Puhkuseseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2008

• Määrused
• Puhkuseseadus

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 07.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv

Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkuse kestus

Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2001. a määrusega nr 353 (RT I 2001, 92, 558), jõustunud 1.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.07.2004 nr 250 (RT I 2004, 59, 416) 1.09.2004

5.10.2006 nr 216 (RT I 2006, 46, 338) 27.10.2006

20.09.2007 nr 215 (RT I 2007, 53, 357) 1.10.2007

27.03.2008 nr 71 (RT I 2008, 15, 109) 7.04.2008

Määrus kehtestatakse «Puhkuseseaduse» § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk

AMETIKOHTADE LOETELU

§ 1. Koolieelsete lasteasutuste juhtidele ja pedagoogidele antav puhkus

Koolieelsete lasteasutuste juhtidele ja pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal – 42 kalendripäeva;
2) õpetaja – 42 kalendripäeva.

3) eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva.

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

§ 2. Erivajadustega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide ja lasteaed-põhikoolide juhtidele ja erivajadustega laste rühmade pedagoogidele antav puhkus

Erivajadustega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide ja lasteaed-põhikoolide juhtidele ja erivajadustega laste rühmade pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) direktor (juhataja), direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal – 56 kalendripäeva;
2) õpetaja, eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva;
3) kehakultuuriinstruktor – 56 kalendripäeva.

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

§ 3. Lasteaed-algkoolide, lasteaed-põhikoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide juhtidele ja pedagoogidele antav puhkus

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

Lasteaed-algkoolide, lasteaed-põhikoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide (sh sanatoorsed ja teised internaatkoolid, erivajadustega laste koolid, gümnaasiumid, mille juures on põhikooli klasse, ning põhikoolid ja gümnaasiumid, mis tegutsevad ühe asutusena) juhtidele ja pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) direktor (juhataja), direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal – 56 kalendripäeva;
2) klassiõpetaja, aineõpetaja, kasvataja, logopeed, eripedagoog, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog – 56 kalendripäeva;
3) ringijuht – 42 kalendripäeva.

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

§ 4. Lastekodude, koolkodude, väikelastekodude, noortekodude ning segatüüpi hoolekandeasutuste juhtidele ja pedagoogidele antav puhkus

Lastekodude, koolkodude, väikelastekodude, noortekodude ning segatüüpi hoolekandeasutuste juhtidele ja pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) direktor, direktori asetäitja kasvatusalal – 42 kalendripäeva;
2) nooremkasvataja, kasvataja ja vanemkasvataja – 42 kalendripäeva;
3) logopeed, eripedagoog, psühholoog – 42 kalendripäeva.

[RT I 2004,59, 416 – jõust. 1.09.2004]

§ 5. Laste tugikodude, turvakodude, laste varjupaikade ning puuetega laste keskuste juhtidele ja pedagoogidele antav puhkus

Laste tugikodude, turvakodude, laste varjupaikade ning puuetega laste keskuste juhtidele ja pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) juhataja – 42 kalendripäeva;
2) sotsiaalpedagoog, kasvataja – 42 kalendripäeva;

3) huvijuht – 42 kalendripäeva;

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

4) psühholoog – 42 kalendripäeva.

§ 6. Raviasutuste, lastesanatooriumide ja täisealiste sotsiaalhoolekandeasutuste pedagoogidele antav puhkus

Raviasutuste, lastesanatooriumide ja täisealiste sotsiaalhoolekandeasutuste pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) logopeed – 56 kalendripäeva;
2) kasvataja, sotsiaalpedagoog, huvijuht – 42 kalendripäeva;

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

3) ravikehakultuuriinstruktor – 42 kalendripäeva.

§ 7. [Kehtetu – RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

§ 8. Huvikoolide juhtidele ja pedagoogidele antav puhkus

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

Huvikoolide juhtidele ja pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

1) direktor, direktori asetäitja (v.a majandusalal), osakonnajuhataja – 56 kalendripäeva;

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

2) õpetaja, treener, huvihariduse spetsialist – 56 kalendripäeva;

[RT I 2008, 15, 109 – jõust. 7.04.2008]

3) kontsertmeister, õppemeister, ballettmeister, dirigent – 42 kalendripäeva;
4) klaverisaatja – 35 kalendripäeva.

