Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Inimesed on väga valvsad oma pensionikontot kontrollima, kuid rahade liikumise läbipaistvus on pahatihti puudulik.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone sõnul on peamine küsimus pensionikontodega seonduvalt “kus mu raha on?”

Nurinat on tekitamas sageli näiteks see, et mitmel kohal töötav isik ei näe, missugune tööandja on kogumispensioni raha üle kandnud. Vahel kantakse tööandjate summad maksuametist üle eri aegadel, teine kord tuleb aga kõigi ettevõtete raha korraga. Sestap on raske tuvastada kes tööandjatest on oma kohustuse täitmata jätnud.

Oone sõnul taotletakse hetkel, et maksuametilt laekuks info ka makse teinud ettevõtte registrikoodi kohta ning millise kuu eest on raha üle kantud.
Selle abil saab inimene ise edasi kontrollida, milline ettevõte on kas eksinud, sotsiaalmaksuvõlgades või muid vigu teinud, mis takistab tema rahal juba fondis lisa teenimast.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Oktoobris jõustunud uus ravikindlustuse seadus ei anna töötajale õigust puududa kolm kalendripäeva aastas tervislikel põhjustel.

Paljud firmad on selle võimaluse säilitanud asutuse sisekorraeeskirjas või töölepingutes, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui varem võis ülemust teavitades kasutada keskmise palgaga kolme nn tervisepäeva enda või alla 14aastase lapse ravimiseks, siis nüüd tuleb ka päevapikkust kehva enesetunnet tõendada haiguslehega.

Tervisepäevade võimalus jäi alles töötajatel, kellel see kirjas nt kollektiivlepingus. “Kui lepingutes sellist punkti pole, tuleb töötajal iga kord, kui ta end halvasti tunneb või on laps pooltõbine, vabu päevi ülemuselt küsida,” on öelnud jurist Helve Toomla. “Võimalike vaidluste ärahoidmiseks oleks arukas saada puudumiseks kirjalik luba, olgu selleks kas või tööandja allkirjaga nõusolek töötaja avaldusel.”

Paljud firmad on siiski jätnud töötajatele tervise-, õigemini küll haigusepäevad alles.

“Panime tervisepäevad lepingutesse kui firmasoodustuse. Aastas on lubatud puududa kolm päeva, keskmine palk säilib,” ütles TNT Eesti personalijuht Katrin Alujev. Tema hinnangul ei olnud tervisepäevade seadusega ärakaotamine õige tegu. “Kerge külmetuse puhul on parem jääda päevaks-paariks koju ilma teisi tööl nakatamata ning polikliinikus külmetamata. Firmas, kus säärane soodustus puudub, sõltub kõik ülemuse vastutulelikkusest.”

2001. ja 2002. aasta ajutise töövõimetuse hüvitiste kulusid võrreldes ei ole nende tõusu märgata, ütles Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet. “Olgem ausad, ega neid päevi ka otseselt tervise turgutamiseks kasutatud. Nüüd on selletõttu olukord selgem ja paremini adutav – kui oled haige, vormistad selle kohta ka ajutise töövõimetuse lehe,” leidis Osvet.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Töötuskassa nõukogu hakkab augustis arutama, mida teha töötukindlustusmaksetest kogunenud vaba rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud.

Töötukassal on 1. märtsi seisuga raha kogunenud kokku 578,8 miljonit krooni, mis on lisatulu teenimas võlakirjades, intressi- ja rahaturufondides ja deposiitidel. Tänavu esimeste kuudega on tootlus olnud ligi 7%, kuid paigutused plaanitakse teha veelgi konservatiivsemaks jäädes siiski planeeritud 4% piirimaile.

Töötuskindlustuse hüvitiste kõrvalt on aga raha hakanud üle jääma oodatust rohkem, mistõttu tulevad Töötuskassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul arutusele, et kas järgmine aastal kindlustusmakset alandada, muuta väljamaksete perioode või laiendada makse väljastamist.
Töötaja maksemäär 0,5 kuni 2% maksustatavast töötasust ning tööandja maksab 0,25 kuni 1% töötajale makstud töötasust. 2002. ja 2003. aastal on maksemäärad olnud vastavalt 1% ja 0,5%.

Töötukassa nõukogu koosneb sotsiaalpartnerluse põhimõttel valitsuse, tööandjate ja –võtjate esindajatest.

Eelmise aasta keskmine töötasu oli töötukassa arvutuste kohaselt 141,1 krooni tunnist, mistõttu maksimaalseks töötuskindlustuse hüvitise määraks on hetkel 6351,30 krooni sõltumata sellest, milline on sel aastal töötuks jääva inimese palk. Hüvitise suurus ei või nimelt ületada 50%/40% kindlustatute kolmekordsest Eesti keskmisest kalendripäeva töötasust.
Tänavu veebruaris oli maksimumhüvitis 4600 krooni ja seda said 27 inimest.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 märts 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Töötajate reaalsed sissetulekud on viimaste aastate jooksul jäänud sisuliselt samaks, sest vähenenud on ümbrikupalga maksmine ja ületunnitöö tegemine ning brutopalga kasvu on ära söönud inflatsioon, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kui 1998. aasta lõpus oli töötaja keskmine netosissetulek 2761 krooni kuus, siis 2002. aasta alguses oli see vaid 2673 krooni, selgub Soome teadlaste Balti riikides läbi viidud tööelu uuringu baromeetrist.

Kuigi statistika kinnitab brutopalga pidevat kasvu, siis uuringu järgi on kolm põhjust, miks töötajate kätte jääv rahasumma on isegi vähenenud. 1998. aasta uuringust möödunud aja jooksul on vähenenud ümbrikupalga maksmine ja tasustatud ületunnitöö tegemine.

Keskmist palgataset alandab ka see, et uusi töökohti lisandub peamiselt teenindussfääris, kus palgad on suhteliselt madalad.

Kuigi vähenenud on mustalt tehtav töö ja ületunnitöö, on see toimunud ainult tasustatavate ületundide arvelt. Täielikult kompenseerimata või vabade päevadena korvatavate ületunnitööde maht on jäänud endiseks.

Kahe uuringu vahelisel ajal on kasvanud ka kirjalike tähtajatute töölepingute alusel sõlmitud püsivate töösuhete arv. Kuigi Euroopa Liidu maadega võrreldes on Eestis endiselt väga kõrge tähtajaliste töölepingute osa (23 protsenti), siis võrreldes Läti ja Leeduga on see oluliselt madalam. Vähenenud on ka ebaseaduslike ehk suuliste lepingute arv.

Eesti, Läti ja Leedu tööelu baromeeter koostati Soome tööministeeriumi poolt koostöös Helsingi Ülikooliga. Uuring analüüsib tööelu muutusi 1998. aasta lõpust 2002. aasta alguseni. Esimene samalaadne uuring pärineb aastast 1999.

PM Online