Töötajale töölepingu lõpetamisest etteteatamine ja hüvituse maksmine

kui leping lõpeb enne 01.07, siis kuidas oleks võimalik kasutada arvutamiseks korda, mis hakkab kehtima alles 01.07? Ei saa ju võtta aluseks korda, mis veel ei kehti.

Kuidas tuleks arvutada vähem etteteatamise eest makstavt hüvitist? Kui inimesele on koondamisest ette teatatud 5.juunil ja viimaseks tööpäevaks on 1.juuli. Etteteatamine oleks pidanud olema 3 kuud - kas siis tuleb arvestada,et viimaseks tööpäevaks oleks olnud 5.september - ja lugeda sealt tagurpidi tagasi tööpäevad? Või võtta aluseks 1.juuli ja lugeda sealt tagurpidi tagasi kolm kuud ja nende kuude keskmine tööpäeva tasu? Kui inimene oli aga aprillis haiguslehel - kas see mõjutab tema saadavat summat negatiivselt?

ma pidasin silmas olukorda, kus koondamisest teatatakse enne 01.07, aga lepingut lõpetatakse 01.07.2009.a. TLS § 131 lg 2 ütleb, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust.

to Kalla
Praktikas on kaks erinevat seisukohta, kuidas arvestada hüvitist vähem etteteatatud tööpäevade eest.

Ühe seisukoha järgi tuleb vähem etteteatatud tööpäevi arvutada tagasiulatuvalt (sellisel seisukohal on ka nt tööinspektsioon). Kui töölepingu lõpetamise päev on 1. oktoobril ja alla 5-aastase tööstaaži tõttu tulnuks töötajale ette teatada vähemalt kaks kuud, peab töötajale hüvitama tööpäevad, mis jäävad 1. augusti ja 1. oktoobri vahelisse perioodi. Seisukohta põhjendatakse asjaoluga, et pärast töölepingu lõpetamise päeva ei ole enam õiguslikku alust tööpäevi tulevikku arvutada, sest töösuhe on lõppenud.



Teise seisukoha järgi (mida toetavad ka H. Raidve ja G. Tavits) tuleb vähem etteteatatud tööpäevi arvutada edasiulatuvalt. Kui töölepingu lõpetamise otsus võetakse vastu 1. oktoobril, siis alla 5-aastase tööstaaži tõttu peaks töötajale ette teatama vähemalt kaks kuud ning tööleping lõpeks 1. detsembril. Seega tuleks 1. oktoobril etteteatamiseta töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitada tööpäevad, mis jäävad 1. oktoobri ja 1. detsembri vahelisse perioodi. Põhjuseks asjaolu, et õiglase lahendi saamiseks tuleb töötaja asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui etteteatamine oleks toimunud seaduse kohaselt. Esiteks ei olnud 1. augustil koondamist veel kavaski, seega puudub õiguslik alus etteteatamise arvestamiseks tagasiulatuvalt (näite puhul alates 1. augustist). Teiseks teatas tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest 1. oktoobril ja sellel päeval muutus töötaja koondatavaks. Kui tööandja oleks etteteatamise tähtaega järginud, oleks töötaja tööleping näite puhul lõppenud 1. detsembril. Kuna tööandja lõpetab töölepingu ilma etteteatamiseta, on töötaja õigustatud ootama hüvitist 1. oktoobri ja 1. detsembri vahele jäävate tööpäevade eest.

Tänan,Imelik! Sisuliselt kui vaadata inimesele kasulikumalt seisukohalt, oleks ehk ka õigem võtta aluseks II variant - kuna nende tööpäevade arvestus on ju täielik,s.t. seal ei saa olla haigus- ja puhkepäevi,mis ja keskmist vähendaksid?

vähem etteteatamise päevade arvestamisel ei loe üldse haigus- ja puhkepäev, st. võid ka tagasiulatuvalt lugeda see, et ta vahepeal haige või puhkusel oli ei vähenda tööpäevade arvu sa ajad veidi segi keskmise päevapalga arvutamisega seal väheneb tööpäevade arv haigus- ja puhkuseaja võrra.

ise vastasid ju oma küsimusele. Kui koondamisteade anti kätte enne 01.07, siis kohaldatakse seadust, mis sel aja kehtis. Ehk nagu siin juba korduvalt kirjutatud, kui koondamisteade antakse kätte enne 01.07, siis viiakse koondamine lõpuni enne 01.07 kehtinud seaduse järgi, ja kui teade antakse pärast 01.07, siis toimitakse uue seaduse järgi.

nojah,aga siis ei ole ju ka sisuliselt rahalises mõttes mingit vahet, kas etteteatamist lugeda ette- või tahapoole? s.t. kui vähem etteteatamist kompenseeritakse ju keskmise päevapalga alusel ja seda peaks ju arvutama viimasele tööpäevale eelneva perioodi alusel - niisiis sealt lähevad haigus- ja puhkusepäevad välja. Ja kui võtta nüüd 1.juuli aluseks,siis oleks I variant - etteteatamine 1.aprill ja tööpäevi - 21+20+5=46 päeva eest kompensatsioon. II variant = etteteatamine 5.september ja tööpäevi = 23+20+5= 48 päeva?

Artiklist ei loe välja:
1. Töötaja on töötanud alla viie aasta tööandja juures. Kas on tööandjal kohustust maksta koondamistasu? Selgesõnalist üheselt arusaadavat vastust ei leia.
2. Mida tähendab väljend: "ETTETEATAMINE MÕISTLIKU AJA JOOKSUL ". Seaduses on ju määratud konkreetsed etteteatamise ajad!

Kas juristud ei oska või ei taha anda selgesõnalisi konkreetseid üheseilt mõistetavaid vasuseid! Kas sõna JURA on tuletatdu sõnast jurist?

1. Jah tööandja peab maksma koondamishüvitiseks ühe kuu keskmise töötasu TLS§100(1).
2. Oled osa sõnu antud väljendist vast välja jätnud, sest mina sealt sellist sõnapaari ei leidnud.
Jah seadus on määranud etteteatamise ajad korraliseks TL ülesütlemiseks aga võimalus on ju veel TL üles öelda erakorraliselt tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel vot siis tuleb mängu
TLS §97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
(3) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

JURA aga tähendab jura ARGI: jama, jora, lora; sekeldus, tülin; rumal, totter ▪. Ajab jura. Jura lugu

JUURA aga tähendab juura 1. õigusteadus, jurisprudents