§ 9. Kutseõppeasutuste ja puuetega inimeste kutsealase rehabilitatsiooni keskuste juhtidele ning pedagoogidele antav puhkus

Kutseõppeasutuste ja puuetega inimeste kutsealase rehabilitatsiooni keskuste juhtidele ning pedagoogidele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) direktor, direktori asetäitja (v.a majandusalal), osakonnajuhataja (v.a majandusosakonna juhataja) – 56 kalendripäeva;
2) õpetaja, eripedagoog, logopeed, psühholoog – 56 kalendripäeva;

3) huvijuht, ringijuht, kasvataja, sotsiaalpedagoog, ravikehakultuuriinstruktor – 42 kalendripäeva.

[RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]

§ 10. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhtidele, õppejõududele ning teadustöötajatele antav puhkus

Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhtidele, õppejõududele ning teadustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) rektor, prorektor (v.a haldusprorektor) – 56 kalendripäeva;
2) dekaan, prodekaan – 56 kalendripäeva;
3) instituudi direktor – 56 kalendripäeva;
4) õppetooli juhataja – 56 kalendripäeva;
5) õppejõud (professor, dotsent, assistent, lektor, õpetaja) – 56 kalendripäeva;
6) haldusprorektor, haldusdirektor – 42 kalendripäeva;
7) teaduslabori juhataja – 42 kalendripäeva;
8) vanemteadur, teadur – 42 kalendripäeva;
9) teadussekretär – 35 kalendripäeva.

§ 11. Teadus- ja arendusasutuste juhtidele ning teadustöötajatele antav puhkus

Teadus- ja arendusasutuste juhtidele ning teadustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses:
1) direktor – 56 kalendripäeva;
2) teadussekretär, teadusdirektor – 42 kalendripäeva;
3) labori-, osakonnajuhataja – 42 kalendripäeva;
4) vanemteadur, teadur – 42 kalendripäeva.

2. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§–d 12. ja 13. [käesolevast tekstist välja jäetud]

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2002

• Määrused
• Puhkuseseadus

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.06.2002 (eRT kasutuselevõtmine)
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv

PUHKUSETASU ARVUTAMISE KORD

Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.08. 2001. a määrusega nr 278 ( RT I 2001, 71, 433), jõustunud 1. 01. 2002.

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

8.05.2002 nr 153 (RT I 2002, 41, 261) 20. 05. 2002

Määrus kehtestatakse « Puhkuseseaduse» (RT I 2001, 42, 233 ) § 23 alusel.

§1. Üldsätted

(1) Määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkusetasu arvutamiseks põhi- ja lisapuhkuse aja eest kõigi era- ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning teiste tööandjate (edaspidi tööandja) juures.

(2) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses.

(3) Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkusetasu päevatasu järgi.

§2. Päevatasu arvutamise alused

(1) Päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.

(2) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada.

(3) Päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana.

(4) Päevatasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.

§3. Päevatasu arvutamine

(1) Päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe oli nimetatud ajavahemikul peatunud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.

(2) Kui töö- või teenistussuhte peatumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul palka makstud, arvutatakse päevatasu töötaja palgamäärast. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määruse nr 275 «Keskmise palga arvutamise kord» kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.

(3) Kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud palga alammäära suhtena.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Samuti ei kohaldata lõiget 3 siis, kui indekseeritud palgamäär on Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Sel juhul kasutatakse riigi keskmist palgamäära.

[RT I 2002, 41, 261 - jõust. 20. 05. 2002]

§4. Puhkusetasu arvutamine põhi- ja lisapuhkuse aja eest

(1) Puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga.

(2) Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.

§5. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrus nr 278 «Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine» (RT I 1998, 111, 1836 ; 1999, 74, 697; 2000, 52, 337 ) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2009

• Puhkuseseadus
• Seadusparandused

Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.06.2009

PUHKUSESEADUS

Vastu võetud 4.04.2001. a seadusega (RT I 2001, 42, 233), jõustunud 1.01.2002. a.

Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1.08.2002

19.06.2002 (RT I 2002, 62, 377) 1.10.2002

10.12.2003 (RT I 2003, 82, 549) 1.01.2004

21.12.2006 (RT I 2007, 4, 19) 1.09.2007

12.12.2007 (RT I 2007, 71, 436) 1.01.2008

9.12.2008 (RT I 2008, 56, 313) 1.01.2009

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkuse kestuse ning korralduse alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle puhkus on reguleeritud muude seadustega.

