Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

* Riigikogu poolt 13.06.2001.a. vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 59, 2001) alusel kaotavad alates 01.01.2003 kehtivuse sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 2 ja § 9 lg 2, kus oli sätestatud tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu töötajatele riigi poolt pankrotiseaduse § 58 alusel makstud väljamaksetelt seoses tööandja pankrotistumisega. Nimetatud seaduse sätete kehtetuks tunnistamine tingis asjaolu, et alates 01.01.2003 hakkab tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi maksma riigi asemel Eesti Töötukassa, kes peab maksma nendelt hüvitistelt ka sotsiaalmaksu SMS § 1 lg 1 p 8 alusel.

1.jaanuaril 2003 jõustus Riigikogu poolt 11.detsembril 2002 vastu võetud "Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus" (RT I 2002, 111, 662), millega on muuhulgas muudetud sotsiaalmaksuseadust alljärgnevalt:

* Tehnilist laadi ja keelelised muudatused, näiteks termin "tööettevõtuleping" on lähtuvalt võlaõigusseaduse terminoloogiast asendatud terminiga "töövõtuleping".

* SMS § 2 lõike 1 punkti 3 sõnastati ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud seni kehtivas seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS § 5 punkti 2.

* SMS § 2 lõike 1 punkti 4 täiendati füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudega, võrdsustades neid sotsiaalmaksu tasumise osas juriidilise isikute pankrotihalduritega.

* Kuni 31.12.2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. Töölepingu seaduse muutmise tulemusena 2002.aastal kaotati ära kohakaasluse mõistet, mistõttu tuleb tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. Seetõttu on sotsiaalmaksuseaduses alates 01.01.2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Uue sõnastuse kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistuses oleva isiku eest vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud tulumaksuseaduse alusel avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Tulumaksuseaduse § 42 muudatuse kohaselt (RT I 2002, 111, 662) peab iga töötaja valima välja maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse (v.a. siis, kui ta on seda juba enne muudatuse jõustumist teinud). 2003.a. riigieelarve seaduse §-ga 6 on SMS sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestusliku aluse kuumääraks endiselt 700 krooni.

* NB! Eeltoodud muudatuse tulemusel muutub deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 veeru 3 täitmine. (vt. "Muudatused deklaratsioonis TSD 2003").

* SMS § 3 punkti 7 muutmise tulemusena võrdsustatakse Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse puudumise seisukohalt on oluline, et tasu saajaks on mitteresident ja töö tegemine toimub välisriigis. Samas ei laiene vabastus olukorrale, kus mitteresidendi töökoht asub Eestis, ent isik on ajutiselt välisriiki lähetatud. Termini "välisriigi resident" asendamine terminiga "mitteresident tulumaksuseaduse § 6 lõike 3 tähenduses " täpsustab, et residentsuse määramisel lähtutakse Eesti õigusest.

* SMS § 3 punkt 11 on tunnistatud formaalselt kehtetuks. Sisuliselt on see säte tulenevalt SMS § 13 lõikest 3 alates 01.01.2002 juba kehtetu, seetõttu oli selle jätkuv paiknemine maksuvabastusi sätestavas paragrahvis eksitav. Sellega seoses tunnistati kehtetuks ka vastav rakendussäte SMS § 13 lg 3.

* SMS § 5 punkti 2 sõnastus ühtlustatakse SMS § 2 lõike 1 punkti 3 uue sõnastusega.

* SMS § 6 lõike 1 punktis 5 sätestati sarnaselt § 2 lõikega 2 riigi poolt osalise töövõime kaotusega isiku eest sotsiaalmaksu tasumise kohana põhitöökoha asemel töökoht tööandja juures, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Selleks täiendati uue lausega sama paragrahvi lõiget 3. Muudatus omab tähtsust juhtudel, kus osalise töövõime kaotusega isik on töösuhtes rohkem kui ühe sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega.

* SMS § 8 lõike 2 muudatuse eesmärgiks on normi täpsustamine. Kalendriaasta on maksustamisperioodiks vaid äriregistris või Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu jaoks. Ülejäänud füüsiliste isikute puhul tasub teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt sotsiaalmaksu väljamaksu tegija ja maksustamisperiood on kalendrikuu.

