Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.03.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Avaldamismärge : RTI, 28.02.2009, 15, 93
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. veebruari 2009. a otsusega nr 436
RIIGI 2009. AASTA LISAEELARVE JA SELLEGA SEONDUVATE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
Vastu võetud 20. veebruaril 2009. a
§ 1. Riigi 2009. aasta lisaeelarve
Märkus - Lisaeelarve summade tabelit näeb originaalis.
§ 2. 2009. aasta riigieelarve seaduses (RT I 2008, 60, 332) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (13) Kassareservi suurus on 100 000 000 krooni ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär on 12 000 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 36 lõikele 1.»;
2) paragrahvi 3 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (15) Eelarvelaenu suurim lubatud jääk vastavalt riigieelarve seaduse § 39 lõikele 2 on 9 000 000 000 krooni, millele lisandub käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud summa.»;
3) paragrahvi 3 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (17) Vabariigi Valitsuse poolt antavate laenude suurim lubatud jääk on 3 000 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 401 lõikele 1.»;
4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad «üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2006., 2007. ning 2008. aastal viiduna võrreldavaks 2009. aastal kehtiva kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tulumaksu osaga;» asendatakse sõnadega «üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2006., 2007. ning 2008. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga;»;
5) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, koolilõuna kulude, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendava toetuse jaotuse omavalitsusüksuste vahel ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
6) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2008. aastal tehtud lähetuskulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada lähetuskuludeks vastavalt tegelikule laekumisele.»;
7) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
8) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
« § 21. Riigieelarve kulude ja tulude vahe katmine reservide arvelt
2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe kaetakse 3 500 000 000 krooni ulatuses stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmisega ning sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamaksed tehakse vastavalt tegelikele kuludele erakorralisest pensionireservist.»;
9) seadust täiendatakse §-ga 22 järgmises sõnastuses:
« § 22. Erakorralise pensionireservi ajutine kasutamine likviidsuse juhtimiseks
2009. aasta sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamakseteks mittekasutatavaid erakorralise pensionireservi vahendeid on lubatud kasutada riigieelarve jooksvate tulude ja kulude mittevastavuse korral ajutiseks likviidsuse juhtimiseks.»
§ 3. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 2008, 49, 272) § 29 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Eesti Arengufondi seaduses (RT I 2006, 52, 385) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Nõukogu liikme kuutöötasu on poolteist kuupalga alammäära.»;
2) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
« § 431. Aktsiate tagastamine
(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel Arengufondile investeerimiskapitali moodustamiseks üle antud ASi Eesti Telekom aktsiad tagastatakse riigile tasuta 2009. aasta 15. juulist 2009. aasta 30. novembrini.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate vastuvõtmise korraldab Vabariigi Valitsus.»;
3) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kuni 2011. aasta 1. detsembrini ei kohaldata käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud investeerimispiiranguid.»;
4) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire kulude katteks eraldatakse Arengufondile viie aasta jooksul 2007. aastast alates riigieelarveliste eraldistena kuni 20 000 000 krooni aastas.»
§ 5. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduses (RT I 2008, 50, 275) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selle punktis 2 jäetakse välja sõna «riigikontrolöri» järel koma ning asendatakse see sõnaga «ja» ning jäetakse välja sõnad «Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku»;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) 2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 28. veebruarini on Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ja nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0,93 korrutis.»
§ 6. Keskkonnatasude seaduse (RT I 2005, 67, 512; 2009, 3, 15) § 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390; 2009, 4, 27) § 134 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.»;
2) paragrahvi 27 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus).»
§ 9. Noorsootöö seaduses (RT I 1999, 27, 392; 2007, 45, 320) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, korra ja taotluste vormid ning vajaduse korral näeb ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks;»;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) toetab eelarveliste vahendite olemasolul antud valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;».
§ 10. Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/42, 625; 2009, 4, 26) § 58 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) 2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib määrata prokuröri ametipalga lühemaks ajavahemikuks kui üks aasta, seejuures võib kehtestada eelmisest perioodist madalama ametipalga.»
§ 11. Ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul, kui kindlustud isikule makstakse haigushüvitist käesoleva seaduse § 56 lõikes 12 sätestatud juhul, on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti väljastatud tõend.»;
2) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti otsus, milles osutatakse vajadusele anda kindlustatud isikule tema terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või viia ta üle kergemale ametikohale ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi.»;
4) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistuja on ajutiselt üle viidud teisele ametikohale või tema teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga.»;
5) paragrahvi 55 lõiked 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 13 ja 613 ning lõike 11 alusel riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast.»;
6) paragrahvi 55 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõna «teisest» sõnaga «üheksandast»;
8) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või teenistuskohustuste täitmisest ajutine vabastamine, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või teenistuja keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
(12) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud isikutel tekib vähemalt 12-nädalase raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.»;
9) paragrahvi 58 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või ämmaemanda»;
10) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
« (14) Isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algab pärast 2009. aasta 30. juunit, kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist ravikindlustuse seaduses sätestatut.»
§ 12. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2008, 48, 264) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõikest 5 jäetakse välja sõnad «käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud»;
2) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
« (51) Vabariigi Valitsus võib kinnitada indeksi väärtuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust madalamana, kui:
1) sama aasta eeldatav sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on negatiivne või
2) käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1% sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist.
(52) Vabariigi Valitsus lisab või tasaarvestab koos uue indeksi väärtuse kinnitamisega tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 51 rakendamisest arvates.»;
3) paragrahvi 26 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Vabariigi Valitsus kinnitab indeksi väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 52 alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks.»
§ 13. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadusest (RT I 2008, 58, 329) jäetakse välja § 9.