§ 2. Puhkuse mõiste ja liigid

(1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel.

(2) Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on:
1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 9;
2) lisapuhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puhkustele on käesoleva seaduse reguleerimisobjektiks:
1) vanemapuhkused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27-31;
2) palgata puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 32-35.

§ 3. Puhkuse andmine tööaasta eest

Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga.

[RT I 2007, 71, 436 – jõust. 1.01.2008]

§ 4. Tööaasta arvutamine

(1) Lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka:
1) aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu;
2) puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg;
3) osaliselt tasustatava puhkuse aeg vastavalt käesoleva seaduse §-le 33;
4) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise, ebaseaduslikult teenistusest vabastamise või ebaseaduslikult teisele tööle üleviimise tõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud;
5) muu aeg, mil töötaja on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.

(2) Tööandja otsusega võib tööaasta hulka arvata ka muu aja, mil töötaja on poolte kokkuleppel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.

§ 5. Puhkuse kestuse arvutamine

Puhkuse kestust arvutatakse, olenemata tööajakorraldusest tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

§ 6. Puhkuse pikendamine

Töötajale seaduse või muu õigusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiiv- või töölepinguga, samuti poolte kokkuleppel.

§ 7. Puhkuse andmise kohustus ning puhkusest loobumise kehtetus

Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.

§ 8. Puhkusenõude aegumine

(1) Puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele.

(2) Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimisel hakkab kasutamata jäänud puhkuse osa aegumistähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist.

2. peatükk
PÕHI- JA LISAPUHKUS

§ 9. Põhipuhkus

(1) Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel.

(2) Pikendatud põhipuhkust antakse:
1) alaealistele 35 kalendripäeva;
2) isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele, 35 kalendripäeva;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripäeva;
4) koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele, teadustöötajatele ning huvihariduse spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva;
[RT I 2007, 4, 19 – jõust. 1.09.2007]

5) raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripäeva.

(3) Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust kuni 56 kalendripäeva, ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

(4) Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Osalise tööajaga töötamisel võib lisapuhkuse kestust lühendada ainult seadusega ettenähtud juhtudel.

(5) Käesoleva paragrahviga ettenähtud puhkuse kestust ei kohaldata töötajate suhtes, kelle puhkus on reguleeritud eri seadusega.

§ 10. Lisapuhkus

(1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad:
1) allmaatöödel;
2) tervistkahjustavatel töödel;
3) eriiseloomuga töödel.

(2) Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ning nende lisapuhkuste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

(3) Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks.

(4) Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi.

§ 11. Lisapuhkuse andmise tingimused

Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses.

§ 12. Põhi- ja lisapuhkuse liitmine

(1) Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal.

(2) Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse.

3. peatükk
PUHKUSE ANDMISE KORD

§ 13. Puhkuse andmine esimesel tööaastal

(1) Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.

(2) Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses:
1) alaealisel;
2) isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele;
3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;
4) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal;
5) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.

(3) Poolte kokkuleppel võib esimesel tööaastal anda puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.

§ 14. Puhkuse andmine teise ja järgmiste tööaastate eest

Puhkust teise ja järgmiste tööaastate eest antakse täies ulatuses tööaasta kestel vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale. Poolte kokkuleppel võib puhkuste ajakava muuta. Puhkuste ajakava muutmisel tuleb määrata uus puhkuse aeg.

§ 15. Puhkuste ajakava

(1) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.

(2) Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.

(3) Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3-6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.

(4) Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

§ 16. Puhkuse andmine töötajale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:
1) naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
5) alaealisele;
6) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

§ 17. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud

(1) Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud on:
1) töötaja ajutine töövõimetus;
2) rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine;
3) riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine;
4) osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras;
5) õppepuhkusel viibimine.

(2) Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Tööandja võib nõuda puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tõendamiseks dokumente.

§ 18. Puhkuse või puhkuseosa üleviimine muule ajale seoses puhkuse kasutamist takistavate asjaoludega

(1) Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktidele 1æ4 tekkisid enne puhkuse algust, viiakse puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale. Rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu puhkuse üleviimisel teisele ajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 punkti 1.