* SMS § 9 lõike 1 punkti 6 muudatuse tulemusena ei pea sotsiaalmaksu maksja andma isikule tõendit tema eest arvestatud sotsiaalmaksu kohta enam kohustuslikult iga aasta 1.veebruariks - tõend tuleb anda ainult isiku nõudmisel. Muudatus puudutab juba 2002.a. kohta antavat tõendi. Punkti kuni 31.12.2002 kehtiva sõnastuse kohaselt tuli tõendil näidata arvestatud ja makstud sotsiaalmaks, kuivõrd töötaja seisukohast on aga oluline vaid arvestatud maks, on sõnastust vastavalt muudetud.

* SMS § 10 lõige 3 on viidud kooskõlla 15.05.2002 muudetud kogumispensionide seaduse § 7 lõikega 1, kus nimetatakse tasud, millelt tasutakse kohustusliku kogumispensioni makset.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Sirje Niitra

Maksukonsultantide sõnul väheneb astmelise tulumaksu kehtestamisel Eestis järsult tööpuudus, sest kõrgepalgalised vormistavad enda asemel tööle sugulased.

Tööpuuduse järsku vähenemist ennustas Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, maksukonsultandina töötav Vello Vallaste, kelle sõnul võib firmajuht maksukoorma vähendamiseks vormistada endale väikese palga ja võtta tööle hulga sugulasi. “Kindlasti hoogustub taas vahepeal soiku jäänud off-shore firmade kasutamine, sest nende poolt tehtavaid väljamakseid Eesti võimud ei kontrolli, nagu elu näitab” lisas ta. Osa hästi teenivaid inimesi kolib tõenäoliselt mujale elama. Firmaomanikul on astmelise tulumaksu korral aga kasulik teha osa töötajaist osanikeks, makstes neile palga asemel dividende. “Raha andmist ühelt eraisikult teisele ei keela ükski seadus,” tõdes konsultant.

Deloitte & Touche konsultant Jüri Kalda Kalda ütles, et ka temal oleks astmelise tulumaksu rakendumisel kasulikum asutada endale äriühing, mis hakkab palga vastuvõtmise asemel kirjutama praegusele tööandjale arveid osutatud teenuste eest. “Palga asemel saaksin dividende, mille pealt maksaksin 26, mitte aga 33 protsenti tulumaksu, kusjuures sotsiaalmaksu ei peaks üldse tasuma,” selgitas ta. Võimalik on küsida ka palka 5000 krooni ja ülejäänu teenuse müügina vormistada, lisas ta. “Usun, et poliitikud on esimesed, kes sel juhul maksu tasumisest kõrvale hoidma hakkavad, mõeldes endale välja erandeid ja uusi soodustusi, mis maksu alla ei lähe,” sõnas Kalda.

Rahvusvahelised firmad võivad viia oma tootmise mujale või hakata palka maksma näiteks töötaja Küprosel asuvale pangaarvele. “Need, kes maksavad ka täna palju maksu, hakkavad mõtlema, kuidas teha nii, et nad suurema töö eest karistada ei saaks,” rääkis konsultant. Kalda ütles, et ootab maksukonsultandina rõõmuga aega, mil astmeline tulumaks tuleb, sest see toob tööd juurde, kuid kodanikuna on tal mure riigieelarve pärast. “Kui täna käivad endised allilmategelased lips kaelas ausa näoga ringi, sest neist on saanud lugupeetud maksumaksjad, siis nii suurt maksu nad küll välja ei kannata,” rääkis Kalda.

Reformierakonna üks ideolooge, Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaan Igor Gräzin rääkis, et USAs kehtis Franklin Roosevelti ajal koguni 93 protsendi suurune tulumaks. “Kuid see oli mõeldud ajutiselt riigi majanduskriisist väljatulekuks ja seda maksid ainult miljoneid teenivad Hollywoodi näitlejad ja popstaarid,” selgitas ta. Maksudest kõrvalhoidmiseks suurendasid ameerika ettevõtjad sellal oma tootmiskulusid, vormistasid töötajad massiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaks ja kasutasid muid nippe. Algas off-shore firmade õitseaeg, suured tööstushiiglased hakkasid aga kõik korraga turismiga tegelema, rääkis Gräzin.

