Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: Nägin, et Tööinspektsioon tegi minu kohta rahvastikuregistris päringu "isiku vanemate päring isikukoodi järgi". Mis see tähendab?

Vastab Anni Vilde, Tööinspektsiooni üldosakonna juhataja:

Tööinspektsiooni Tööelu Infosüsteemis (https://iseteenindus.ti.ee) on võimalik eraisikutel tutvuda enda tööeluga seotud teabega. Lähiajal on infosüsteemi lisandumas ka alaealiste töötamise moodul, kust on lapsevanemal võimalik anda oma alaealise lapse töötamise osas nõusolek või see tagasi võtta ning vaadata infot lapse töötingimuste kohta. Tööelu infosüsteem, nagu paljud teised riiklikud infosüsteemid, saab andmed rahvastikuregistrist, kust tehakse päringud isikute ja esindusõiguste kohta. See tähendab, et kontrollitakse rahvastikuregistrist, kas isikul on olemas esindusõigus, et lapse andmeid vaadata. Päring tehakse automaatselt, seda ei tee ametnik. Uue alaealiste mooduli väljatöötamise ja testimise käigus toimuvad automaatpäringud juba praegu, mistõttu on andmejälgijas juba täna näha päringute andmed.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/894/miks-tooinspektsioon-minu-kohta-rahvastikuregistris-paringu-teinud

Üksikasjad

Kuigi Selveril ei ole viimasel ajal läinud suurenenud kulude tõttu nii hästi, kui tahaks, siis palgatõusuga kavatseb ettevõte ikkagi jätkata, ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Lomp rääkis Äripäeva raadioneljapäevases hommikuprogrammis, et ettevõte plaanib sel aastal tõsta palka 8-10 protsenti.

Loe pikemalt Äripäevast:https://www.aripaev.ee/saated/2023/04/06/selveri-juht-tostame-tanavu-palka-8-10-protsentied/2023/04/

Üksikasjad

Kui Eesti riik ja siinsed tööandjad ei suutnud palgalõhe vähendamise suhtes ühist keelt leida, siis justkui «rusikas lauale»-meetodil lahendas erimeelsused Euroopa Parlament. Paari aasta jooksul peavad kõik suuremad Euroopa Liidu ettevõtjad avaldama soopõhiselt oma palgastruktuuri. Tööandjad on pahurad.

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7747268/palgad-peaaegu-avalikuks-eurodirektiiv-puuab-trahvi-ahvardusel-palgalohet-vahendada

Üksikasjad

Eestis – aga ka mujal – kogub hoogu nukker trend: nii-öelda keskmise palgaga ametikohad kaovad, asemele tulevad kas väga kõrge või väga madala palgaga tööd. Ning ka kehva palga eest nõutakse aina rohkem.

Viis aastat tagasi avaldas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) uuringu, mille sõnum oli lihtne, aga kurb: nii-öelda keskmised, normaalse palgaga töökohad on kadumas, asemele tulevad väga madala ja väga kõrge palgaga ametid ning tekib justkui kaheklassiline ühiskond.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7747288/normaalse-palgaga-tookohad-kaovad

Üksikasjad

Möödunud suvel tekitas suurt segadust siseministri määrus, mille järgi oleks pidanud Eesti idufirmasse tööle saabuv välismaalane näitama ette palka 1200 eurot ja pere kaasa võttes oleks summale tulnud veel kordades lisa. Nüüd said määrusesse kirja oluliselt väiksemad numbrid.

Loe pikemalt Äripäevast: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/04/04/idufirmade-palganoue-sai-tasakaalukama-lahenduse

  1. Lugeja küsib: Kas tööpäev enne suurt reedet on lühendatud tööpäev? Kas töötamine tööpäeval, mis langeb suurele reedele, on tasustatud?
  2. Psühholoogide paradoks: riik raha annab, aga hädalised jäävad ikka abita
  3. Aprillist tõusevad tervishoiutöötajate palgad
  4. Projekt „Õed tagasi tervishoidu“ toob kauaoodatud õdesid tervishoidu juurde