(2) Kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet saamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

§ 19. Puhkuse üleviimine muule ajale poolte kokkuleppel

(1) Poolte kokkuleppel võib puhkuse üle viia muule ajale samal tööaastal. Kui puhkuse üleviimist taotleb tööandja ja kokkulepet töötajaga ei saavutata, on töötajal õigus jääda puhkusele puhkuste ajakavas ettenähtud ajal.

(2) Poolte kokkuleppel võib osa puhkusest üle viia järgmisele tööaastale. Järgmisele tööaastale üleviidud puhkuse osa liidetakse jooksva tööaasta põhipuhkusega või antakse poolte kokkuleppel mõnel muul ajal tööaasta kestel.

(3) Alaealisele antakse puhkust igal tööaastal täies ulatuses. Puhkuse või selle osa üleviimine on lubatud vaid seoses rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimisega.

§ 20. Puhkuse andmine osadena

Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.

§ 21. Puhkuse katkestamine

(1) Puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel.

(2) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse poolte kokkuleppel sama tööaasta mõnel muul ajal, liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal.

(3) Kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta, on töötajal õigus jääda puhkusele kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

§ 22. Puhkuse andmise vormistamine

Puhkus vormistatakse tööandja juures kehtestatud korras.

4. peatükk
PUHKUSETASU JA KASUTAMATA PUHKUSE RAHALINE HÜVITAMINE

§ 23. Puhkusetasu

Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

§ 24. Puhkusetasu maksmine

(1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

(2) Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.

(3) Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning § 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.

§ 25. Kasutamata puhkuse hüvitamine töölepingu või teenistussuhte lõppemise korral

Töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

§ 26. Puhkusetasu maksmine riigieelarve vahenditest

(1) Riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu makstakse:
1) puhkusetasu ja kasutamata puhkuse rahalist hüvitist 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktidele 1 ja 2 alaealistele ja isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel;
2) puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud täiendava lapsepuhkuse eest;

3) [Kehtetu – RT I 2008, 56, 313 – jõust. 1.01.2009]

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu ja hüvitised maksab välja tööandja.

[RT I 2008, 56, 313 – jõust. 1.01.2009]

(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud puhkusetasu ja hüvitise suuruse ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

5. peatükk
VANEMAPUHKUSED

§ 27. Rasedus- ja sünnituspuhkus

(1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.

(2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.

(3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.

(4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

[RT I 2002, 62, 377 – jõust. 1.10.2002]

§ 28. Lapsendaja puhkus

Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

[RT I 2002, 62, 377 – jõust. 1.10.2002]

§ 29. Lapsehoolduspuhkus

(1) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.

(2) Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eesti Vabariigis.

(3) Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks.

(4) Lapsehoolduspuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.

(5) Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping või teenistussuhe peatub ja töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.

[RT I 2003, 82, 549 – jõust. 1.01.2004]

§ 30. Täiendav lapsepuhkus

(1) [Kehtetu – RT I 2007, 71, 436 – jõust. 1.01.2008]

(2) Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:

1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;

[RT I 2007, 71, 436 – jõust. 1.01.2008]

2) kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

[RT I 2007, 71, 436 – jõust. 1.01.2008]

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal, kes kasvatab last ilma vanemateta.

(4) Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

(5) Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.

(6) Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.

§ 301. Isapuhkus

Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva tasustamata isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

[RT I 2008, 56, 313 – jõust. 1.01.2009]

§ 31. Täiendav palgata lapsepuhkus

(1) Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust:
1) kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping;
2) kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

(2) Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.

6. peatükk
PALGATA JA OSALISELT TASUSTATAV PUHKUS

§ 32. Palgata puhkus poolte kokkuleppel

Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

§ 33. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul

(1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel võib poolte kokkuleppel ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul anda töötajale osaliselt tasustatavat puhkust kuni kolmeks kuuks, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

(2) Osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töökorralduse muudatusega mittenõustumise korral on töötajal õigus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu tööleping lõpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud korras.

(4) Kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga suuruses.

§ 34. Palgata puhkuse andmise kohustus

(1) Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust:
1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks;
2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.

(2) Gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses, muus õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses.

§ 35. Palgata puhkuse vormistamine

Palgata puhkus vormistatakse tööandja kehtestatud korras.

7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 36. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Riikliku järelevalve käigus läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

(3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.