Gräzin ütles, et ei soovi nime öelda, kuid teab üht Eesti firmat, mis otsib juba praegu inimest rahavoogude juhtimiseks, kusjuures palka pakutakse 80 000 krooni kuus peo peale. Enda kohta ütles teadur, et ühe ülikoolieelses eas ja teise väikese lapse isana vaeb ta keskerakonna maksuplaani elluviimise korral taas poole kohaga USAsse tööle minekut.

Keskerakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul puudutab oodatav maksutõus vaid üht protsenti Eesti elanikest. Eesti firmasid, kes maksavad dividende, on tema väitel vähe, rahvusvahelised firmad aga mingeid trikke tegema ei hakka. Need vähesed, kes käiksid suurema tulumaksu astme alla, töötavad Vitsuri sõnul sellistes soliidsetes firmades nagu näiteks Hansapank, Telekom ja Tallinna Sadam, ja on igati riigikuulekad. See ring inimesi, kes võivad nipitama hakata, on tema hinnangul kaduvväike ja ei oma mitte mingisugust fiskaalset tähendust. “Valetada, varastada ja petta saab ka 26 protsendi suuruse maksumäära juures,” märkis ta. Mis poliitikutesse puutub, siis hindas Vitsur neist suurema osa tõsisteks ja ausateks inimesteks, kes endale erandeid välja mõtlema ei hakka. Ka 33 protsenti, millega maksustataks kõrgeima palga saajaid, on nõuniku sõnul maailmas üks madalamaid tulumaksumäärasid.

Astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamisel kannataksid vaesemad vallad, leiab Eesti Maksumaksjate Liidu juhataja Ants Veetõusme.

"Omavalitsusüksustele, kus vaesemat elanikkonda rohkem, hakkaks siis laekuma praegusest vähem raha," põhjendas Ants Veetõusme.

Veetõusme hinnangul on astmeline tulumaksusüsteem regionaalpoliitiliselt vale samm. "Astmelise tulumaksu kehtestamise korral tuleb hakata ka riigi maksujaotamise süsteemi reformima," lisas ta. Veetõusme sõnul pärsib astmeline tulumaks inimeste initsiatiivikust ja muudab süsteemi keerulisemaks, eriti inimeste puhul, kellel on mitu sissetulekuallikat.

"Mina isiklikult astmelise tulumaksu korral ei võidaks ega kaotaks suurt midagi," kinnitas FIEna tegutsev Veetõusme. "Seega pole mul põhjust hakata mõtlema kombineerimisvõimaluste peale ega otsima, kuidas seaduslikult optimeerida makse."

Firmajuhid arvavad:

Olle Horm, Rakvere Lihakombinaat: Ei tahaks rohkem tulumaksu maksta
Olen mõelnud, et ei tahaks rohkem tulumaksu maksta küll. Kui see maks aga peaks tulema, siis kõrvalehoidmine on suhteliselt raske, kuna meil on ju soliidne soomlasest tööandja. Samas ettevõtte kulud ei tohi kasvada, järelikult tuleb kuskilt kokku hoida, kui palgafond suureneb.

Ilmselt on suhteliselt lihtne astmelisest tulumaksust hoiduda nendel juhtidel, kes on ise ettevõtte omanikud. On ju küllalt legaalseid võimalusi võtta firmast raha välja.

Üllar Jaaksoo, Tele 2: Maksu makstakse seda paremini, mida õiglasem see tundub
Saan aru, et meil on Eestis tänu maksuvabale tulule juba täna nn astmeline tulumaks, ja saan aru, et tahetakse astmeid juurde teha selleks, et tõsta maksumäära kõrgema tuluga inimestele. Kui aga õiglustunnet on riivatud või õigustatus seletamata jäetud, on inimesed nõus rohkem energiat kulutama leidmaks maksude vähendamise seaduslikke võimalusi.

Miks ma arvan, et õiglustunne saab puudutatud – sest leian, et igapäevase toimimisega ei ole riik tõestanud eeskujulikku maksurahaga ümberkäimist. Riigil on võimalik mõistlikumalt kulutades säästa raha ja seda siis seatud eesmärkideks kasutada. Kui riik on oma jõupingutused teinud ja avalikkus sellega nõus, vast siis alles tasuks uuesti kodaniku taskusse piiluda.