§ 14. Sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675; 2009, 11, 67) § 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;».
§ 15. Spordiseaduses (RT I 2005, 22, 148; 2008, 48, 264) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks;»;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;».
§ 16. Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 2008, 56, 314) § 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.»
§ 17. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2009, 3, 15) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;»;
2) paragrahvi 13 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.»;
3) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.»
§ 18. Töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35; 11, 67) § 18 lõikest 3, § 59 lõigetest 2 ja 3, § 60 esimesest lausest ning § 93 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või ämmaemanda».
§ 19. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «või ämmaemanda»;
2) seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:
« § 122. Tööandja makstav haigushüvitis
(1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda päeva eest 80% töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis).
(2) Töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6 ja 7 ning § 56 lõike 12 alusel, tööandja haigushüvitist ei maksa.
(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast päevast alates.
(4) Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast.
(5) Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.»;
3) seadust täiendatakse §-ga 313 järgmises sõnastuses:
« § 313. Haigushüvitiste maksmine
Käesoleva seaduse §-s 122 sätestatud haigushüvitist maksab tööandja haiguslehtede alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastus algab 2009. aasta 1. juulil või hiljem.»
§ 20. Valla- ja linnaeelarve seaduses (RT I 1993, 42, 615; 2003, 88, 588) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Valla- ja linnaeelarve seadus sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tingimused ja piirangud.»;
2) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi.»;
3) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
« § 81. Kohustuste võtmise piirangud seoses eelarve puudujäägiga
(1) Kui sisemajanduse koguprodukt on vähenenud kaks kvartalit järjest, võivad kuni kolmeks eelarveaastaks makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ning valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks vald ja linn ning raamatupidamise seaduse mõistes valla või linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus (edaspidi vald ja linn ning nendest sõltuv üksus), mille tuludest üle poole moodustavad tulud vallalt või linnalt, riigilt või muudelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt, emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi, pikaajalisi kohustusi tarnijate ees ja muid pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 20042006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse alusel saadava toetuse (edaspidi struktuuritoetus) ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse (edaspidi muu välisabi toetus) sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seaduse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks.
(2) Vald ja linn on kohustatud kooskõlastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste poolt võetavad kohustused Rahandusministeeriumiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täpsema loetelu ja kohustuste võtmise kooskõlastamise taotluse esitamise ning taotluse hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Rahandusministeerium hindab valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste finantssuutlikkust hinnatava eelarves esitatud andmete põhjal. Kui Rahandusministeeriumi hinnangul on vald või linn või nendest sõltuv üksus suuteline kohustusi võtmata tagama struktuuritoetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajalikku omafinantseeringut, võib Rahandusministeerium jätta kohustuse võtmise taotluse kooskõlastamata või teha ettepaneku võetava kohustuse suuruse vähendamiseks.
(4) Kui vald või linn või nendest sõltuv üksus on võtnud kohustusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eesmärkidel või võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta, peatab rahandusminister käskkirjaga:
1) riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigieelarve kohalike omavalitsuste eelarvete tasandusfondi eraldiste ülekandmise;
2) tulumaksuseaduse § 5 lõike 2 alusel kehtestatud valdadele ja linnadele tulumaksu kandmise korra kohaselt tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade ülekandmise.
(5) Rahandusministeerium informeerib valda ja linna tasandusfondi ja tulumaksu summade ülekandmise peatamisest viivitamata.
(6) Tasandusfondist ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvatest summadest peetakse eelarveaasta jooksul kinni summa, mille ulatuses võeti kohustusi, mida käesolev seadus ei luba, kuid mitte rohkem kui 20% vallale või linnale iga-aastase riigieelarve seaduse alusel eraldatavatest eelarvete tasandusfondi vahenditest ja tulumaksuseaduse § 5 lõike 2 alusel kehtestatud valdadele ja linnadele tulumaksu kandmise korra kohaselt vallale või linnale arvestatud tulumaksu summast.
(7) Tasandusfondist ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade ülekandmise võib peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Summade kinnipidamise lõpetamise kinnitab rahandusminister käskkirjaga viie tööpäeva jooksul asjaolu äralangemise tuvastamisest arvates. Rahandusministeerium informeerib valda ja linna summade ülekandmise peatamise lõpetamisest pärast vastava otsuse tegemist viivitamata. Peatatud vahendite tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;
4) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
« § 281. Seaduse rakendamine
Käesoleva seaduse § 81 kehtib 2011. aasta lõpuni.»
§ 21. Vangistusseadust (RT I 2000, 58, 376; 2009, 5, 35) täiendatakse §-ga 1724 järgmises sõnastuses:
« § 1724. Käesoleva seaduse §-de 1361 ja 1363 rakendamise erisused
2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib Vabariigi Valitsus vähendada vanglaametnikule ja vanglas töötavale riigiametnikule kehtivat Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud palgamäära ja diferentseeringut. Vabariigi Valitsus ei pea pärast 2010. aasta 31. detsembrit tõstma palgamäära ega diferentseeringut endisele tasemele.»
§ 22. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkti 14 viimane lause jäetakse välja;
2) seadust täiendatakse §-ga 59 järgmises sõnastuses:
« § 59. Seaduse rakendamine
Käesoleva seaduse § 2 punkti 14 muudatust, mis on tehtud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, rakendatakse 2009. aasta 1. jaanuarist.»
§ 23. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse §-d 3 ja 6, § 8 punkt 1, §-d 9 ja 15 ning § 17 punkt 1 jõustuvad 2009. aasta 1. aprillil.
(3) Käesoleva seaduse §-d 11 ja 14, § 17 punkt 2 ning §-d 18 ja 19 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil.
(4) Käesoleva seaduse § 17 punkt 3 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA
