Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE
30.06.2003

Eesti Ametiühingute Keskliit saatis esmaspäeval rahandusministeeriumile
kirja, milles väljen­das protesti mitmete kavandatavate muudatuste vastu
Tulumaksuseaduses.
EAKL on põhimõtteliselt vastu valitsuse soovile jätta ametiühingud ilma
õigusest saad­­a tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi, samuti võimalusest
korraldada noorte­laagreid ning viia ellu tervistava puhkuse projekte.
Selline lähenemine on vastuolus rii­gi kohustusega soodustada ametiühingute
ja tööandjate ühenduste tegevust nii ot­ses­te kui kaudsete meetmetega.
Kriitikat ei kannata väide nagu tegutseksid ameti­ühingud vaid oma liikmete
huvides - kollektiivsetes töösuhetes esindavad ja kaitsevad ametiühingud
kõiki töötajaid, lisaks osalevad nad õigusloomes ning arvukate
kolme­pool­sete organite töös, korraldavad töötajate koolitust jne.
EAKL rõhutas oma kirjas, et tulumaksuseaduses sätestatud põhjendamatult
detailne kontroll ametiühingute tegevuse, liikmete ja majandustegevuse üle
on vastuolus rah­vus­vahelise ja Euroopa õiguse normidega, sh Euroopa
Inimõiguste Konventsioo­niga ning Eesti Vabariigi Põhiseadusega. ILO
ühinemisvabaduse komitee on korduvalt rõhutanud, et riigid ei tohi sekkuda
ametiühingute siseasjades­se ja nende vara kasuta­misse. Samuti on keelatud
nõuda ametiühingute liigset aruandlust.
EAKL toetab maksuvaba tulu määra suurendamist lähtudes sõlmitud
kolmepoolsetest kokkulepetest, kuid ei poolda tulumaksu määra alandamist.
Esiteks kaasneb sellega pa­ra­tamatult avalike teenuste (hariduse,
tervishoiu, korrakaitse, tööhõivepoliitika jne) rahastamise vähendamine, mis
kõige otsesemalt ja valusamalt puudutab väiksema sis­setulekuga inimesi, sh
töötajate enamikku ja pensionäre. Tulumaksu määra vähen­da­mi­sest võidaksid
eelkõige kõrgepalgalised ning suureneks ühiskondlik ebavõrdsus. Nii
"võidaks" 5000 kroonise brutopalga saaja (2001.a. sai sellest väiksemat
palka 60% töötajatest) 20-protsendilise tulumaksuga kõigest 180 kr/kuus,
samas kui 10tuhande kroonise palga korral kasvaks netosissetulek 480
kr/kuus, 20 000 kr korral koguni 1080 kr.

Eesti Ametiühingute Keskliit protestib eelnõu vastu, mis ei austa Eesti
Vaba­rii­gi põhi­sea­dust, inimeste õigust ühineda, isikuandemete kaitset ja
põhiseaduses väljendatud sotsiaalriigi põhimõtet.

Lisainfo:
Margarita Tuch 64 12 805
Harri Taliga 64 12 807

Inge Mirov

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• Puhkuseseadus
• Äripäev

R A I L I R E I M E R
OÜ Pearu jurist

Puhkusetasu arvutamiseks on ette nähtud kaks erinevat viisi, mis sõltuvad töötaja palgatingimustest puhkusele eelnenud kuuel kuul.

Puhkusetasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kehtestatud korrale.

Kui töötajale maksti ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk
Kui palga arvestamisel võeti aluseks töömaht (maksti tükipalka) või kui viimase kuue kuu jooksul on makstud lisatasu või preemiat, tuleb lähtuda päevatasust.

Päevatasu saamiseks liidetakse puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palk – nii põhipalk, juurdemaksed, kui ka selle perioodi eest makstud lisatasud ja preemiad. Summeerimisel ei võeta arvesse puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka ega haigusraha.

Tuleb teada, et töövõtulepingu alusel saadud tasu ei arvata palga hulka. Seda põhjusel, et puhkusetasu regulatsiooni kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute suhtes, kuid töövõtuleping on tsiviilõiguslik leping, mis ei anna õigust puhkusele. Kuue kuu tasu jagatakse sama perioodi kalendripäevade arvuga, millest jäetakse välja rahvuspühad ja riigipühad. Oluline on teada, et kalendripäevade arvu vähendatakse ka nende päevade võrra, mis töötaja puudus põhjusega töölt (oli haige, palgata või palgalisel puhkusel). Seega sama aeg, mille eest saadud tasud ei lähe arvesse kuue kuu tasu arvutamisel. Samas omavoliliselt puudutud päevade või seadusliku töölt kõrvaldamise aja võrra kalendripäevade arvu ei vähendata.

Saadud ühe kalendripäeva keskmine tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Kui arvutatud puhkusetasu jääb töötajast mittetingitud asjaoludel väiksemaks tema palgamäärast, ei pea töötajale tagama kokkulepitud palgamäära.

Asjaolu, et lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, sõltumata väljamaksmise ajast, võib töötaja seisukohast kujuneda ebaõiglaseks. Näiteks tasutakse detsembrikuus töötajale lõppeva aasta eest preemiat. Kui isik suvel puhkas, siis ei olnud veel võimalik seda preemiat arvesse võtta. Tööandja ei ole aga kohustatud arvutatud ja väljamakstud puhkusetasu ümber arvutama, kuigi töötajale makstakse hiljem selle perioodi eest lisatasu.

Seeläbi kaldutakse kõrvale puhkusetasu arvutamise põhimõttest, mis kehtestab tasu arvesse võtmise selle teenimise aja järgi.

Erisused päevatasu arvutamisel
Olukorras, kus töötaja on tööandja palgal olnud vähem kui kuus kuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kuude jooksul teenitud palga kogusumma.

Kui töö- või teenistussuhe on kestnud alla ühe kuu, tuleb lähtuda palgast, mis ta saaks alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Pole välistatud, et inimene ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu puhkusele eelnenud kuuel kuul üldse palka saanud. Sellisel juhul lähtutakse töölepingus sätestatud palgamäärast, mis jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevade arvuga, jättes välja riigipühad. Kui palgamääras kokkulepe puudub, siis loetakse palgamääraks keskmine palk aja eest, mil ta oli tööga kindlustatud. Keskmise palga arvutamisel on üldjuhul samuti aluseks selle vajaduse tekkimisele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma.

Erisus ilmneb ka olukorras, kus inimene on olnud aastaid mõjuval põhjusel töölt ära, näiteks naine lapsehoolduspuhkusel, ja enne tööle naasmist soovib jääda korralisele puhkusele. Sellisel juhul võib tema töölepingus toodud palk olla oluliselt väiksem tegelikest palgamääradest nii antud tööandja juures kui ka kogu riigis. Puhkusetasu arvutamiseks kasutatakse siis alampalga järgi tuletatud indeksit.

Näiteks töötaja jäi töölt ära 1998. a, mil tema palgaks oli töölepingujärgselt 2100 krooni, mis tuleb puhkusetasu arvutamiseks indekseerida. Selleks tuleb 2003. a alampalk jagada 1998. a alampalgaga 2160/1100=1,96. Praegusele ajale vastava palgamäära leidmiseks tuleb lepingus toodud palk korrutada eelnevalt toodud meetodi abil leitud indeksiga, meie näite kohaselt 2100×1,96=4116 krooni.

Kui korrigeeritud palgamäär ületab riigi keskmist brutopalka viimases kvartalis, leitakse puhkusetasu lähtuvalt riigi keskmisest palgamäärast, kasutades eelkirjeldatud arvutusmeetodeid. Alampalga indeksi järgi arvutatakse puhkusetasu vaid juhul, kui töötaja ei ole töölt äraoleku ja puhkuse vahel päevagi tööl.

Puhkusetasu väljamaksmine
Tööandja peab töötajale maksma puhkusetasu täies ulatuses välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja ei või vähendada arvutuste tulemusel saadud puhkusetasu.

Töötaja, kellele ei makstud tasu seadusega ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist viivitatud aja võrra. Töötaja vastava kirjaliku avalduse alusel peab tööandja pikendama puhkust kalendripäevade võrra, mil ta viivitas puhkusetasu maksmisega, ning maksma selle aja eest samuti puhkusetasu. Avaldus puhkuse pikendamiseks tuleb esitada enne puhkuse lõppemist. Juhul kui puhkusetasu jäi õigel ajal välja maksmata, kuid töötaja naaseb tööle, ei saa enam rääkida puhkusest, mida pikendada. Sel juhul on töötajal võimalus nõuda üksnes puhkusetasu, pöördudes selleks töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

G E A V E L T H U T - S O K K A

“Kui ühel või teisel kohal palk ei meeldi, tuleb töökohta vahetada. Euroopa Liit ei ütle teie tööandjale, et nüüd peab palk kolm korda suurem olema.”

Riigi Euroopa asjade komisjoni nõunik Olev Aarma pühib taskurätiga nägu ja otsaesist. Euroopa Liidu alane seminar ASi Türi Puit hämaras koosolekusaalis on kestnud tund aega ja seni koosnenud ametniku improviseeritud monoloogist. Kuus kuulajat istuvad pika laua ääres, keegi ei tõsta lektori poole pilku. Valges heegeldatud kampsunis proua joonistab midagi, mustas T-särgis tõmmu noormees kratsib süvenenult küünarnukki.

“Tädi Maali ei taha ju osta maapoest vorsti, kui teab, et müüjal pole pärast WCs käimist võimalik käsi pesta,” püüab Aarma kuulajaid erutada teemaga, mis igaühele korda peaks minema. Poolteise tunni jooksul on ta juba selgitanud, et liitumine ei tähenda kohest palkade kasvu, aga ka kõik hinnad ei tõuse, et ametnikel saab olema rohkem tööd ning tavainimese jaoks on 2004. aasta 1. mai hommik samasugune kui iga teine.

Loeng saab läbi, algab küsimuste-vastuste voor.

Heegeldatud kampsunis proua silmad löövad särama, ta osutab pastakaga lektorile ja nõjatub ettepoole.

“Rääkige nüüd, palun, midagi konkreetset,” nõuab ta. “Seda tädi Maali juttu oleme me juba aastaid kuulnud. Kuid mida Eesti riik saab lisaks sellele, et ametnikud lõpuks tööle hakkavad? Rääkige midagi, mida me juba ei tea! ”

Pastakas lendab kõrges kaares lauale.

“Noh, meie tooted saavad vabalt Euroopa Liidu turule,” alustab Aarma, rünnakust veidi kohkunult. “Lapsed saavad õppida… Veel tekib võimalus rahvusvahelisi probleeme Euroopa Liidu kohtus lahendada.”

“Kas meie lapsed on siis harimatud? Ja kõik Türi Puidu tooted lähevad ekspordiks praegu ka,” sähvab rohelises pluusis daam vahele.

Heegeldatud kampsunis naisterahvas ei jäta jonni: aga miks ikkagi on meil vaja seda liitu?

“Et kohtusse minna, noh,” vastab Aarma eest nahkvestiga mees.

“Kohtusse võin ma härra ametniku ka ilma euroliiduta kaevata, raiskab siin inimeste aega, räägib poolteist tundi mitte millestki,” teatab kampsun.

Üleüldine naer vabastab pinge ning järgneva poole tunni ajal arutletakse võimaliku maksusüsteemi ühtlustamise üle ja lüüakse kokku, kas ja kui palju ettevõte tollimaksu kadumisest võidaks.

Tädi Maalil on aga Türi Puidu rahva hinnangul üsna ükskõik, kas müüja käsi peseb või mitte. Kui suhkru hinna tõusu tõttu leivapäts 15 krooni maksma hakkab, ei jõua Maali seda enam nagunii osta.

Tasuta seminarid kõigile soovijaile
Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK) ning Euroopa Liidu Infosekretariaat korraldavad tasuta ELi teemalisi infoseminare, mille eesmärk on anda võimalus isiklikult tippspetsialistidele küsimusi esitada. Projekti administraatori Siiri Etverki sõnul on ette nähtud 72 seminari, ligi 40 on juba toimunud. “Käime seal, kus inimestel huvi on ja kes meid ise on tellinud,” ütles Etverk. “Seminar on tasuta ja erapooletu. Kunagi ei soovitata, kas ja kuidas referendumil hääletada, tahame inimesi teavitada, mis Euroopa Liiduga liitumine kaasa toob.”

ATAKi spetsialiste on oma töötajatele esinema kutsunud näiteks Viking Window, Tallinna Masinatehas, Wermo ja Standardikeskus.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• Puhkuseseadus
• Äripäev

R A I L I R E I M E R
OÜ Pearu jurist

Puhkusetasu arvutamiseks on ette nähtud kaks erinevat viisi, mis sõltuvad töötaja palgatingimustest puhkusele eelnenud kuuel kuul.

Puhkusetasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kehtestatud korrale.

Kui töötajale maksti ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk
Kui palga arvestamisel võeti aluseks töömaht (maksti tükipalka) või kui viimase kuue kuu jooksul on makstud lisatasu või preemiat, tuleb lähtuda päevatasust.

Päevatasu saamiseks liidetakse puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palk – nii põhipalk, juurdemaksed, kui ka selle perioodi eest makstud lisatasud ja preemiad. Summeerimisel ei võeta arvesse puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka ega haigusraha.

Tuleb teada, et töövõtulepingu alusel saadud tasu ei arvata palga hulka. Seda põhjusel, et puhkusetasu regulatsiooni kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute suhtes, kuid töövõtuleping on tsiviilõiguslik leping, mis ei anna õigust puhkusele. Kuue kuu tasu jagatakse sama perioodi kalendripäevade arvuga, millest jäetakse välja rahvuspühad ja riigipühad. Oluline on teada, et kalendripäevade arvu vähendatakse ka nende päevade võrra, mis töötaja puudus põhjusega töölt (oli haige, palgata või palgalisel puhkusel). Seega sama aeg, mille eest saadud tasud ei lähe arvesse kuue kuu tasu arvutamisel. Samas omavoliliselt puudutud päevade või seadusliku töölt kõrvaldamise aja võrra kalendripäevade arvu ei vähendata.

Saadud ühe kalendripäeva keskmine tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Kui arvutatud puhkusetasu jääb töötajast mittetingitud asjaoludel väiksemaks tema palgamäärast, ei pea töötajale tagama kokkulepitud palgamäära.

Asjaolu, et lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, sõltumata väljamaksmise ajast, võib töötaja seisukohast kujuneda ebaõiglaseks. Näiteks tasutakse detsembrikuus töötajale lõppeva aasta eest preemiat. Kui isik suvel puhkas, siis ei olnud veel võimalik seda preemiat arvesse võtta. Tööandja ei ole aga kohustatud arvutatud ja väljamakstud puhkusetasu ümber arvutama, kuigi töötajale makstakse hiljem selle perioodi eest lisatasu.

Seeläbi kaldutakse kõrvale puhkusetasu arvutamise põhimõttest, mis kehtestab tasu arvesse võtmise selle teenimise aja järgi.

Erisused päevatasu arvutamisel
Olukorras, kus töötaja on tööandja palgal olnud vähem kui kuus kuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kuude jooksul teenitud palga kogusumma.

Kui töö- või teenistussuhe on kestnud alla ühe kuu, tuleb lähtuda palgast, mis ta saaks alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Pole välistatud, et inimene ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu puhkusele eelnenud kuuel kuul üldse palka saanud. Sellisel juhul lähtutakse töölepingus sätestatud palgamäärast, mis jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevade arvuga, jättes välja riigipühad. Kui palgamääras kokkulepe puudub, siis loetakse palgamääraks keskmine palk aja eest, mil ta oli tööga kindlustatud. Keskmise palga arvutamisel on üldjuhul samuti aluseks selle vajaduse tekkimisele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma.

Erisus ilmneb ka olukorras, kus inimene on olnud aastaid mõjuval põhjusel töölt ära, näiteks naine lapsehoolduspuhkusel, ja enne tööle naasmist soovib jääda korralisele puhkusele. Sellisel juhul võib tema töölepingus toodud palk olla oluliselt väiksem tegelikest palgamääradest nii antud tööandja juures kui ka kogu riigis. Puhkusetasu arvutamiseks kasutatakse siis alampalga järgi tuletatud indeksit.

Näiteks töötaja jäi töölt ära 1998. a, mil tema palgaks oli töölepingujärgselt 2100 krooni, mis tuleb puhkusetasu arvutamiseks indekseerida. Selleks tuleb 2003. a alampalk jagada 1998. a alampalgaga 2160/1100=1,96. Praegusele ajale vastava palgamäära leidmiseks tuleb lepingus toodud palk korrutada eelnevalt toodud meetodi abil leitud indeksiga, meie näite kohaselt 2100×1,96=4116 krooni.

Kui korrigeeritud palgamäär ületab riigi keskmist brutopalka viimases kvartalis, leitakse puhkusetasu lähtuvalt riigi keskmisest palgamäärast, kasutades eelkirjeldatud arvutusmeetodeid. Alampalga indeksi järgi arvutatakse puhkusetasu vaid juhul, kui töötaja ei ole töölt äraoleku ja puhkuse vahel päevagi tööl.

Puhkusetasu väljamaksmine
Tööandja peab töötajale maksma puhkusetasu täies ulatuses välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja ei või vähendada arvutuste tulemusel saadud puhkusetasu.

Töötaja, kellele ei makstud tasu seadusega ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist viivitatud aja võrra. Töötaja vastava kirjaliku avalduse alusel peab tööandja pikendama puhkust kalendripäevade võrra, mil ta viivitas puhkusetasu maksmisega, ning maksma selle aja eest samuti puhkusetasu. Avaldus puhkuse pikendamiseks tuleb esitada enne puhkuse lõppemist. Juhul kui puhkusetasu jäi õigel ajal välja maksmata, kuid töötaja naaseb tööle, ei saa enam rääkida puhkusest, mida pikendada. Sel juhul on töötajal võimalus nõuda üksnes puhkusetasu, pöördudes selleks töövaidluskomisjoni või kohtusse.