Kümme korda rohkem teeniv kodanik maksab juba täna kümme korda rohkem maksu, mitte samapalju. Kas 10 korda enam teeniv kodanik peaks 15 korda rohkem maksu tasuma? Vastuseid ja vastajaid on siin palju. Vastus on seotud inimeste erinevate arusaamadega õiglusest.

Kui vastusevariante on palju, tuleb leida ühisotsus. Selleks sõlmitakse ühiskondlik kokkuleppe valimiste abil. Pärast seda on igaühe tegutsemise aluseks uus sõlmitud kokkuleppe, mida tuleb täita kuni järgmise kokkuleppeni.

Peep Aaviksoo, EMT: Maksuteemaline debatt on populism
Arvan, et meie praegune maksusüsteem on stabiilne ja ühiskonna majanduslikule arengule palju kaasa aidanud. Stabiilne maksusüsteem on kõige parem ja see töötab hästi, sel aastal oli tulumaksu ülelaekumine.

Suurema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem makse praegugi, sest nad tarbivad rohkem ja maksavad rohkem käibemaksu. Maksuteemaline debatt on populism. Ma ei usu, et tulumaksu ümberjaotajad kasutavad seda efektiivselt. See meenutab sotsialismi, et võtta rikkamalt ja ümber jaotada, seda oleme juba proovinud.

Mõnes USA osariigis on näiteks kehtestatud olukord, et kui inimene teenib palju, siis mingist piirist ei pea ta enam sotsiaalmaksu maksma.

Inimestel, kes teenivad palju, pole aega maksude optimeerimisega tegeleda. Kui ma pean õigeks, siis ma toetan sporti ja kultuuri niikuinii.

Monika Salu, Eesti Loto: Maksukoormuse tõus suurendab maksudest kõrvalehiilimise soovi
Maksukoormuse tõusuga ei saa nõus olla nagu ka astmelise tulumaksu ideega, kuna see suurendab inimeste sõltuvust ümberjaotusest ja eelkõige vähendab isiklikku innovaatilisust ja hakkamasaamise soovi elus. See võib suurendada maksupettuste ja maksudest kõrvalehiilimise soovi. Ühiskonna rikkuse kasvu ja arengu tagab pigem maksuvaba miinimumi suurendamine ja töökohtade loomise soodustamine, mitte võimekamate ja töökamate karistamine suurema maksuga. Üldjuhul rikkamate toetus ühiskonnale on juba täna üha suurenev nii sponsorluse kui annetuste kaudu. Legaalselt pääseda suurema tulumaksu maksmisest saab ainult vähem ja viletsamat tööd tehes, mille eest makstakse vähem, ehk ka maks on väiksem. Kas me sellist Eestit tahame!

Valdo Randpere, IBM Eesti: Astmelise tulumaksu sisseviimiseks pole vajadust
Eesti on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud fantastilise majandusliku arengu. Üheks selle põhjuseks on kindlasti olnud meie tulumaksusüsteem, mis on inimesi suuremat sissetulektu teenima motiveeriv. Ei ole vaja olla Einstein, et välja arvutada majanduskasvu tempo erinevusi meie ja näiteks meie Skandinaavia naabrite vahel. See on kusagil 5–7% aastas meie kasuks.

Kui me tahame, et see nii jätkuks ja et meil oleks mingi võimalus Soomele ja Rootsile järele jõuda, ei tohi me hakata sama monstrumit sünnitama, mida nemad on teinud mõnekümne aasta eest. Rootsis viidi astmeline tulumaks sisse osaliselt eesmärgil tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Astmeline tulumaks aitas nimelt kaasa sellele, et ühe pereliikme palgast ei jätkunud enam kogu pere toitmiseks. Naised aidati tööturule ja nende rakendamist seal finantseeriti tulumaksudest laekuva raha abil jõudsalt paisuvas avalikus sektoris.

Rootsis saadakse väga hästi aru, et midagi peaks ette võtma. Isegi Rootsi kauaaegne sotsiaaldemokraatlik rahandusminister Kjell-Olof Feldt nimetas 90ndate aastate alguse Rootsi maksusüsteemi perversseks ja toetas selle reformimist. Tehtigi katse, aga see luhtus, kuna on ehitatud välja surnud ring – tulumaksu vähendamine tähendaks tööpuuduse kasvu, mis omakorda tähendaks kõigi töötute häälte kaotamist järgmistel valimistel.

