ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värske uuring, milles uuritakse tehisintellekti võimalikku mõju töökohtade kvantiteedile ja kvaliteedile, näitab, et enamik töökohti ja tööstusharusid on vaid osaliselt automatiseeritavad, vahendab Reuters.
Artiklid
- Üksikasjad
Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side (3257 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2953 eurot) ning energeetika (2946 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse (1178 eurot), muude teenindavate tegevuste* (1191 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1268 eurot) alal. „Enim kasvas keskmine palk hariduse (19%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15,4%) tegevusaladel,“ lisas Voolens.
Edasi loe https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-oli-teises-kvartalis-1873-eurot-mediaanpalk-1524-eurot
- Üksikasjad
Algamas on järjekordne kooliaasta. Mõne pere jaoks on see juba tuttav rada – taaskord koolivahendite osturalli, laste kooli sõidutamine ja õhtused kodutööd, teise jaoks aga täiesti esmakordne kogemus. Lapse kooliminekuga kaasneb tihtipeale vajadus ümberkorraldusteks – seda nii isiklikus kui ka tööelus. Töö- ja pereelu ühitamise osas tekib küsimusi, mida teha, kui tahaks koolivaheajal perega puhkusereisile minna või lapse haigestumise tõttu ei õnnestu tööle jõuda. Neid ja muid küsimusi käesolevas artiklis lahkamegi.
Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1068/koolilapse-vanema-tootamine-ja-paindlikkus-toosuhtes
- Üksikasjad
Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.
Tallinna kesklinnas ehitusel illegaalselt töötanud Usbekistanist pärit võõrtööline jäi teenitud rahata. Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/08/21/tallinna-kesklinnas-ehitasid-illegaalid-selgus-et-tasuta
- Üksikasjad
Igas töökeskkonnas võivad varitseda erinevad ohutegurid, sealhulgas ka ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Üheks, millega töötajad tööülesandeid täites võivad kokku puutuda, on diisotsüanaadid. 24. augustist hakkab kehtima nõue, mille kohaselt tuleb diisotsüanaatide käitlemiseks töötajal läbida vastav koolitus.
Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon selgitas, et kuigi diisotsüanaadid kõlavad tundmatuna, on siiski tegemist üsna levinud kemikaaliga. „Paljud tööandjad ei pruugi aga teadagi, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad. Euroopa Komisjon võttis juba 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist, seega soovitame kõikidel tööandjatel selgeks teha, kas ja kui palju nende töökeskkonnas antud kemikaalidega kokku puututakse,“ lisas Soon.
Lehekülg 146 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee