Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2003

• Puhkuseseadus
• Delfi

BNS
29. mai 2003 15:55

Mõõdukad soovivad anda töötavale emale tasulise lisapuhkepäeva kuus.
Riigikogu Mõõdukate saadikurühm tegi neljapäeval riigikogule ettepaneku muuta töö- ja puhkeaja seadust, andes lapsehooldustasu saavale vanemale õiguse saada üks tasustatud lisapuhkepäev kuus lastega tegelemiseks. Eelnõu järgi ei maksaks lisapuhkepäeva kinni mitte tööandja, vaid riik sotsiaalministeeriumi eelarvest keskmise palga alusel.

Kuni kaheksa-aastast last kasvatavale vanemale annaks muudatusettepanek peale lisapuhkepäeva veel võimaluse lühendada kokkuleppel tööandjaga oma töönädalat kuni kaheksa tunni võrra. 8-12-aastase lapse vanem saab töönädalat lühendada nelja tunni võrra.

Eelnõu esitanud Mõõdukate saadikurühma aseesimees Eiki Nestor teatas, et muudatusettepanekute siht on luua väikeste laste vanematele paindlikumad võimalused töö ja pereelu ühildamiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Peeter Raidla

2003. aasta I kvartalis oli Eesti täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 6333 krooni ja tunnis 38,41 krooni.

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutokuupalk 10,7% ja brutotunnipalk 10,4% kõrgem, teatas statistikaamet. Alates 2002. aasta II kvartalist kuni 2003. aasta I kvartalini on palgatõus olnud stabiilne — võrreldes vastavate kvartalitega on see püsinud 10% piires.

Kõige kõrgem brutokuupalk ja -tunnipalk oli finantsvahenduses — 3,1 korda kõrgem keskmisest kuupalgast ja 2,5 korda keskmisest tunnipalgast.

Kõige madalam brutokuupalk ja -tunnipalk oli põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal — vastavalt 60,1% keskmisest kuupalgast ning 61,3% tunnipalgast.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kalanduse tegevusalal (hõlmab kalapüüki ja
-kasvatust) — vastavalt 13,6% ja 16,1% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam finantsvahenduses ja brutotunnipalk hotellide ja restoranide tegevusalal — vastavalt 29,9% ja 35,3% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 6113 krooni, veebruaris 6166 krooni ja märtsis 6785 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

TÄNA TÖÖTAVALE NAISELE: naised räägivad, et rasedana töökonkursile minna on sama hea kui siga sõjaväkke saata. Kas ja kuivõrd rasedaid vääralt koheldakse, uuris Agne Narusk.

Vähesed julged naised, kes rasedana töökonkursil käinud, räägivad, et tööandjad paisuva kõhu teemalt suurt kaugemale ei jõua. Rasedad kurdavad, et tööandjad eelistavad tuntud töömudeleid, selmet mõelda paindlikule tööajale, kaugtööle või tähtajalistele lepingutele.

Mari (27) lõpetas ülikooli kolmandat kuud rasedana. Ajaks, mil naine esimesele töövestlusele kutsuti, oli punnu juba pisut näha. Nüüdseks beebi kõrvalt koduõpetajana elatist teenival Maril on, millest teistele rääkida.

Korrektne äraütlemine

“Esimesel töövestlusel ei saanud vastasistuja midagi aru. Kuna rasedus on minu arvates loomulik seisund, ei hakanud ma ise ka ütlema, et teate, aga ma olen rase. Sest nohu või saabuvat pimesooleoperatsiooni ei võta jutuks keegi, miks siis peaks sünnitusest rääkima?” sõnab Mari. “Aga siis küsis tulevane tööandja otse: ega noor naine kavatse ometi lapsi saama hakata, sest vaadake, uue töötaja palkamiskulud on hirmus suured. Ütlesin, et kavatsen küll.” Rohkem firma Marit ei tülitanud.

Kea (30) kandideeris rasedana transpordifirma personalijuhi ametikohale. Läks nimme proovima, seitsmekuuline kõht uhkelt õieli. Alati silmatorkav Kea, keda kohates tundub, nagu oleks ruum temast tulvil, suutnuks ilmselt tavaolukorras vähemalt teise vooru pääseda. Aga nüüd juhtus nii, et vastasistujad püüdsid Keale selgeks teha, kui kahjulik on tema tulevasele lapsele ema tööleasumine. “Teate, ütlesid nad, me mõtleme eelkõige teie lapse peale, kellega ema peaks ikka esimesel eluaastal vähemalt kodus olema,” räägib Kea. “Püüdsin küll selgitada, et lapse näljas hoidmine pole tema tervisele kuigi kasulik, aga kus sa sellega.” Praegu töötab Kea psühholoogina ja tal on tulnud tegeleda mitme noore naisega, kes raseduse tõttu töölt vallandatud.

Kardavad üksteist kui tuld

Nii nagu naised kardavad raseduse tõttu töökohast ilma jääda, kardavad tööandjad naisi tööle võtta, sest äkki jäävad viimased veel käima peale.

Kümme aastat personaliküsimustega tegelenud, praegune CV-Online juhatuse liige Agu Vahur ütleb, et ega firmajuht jäta rasedat tööle võtmata omast huvist, asja taga on ikka firma huvid. “Sageli piirdub raseda puhul töölolemise aeg ainult väljaõppeperioodiga, nii on kergem palgata lihtsamatele töödele või tähtajaliste lepingutega,” sõnab Vahur. Tema sõnul tooks ülikarm seaduslik regulatsioon kaasa soovitust vastupidise olukorra. Nii näiteks juhtus Leedus, kus üsna hiljuti ei tohtinud töölepingut kuni 3-aastase lapse emaga lõpetada mitte mingil juhul, tulgu ta või purjus peaga tööle. Töötas see aga vastupidiselt: noori naisi naljalt keegi enam tööle ei võtnud.

“Aitab siin ühiskondliku vastutuse ja teadlikkuse tõstmine, mitte seaduste karmistamine,” leiab ta. Vahuri kogemusel uurib tööandja hiljemalt lõppvalikut tehes, milline on kandidaadi perekonnaseis, kui suured lapsed jne. “Sest see näitab ära saadaoleva tööaja. Väikesed lapsed tähendavad vaid ametliku tööajaga töötamist ja vastupidi. Mis muidugi ei pruugi nii olla, aga stereotüübid on kanged kaduma.”

Raseda õigused

• Rasedal on õigus nõuda arsti otsuse alusel töötingimuste kergendamist või ajutist üleviimist kergemale tööle. Kergendatud tingimustes töötamise või kergema töö tegemise aja eest makstakse rasedale palgavahe ravikindlustuse summadest. Kui tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal puudub võimalus raseda töötingimuste kergendamiseks või kergemale tööle üleviimiseks, vabastatakse ta töölt ja makstakse hüvitust ravikindlustuse summadest. (töölepinguseaduse §63, p1)

• Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud tööinspektori loal siis, kui ettevõtte likvideeritakse, tööandja pankrotistub, katseaja tulemused on ebarahuldavad, töötaja rikkus töökohustusi, tema suhtes kaotati usaldus või pani töötaja toime vääritu teo (tlp seaduse §92, §86).

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo ütles, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul.

Eilsel esimesel demograafiakomisjoni koosolekul rõhutas Rummo, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul: "Paljud vanemad soovivad kahte last järjest. On oluline, et vanemate sissetulek säiliks ka teise lapsega kodus oleku vältel."

Ministri sõnul peab vanemapalk võimalikult täpselt arvestama noorte perede tegelike vajadustega ning võimaldama kindlaid majanduslikke garantiisid laste saamisel. Rummo lisas, et teeb lähiajal vastavasisulise täiendusettepaneku ka Vabariigi Valitsusele.

Senise kontseptsiooni kohaselt makstakse emale alates 1. jaanuarist 2004 sünnituseelse aasta keskmist palka kokku 12 kuu jooksul enne ja pärast sündi.

Tänasel kohtumisel arutati ka pikaajaliste rahvastikualaste meetmete programmi väljatöötamist, mille alusel koostatakse 15. novembriks konkreetne tegevuskava aastateks 2004-2007 ja esitatakse see Vabariigi Valitsusele.

Programmi koostamiseks lubasid ministeeriumite esindajad ette valmistada ülevaate oma valdkonda puudutavatest eelnõudest. Kuna demograafia-alased protsessid on aeglased ning seotud pea kõikides valdkondades toimuvaga on oluline, et riiklik rahvastikupoliitika oleks koordineeritud, pikaajaline ja erinevad meetmed ei oleks vastukäivad. Riiklike meetmete programmi väljatöötamisse kaasatakse erinevate ekspert- ja huvigruppide esindajad.