Gert Tiivas, Tallinna börs: Keerukam reþiim viib maksude optimeerimiseni
Ma ei näe majandust õppinud inimesena majanduslikku või ratsionaalset põhjust karistada inimeste initsiatiivi või tööd. Palk on mõõdupuu, mille järgi vaadatakse, palju keegi pingutab. Loogiline on palga osas mitte teha naljakaid trikke. Keerukad reþiimid kasvatavad maksude optimeerimist. See tähendab konsultantide äri suurenemist. Enam tuleb energiat kulutada sellele, kuidas optimeerida ja planeerida. Vähem energiat jääb selle jaoks, kuidas teenida. Kuna astmeline maks pole ratsionaalselt mõttekas ja on poliitiline soov kasvatada raha hulka, mida ümber jagada, siis on õigem muuta käibemaksu määra. Et maksustada tarbimise pealt. Mingites osades võiks olla õigustatud luksusmaks.

Mihkel Pärjamäe, Invicta: Suhtun astmelisse tulumaksu negatiivselt
Suhtumine astmelisse tulumaksu on negatiivne. See astmelise maksu süsteem, mis praegu kehtib, võiks edasi kehtida. Pigem võiks muuta tulumaksuvaba miinimumi määra. Esiteks võtab astmeline maks motivatsiooni vähemaks ja takistab keskklassi teket. Teiseks tekitab regulaarne maksusüsteemi muutmine ebastabiilsust ja vähendab majanduskeskkonna usaldusväärsust. Ei oska kommenteerida, kas maksusüsteemi muutmine soodustab maksude optimeerimist. Ise sellega ei tegele ja pole ka häid tuttavaid, kes tegeleksid.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anti Ronk

* Uude fondi võib hakata issemakseid tegema alates 2004. aastast

* Fondi võib vahetada alates 2005. aastast

Kogumispensioni II sambaga liitunud inimene ei saa kogumisest loobuda. Kuni pensioniea saabumiseni tuleb tal teenitust loovutada iga kuu kaks protsenti fondile.

“Teadaolevalt ei saa pensioniseaduse kohaselt liitumist tühistada,” ütles LHV investeerimiskonsultant Kairi Veere. “Peaaegu eluks ajaks seotakse inimene fondiga täiesti mõistetaval põhjusel. Riik ei ole huvitatud, et inimene kogutud summa igal ajal välja võiks võtta, kuna kodaniku arvele on ju lisatud ka neli protsenti tema sotsiaalmaksust, mis muidu riigi kassasse oleks jõudnud.”

Õnneks ei pea Veere sõnul paika võrdlus, nagu peaks inimene kogu elu näiteks Viru Õlle toodangut jooma. “Fondi saab ju vahetada ja inimene võib järgmisel aastal vabalt näiteks Sakut juua.”

Koguja pole tarbija. “Kogumispensioniga liituja ei ole tarbijakaitseseaduse mõistes tarbija ning seega puudub ametil õigus probleemi kommenteerida,” vastas tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit küsimusele, kas liitumise lõpetamise võimaluse puudumine ei piira tarbija huve.

“Kogumispensionide seaduse §162 lõikes 6 on öeldud muuhulgas, et “esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta”. Seega – kui inimene annab üks kord juba allkirja valikuavaldusele ja talle avatakse pensionikonto, siis ei saa ta seda avaldust enam tagasi võtta. Liituja on teadlik liitumise tingimusest ja siduvusest pensionieani,” ütles Hansapanga portfellihaldur Paavo Põld.

Sissemakseid uude fondi saab hakata tegema 1. jaanuarist 2004 ja kogunenud osakuid saab ümber vahetada teise fondi osakute vastu alates 1. jaanuarist 2005. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas ning osakute ümbervahetamise korral peab esimesse fondi olema kogunenud vähemalt 500 osakut.

Hansapank võtab Põllu sõnul inimeste teavitamist liitumise tagasivõtmatusest tõsiselt. Näiteks kui inimene täidab kogumispensioni avalduse Hansapanga kontoris ja volitab eraldi dokumendiga Hansapanka kogumispensioni vara näitama (konto seisu näitamiseks tuleb kliendilt luba küsida), on volikirjal lause: “Käesolevaga kinnitan, et Hansapank on mind teavitanud sellest, et kohustusliku kogumispensioni valikuavaldus on antud tagasivõetamatult.”