(4) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalveametnikul on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist märgitud tähtaja jooksul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]

§ 37. Tööinspektori ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja otsus

(1) Tööinspektor või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja teevad otsuse, millega annavad käesolevas seaduses ettenähtud nõusoleku või kooskõlastuse või keelduvad selle andmisest, ja teatavad sellest tööandjale kirjaliku taotluse esitamisest arvates ühe nädala jooksul. Otsuse tegemise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse:
1) otsuse andmise või andmisest keeldumise aeg ja koht;
2) otsuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus;
3) otsuse andmise või andmisest keeldumise põhjus ja õiguslik alus;
4) otsuse andmisest keeldumise vaidlustamise kord ja tähtaeg;
5) otsuse koostaja allkiri.

[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]

§ 371. Ettekirjutuse ja otsuse vaidemenetlus

(1) Vaie ettekirjutuse või otsuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.

(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutuse või otsusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti teatavakstegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse või otsuse kooskõlastuse andmisest keeldumise kohta on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti teatavakstegemise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul.

(3) Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust või otsust täita. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal või Tööinspektsiooni peadirektoril on õigus vaide esitaja taotlusel või oma algatusel peatada ettekirjutuse või otsuse täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni.

[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 38. Käesoleva seaduse § 8 kohaldamine

Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud puhkusenõudele ei kohaldata aegumist.

§-d 39-44 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2002

• Määrused
• Puhkuseseadus

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.06.2002 (eRT kasutuselevõtmine)
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Avaldamismärge : RTI, 31.08.2001, 72, 442

Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest
Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 287

Määrus kehtestatakse «Puhkuseseaduse» (RT I 2001, 42, 233) §26 lõike 3 alusel.

§1. Üldsätted

(1) Määrust kohaldatakse riigieelarve vahenditest puhkusetasu ja hüvitisemaksmisel «Puhkuseseaduse» § 9 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud alaealisteleja isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension võirahvapension töövõimetuse alusel 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest ning §-s 30 sätestatud täiendava lapsepuhkuse eest.

(2) Töötajale, kellel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodudpuhkusetasule ja hüvitisele, arvutab ja maksab puhkusetasu ja hüvitise tööandja.

§2. Puhkusetasu suurus

(1) Puhkusetasu ja hüvitise suurus 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest arvutatakse Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määruse nr 278«Puhkusetasu arvutamise kord» kohaselt.

(2) Täiendava lapsepuhkuse aja eest riigieelarve vahenditest hüvitamisele kuuluva puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja poolt kasutatavate täiendava lapsepuhkuse kalendripäevade arv 66 krooniga.

(3) Puhkusetasu arvutamise aluseks on dokumendid, mis tõendavad töötajaõigust pikendatud põhipuhkusele või täiendavale lapsepuhkusele. Avaldusestäiendava lapsepuhkuse kasutamiseks märgib töötaja, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat tasulist lapsepuhkust teise tööandja juures.

§3. Puhkusetasu maksmine riigieelarve vahenditest

(1) Hüvitamisele kuuluva summa riigieelarvest ülekandmiseks täidabtööandja andmiku ja esitab selle üks kord kuus oma asukohajärgsele pensioniametile.

(2) Andmikus näidatakse sätestatud alustel ja ulatuses riigieelarve vahenditest alaealistele ja isikutele, kellele on määratud töövõimetuspensionvõi rahvapension töövõimetuse alusel ning emale või isale antud täiendava lapsepuhkuseeest väljamakstava puhkusetasu summad.

(3) Pensioniametil on õigus kontrollida tööandjate esitatud andmeteõigsust ja andmiku koostamise aluseks olnud dokumente.

(4) Pensioniamet kannab andmikus toodud summa viie tööpäeva jooksul,arvates andmiku pensioniametisse saabumise kuupäevast, tööandja pangakontole. Juhul kui tööandja esitatud andmik pole korrektselt vormistatud, võib pensioniamet kuni puuduste kõrvaldamiseni keelduda tööandjale summade ülekandmisest.

(5) Pensioniamet peab tööandja poolt andmikus esitatud andmete jatööandja pangakontole ülekantud summade kohta eraldi arvestust.

§4. Rakendussäte

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Majandusminister
peaministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK vonWIRÉN