intensiivravi osakondade meditsiinitöötajatel (praegu 35 tundi nädalas) ja radioloogia valdkonna töötajate (praegu 30 tundi nädalas).

Ülalloetletud tervishoiutöötajatele laienenud üleüldine tööajapiirang on ajalooliselt pärit ajast, mil tervisetehnoloogiad ei olnud veel piisavalt arenenud, et olla tervisele ohutud. Kaasaegne tehnoloogia on tänaseks võimaldanud haiglates viia töökeskkonna ohutegurid piirnormidega vastavusse ning tööajapiirang ei ole seetõttu sisuliselt põhjendatud.

Haigekassa lähtub tervishoiutöötajate tunnipalga arvestamisel tervishoiutöötajate miinimumpalga kokkulepetest, milleks on arstidel 112kr ja õdedel 60kr tunnis (arvestuslikult ligi 19 400 kr ja 10 400 kr kuus). Kuna kõik tervishoiutöötajad ei saa miinimum töötasu ja tegelik palk lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel, siis on paindliku palgapoliitika tagamiseks arvestatud hindadesse mitte miinimum vaid arstide puhul 30% ja õdede puhul 20% miinimumist kõrgem töötasu. Keskmiseks arvestuslikuks töötasuks kuus teeb see arstidel ligi 25 300 kr ja õdede puhul 12 500 kr.

Ehkki haiglatel ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust maksta lühendatud tööajaga töötajatele kõrgemat tunnitasu, on haigekassa tervishoiuteenuste hinnaarvestuses seni arvestanud eeldusega, et eelnimetatud erialadel rakendatakse lühendatud tööaega. Hinnakujunduses on see seni väljendunud sellega, et 1 minut kardiokirurgi aega on odavam kui 1 minut anestesioloogi või radioloogi aega. Lihtsustatult tähendab see erisus seda, et keskmise töötasu saamiseks peab kardiokirurg töötama 40 tundi, anestesioloog aga 35 ja radioloog 30 tundi nädalas. Kuna jõustuv töölepingu seadus kaotab lühendatud tööajanormid, siis puudub haigekassal edaspidi igasugune alus teatud erialade hinnakujunduse puhul lähtuda lühendatud tööaja nõuetest. Iga üksiku arsti ja õe tööaeg ning töötasu on seni olnud ja peaks jääma ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks. Lisaks erialale peaks tööandja kindlasti arvesse võtma spetsialisti kvalifikatsiooni , töökogemust ja töötulemusi ning arvutama tema palga vastavalt sellele.

Haigekassa on seisukohal, et tänane hinnakujundus on piisavalt paindlik ning annab küllaldaselt võimalusi korraldada raviasutuse sisest palgapoliitikat selliselt, et kõrgema kvalifikatsiooniga ja keerukamat tööd tegevad (mis iganes eriala) spetsialistid saaksid keskmisest kõrgemat tasu.

Uue töölepinguseaduse rakendumisest tulenev tervishoiuteenuste piirhindade muutmine toob ravikindlustuse eelarvele kaasa 2009. aastal 50 miljonit krooni kokkuhoidu, mis kogu eriarstiabi eelarvest moodustab alla 1%. Ei saa ka märkimata jätta, et vaatamata töölepingu seadusest tulenevale hinnalangusele toimub 1. juulist siiski tervishoiuteenuste piirhindade tõus ligi 100 miljoni krooni ulatuses. Hinnamuudatusest vabanevate vahendite arvelt soovib haigekassal osta täiendavaid ravijuhte ning seega ei too muudatus kaasa haiglate lepingumahtude vähenemist. Inimeste jaoks tähendab see aga seda, et ravi kättesaadavus mõnevõrra paraneb.