“Pöördumatu liitumine võimaldab riigil tulevikku täpsemalt prognoosida. Kui inimesed liiguksid iga aasta ühest süsteemist teise ja tagasi, oleks riigil üliraske luua süsteemi, mis tagaks kõikidele elanikele mõnusa pensionipõlve. Samuti tooks liikumine kaasa lisakulusid, mis vähendaksid inimese pensioni,” rääkis Ühispanga fondide juhataja Loit Linnupõld.

Süsteem ei toimi. “Kogu Lääne-Euroopa seisab sama tõdemuse ees, et olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei toimi ja tuleb tekitada midagi analoogset Eesti uue pensionisüsteemiga. Hea, et oleme antud küsimuses neist ette jõudnud,” lisas Põld.

“Isikliku vastutuse suurendamine isiklikku tulevikku puudutavates küsimustes ei ole ju halb. Riik on loonud isikliku vastutamise süvendamiseks tingimused ja need on väga soodsad.”

Teisalt võiks küsimusele “Mis õigusega?” Põllu sõnul vastu küsida: kumb on parem – kas see, kui riik sunniks näiteks 25-aastast naist sünnitama 40. eluaastaks vähemalt kolm last või see, et riik kohustab iga inimest ise oma tuleviku eest hoolitsema?

Kusagilt tuleb negatiivse iibe lõivu maksma hakata. Sest mida suurem on riiklik pension, seda suuremad peavad olema selleks minevad maksud ja tööealise elanikkonna arv peaks ületama vähemalt 2,5 kordselt pensioniealiste arvu. Eestis on praegu 1,6 tööealist ühe pensionäri kohta ja kuna osa neist on töötud, maksab makse veel väiksem hulk töölkäijaid.

KOMMENTAAR: Miks on liitumine kohustuslik

Kadi Oorn, rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist

• Lühiajaline kogumine ei anna efekti ning kui inimesed olenevalt tujust liituvad ja astuvad süsteemist tagasi, ei ole nad pensionipõlveks suutnud koguda summat, mis aitaks normaalselt ära elada.

• Süsteemi kindluse huvides – riikides, kus tagasiastumine on või oli teatud perioodiks võimalik (näiteks Ungari), tekitas see palju segadust maksete arvestamisel ning info ja raha liikumisel.

• Kogumispensionisüsteemi luues on arvestatud, et kunagi on kogu Eesti elanikkond selle liikmed (kõigile alates 1983. aastast sündinuile on see kohustuslik) ning selle abil hoitakse demograafilistest riskidest ohustatud riiklik pensionisüsteemi kokkuvarisemast.

• Inimene ei ole seotud ühe konkreetse fondi, vaid kogumispensionisüsteemiga. Fonde võib vahetada kasvõi iga aasta, kui selleks peaks soovi tekkima. Küll on aga seaduses sellele väikesed piirangud seatud.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Maksumaksjat teenindab tänavu alates 3. veebruarist kuni tulude deklareerimise perioodi lõpuni 31. märtsil infotelefon 1811, mille kaudu on võimalik broneerida ka aega maksuinspektori juurde.

Maksuameti infotelefon töötab tööpäevadel kella 7-21.

«Tuludeklaratsiooni täitmine e-Maksuameti kaudu on varasemate aastatega võrreldes tunduvalt lihtsam,» rääkis Maksuameti pressiesindaja Koit Luus.

Tema sõnul on muudetud deklaratsiooni vormi, abitekstid on asjakohased ja arusaadavad, käeulatuses on deklaratsioonis esinevaid termineid selgitav «sõnastik» ja lingid vajalikele õigusaktidele.

Kes soovib oma tulusid juba praegu deklareerida, saab seda Luusi sõnul teha pabervormil. Eeltäidetud deklaratsiooni on võimalik nii Maksuameti kohalikust asutusest saada kui e-Maksuameti kaudu esitada alates 27. jaanuarist.

Maksuamet hakkab tänavu e-Maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni esitanutele rahasid tagastama deklaratsioonide esitamise järjekorras juba alates märtsi kolmandast nädalast.

2002. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts 2003. Tulude deklareerimisel on maksuvaba tulu piirmäär 12.000 krooni.