TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS

https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019177?leiaKehtiv

Üksikasjad: Avaldatud: 01 juuni 2002

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.06.2002 (eRT kasutuselevõtmine)
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Avaldamismärge : RTI, 22.11.2000, 86, 556

Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1
Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) § 5 lõike 4 alusel.

§1. Kohaldusala

(1) Käesolevaid nõudeid kohaldatakse kõigi tegevusalade töökohtadele, kus töötaja tööülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga.

(2) Nõudeid ei kohaldata:
1) liiklusvahendite või seadmete juhtimis- või valvekeskustele;
2) liiklusvahendites olevatele arvutisüsteemidele;
3) sülearvutiga lühiajaliselt töötamisele;
4) andme- või vaateekraaniga kirjutusmasinate, kalkulaatorite, kassaaparaatide ja muude samalaadsete seadmetega töötamisele.

§2. Kuvar ja töötamiskoht

(1) Kuvar on seade, mille ekraanil tehakse, saamisviisist olenemata, nähtavaks tärk- või graafiline kujutis.

(2) Töötamiskoha moodustavad käesoleva määruse mõistes kuvar ja selle juurde kuuluv riist- ja tarkvara, dokumendihoidja, töötool ja -laud, muud abivahendid ning neid ümbritsev töökeskkond.

§3. Tööandja ülesanded

(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;
2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;
3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat;
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

(2) Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 esitatud nõuetest.

(3) Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal.

(4) Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

(5) Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral;
2) luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.

(6) Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja § 3 lõike 2 täitmiseks hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

(7) Kui lõike 5 punktis 2 nimetatud kontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.

(8) Lõikes 5 nimetatud tervisekontrolle tehakse ning lõigetes 6 ja 7 nimetatud abinõusid rakendatakse tööandja kulul.

§4. Nõuded töökeskkonnale

(1) Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist.

(2) Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse.

(3) Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.

(4) Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.

(5) Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.

§5. Nõuded töötamiskohale

(1) Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend.

(2) Kuvariga töötamisel peab:
1) töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste (hiir), dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist;
2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge;
3) dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi.

(3) Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Loetavuse tagamiseks peab:
1) märkide ja ridade vaheline kaugus olema piisavalt suur;
2) märkide paistvus ja kontrastsus ekraanipildi tausta suhtes olema reguleeritav;
3) ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest;
4) ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad.

(4) Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Selleks peab klaviatuuri ees ja kõrval olema piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ja osutusseadiste kasutamiseks. Klaviatuur ja osutusseadised peavad võimaluse korral asetsema samal tasapinnal.

(5) Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad.

(6) Tarkvara väljatöötamisel ja valimisel peab tööandja võtma arvesse järgmisi põhimõtteid:
1) tarkvara peab sobima tööülesande täitmiseks;
2) tarkvara peab olema lihtne kasutada ning võimaluse korral olema kohandatav kasutaja teadmiste ja oskuste tasemele;
3) arvutisüsteem peab andma kasutajale talitlustulemustest tagasisidet;
4) tarkvara peab olema hea ergonoomilise kujundusega, eriti kui seda kasutatakse teksti- või andmetöötluseks.

(7) Kuvariga töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitatav lähtuda Euroopa standardist EN 29241.

§6. Õigusaktide kehtivus

Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse sotsiaalministri 29. veebruari 1996. a määrus nr 5 «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuete kinnitamine» (RTL 1996, 39, 250).

§7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a.
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ (EÜT L 156, 21/06/1990, lk 1418)

Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Üksikasjad: Avaldatud: 01 juuni 2002

Väljaandja:
Vabariigi Valitsus

Akti liik:
määrus

Teksti liik:
algtekst-terviktekst

Redaktsiooni jõustumise kp:
01.06.2002

Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Hetkel kehtiv

Avaldamismärge:
RT I 2000, 49, 309

Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Vastu võetud 20.06.2000 nr 193

Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 ja paragrahvi 7 lõike 3 alusel.

§1. Kohaldusala

(1) Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse töödele, mille käigus töötajad võivad kokku puutuda plii või selle ioonsete ühenditega. Pliiohtlikud tööd on:
1) rikastatud plii käitlemine;
2) plii- ja tsingimaagi sulatamine ja puhastamine;
3) pliiarsenaadi tootmine ja käitlemine;
4) pliioksiidide tootmine;
5) muude pliiühendite tootmine, kaasa arvatud need plii alküülühendid, mille käigus eraldub iooniline plii;
6) pliid sisaldavate värvide, emailide ja mastiksite tootmine ning kasutamine;
7) patareide ja akude tootmine ja taaskasutamine;
8) käsitööalad, kus kasutatakse tina ja pliid sisaldavaid materjale;
9) pliijoodise valmistamine ja sagedane kasutamine kinnises ruumis;
10) pliid sisaldava laskemoona valmistamine ja kasutamine kinnises ruumis;
11) pliist või pliid sisaldavatest materjalidest toodete valmistamine;
12) pliid sisaldavate keraamiliste toodete valmistamine;
13) kristallklaasi tootmine;
14) pliid sisaldavate plastmasside tootmine;
15) trükitööd, kus kasutatakse pliid sisaldavaid trükivahendeid;
16) pliid sisaldavate materjalide lammutamine ja põletamine;
17) autokooste- ja remonditöö;
18) pliitatud terase tootmine;
19) terase karastamine pliiga;
20) pindade katmine pliiga;
21) pliid sisaldavate metallijäätmete taaskasutamine;
22) plii ning selle ioonsete ühendite kasutamise muud juhud.

(2) Nõudeid ei kohaldata meretranspordile ja õhutranspordile, pliimaagi kaevandamisele, kaevandamise käigus plii rikastamisele ning plii alküülühendite kasutamisele.

§2. Töökeskkonna õhu pliisisalduse määramine

(1) Töökeskkonna õhu pliisisaldust tuleb määrata vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Pliisisaldust võib määrata üks kord aastas, kui kahel viimasel mõõtmisel:
1) õhu pliisisaldus ei ületanud 100 µg/m 3;
2) töökeskkonna olud ei ole muutunud;
3) ühegi töötaja vere pliisisaldus ei ületa 60 µg Pb / 100 ml.

(2) Töökeskkonna õhu pliisisaldust mõõdab tööandja tellimusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud või erialase pädevuse kinnitust omav labor aatomabsorbtsioon-spektromeetril või mõne teise ekvivalentset tulemust andva meetodiga. Õhuproovid kogutakse hingamistsoonist filtrile, mis kogub vähemalt 95% osakesi aerodünaamilise diameetriga 0,3 µm, kasutades pumpa, mille tootlikkus on vähemalt 1 l/min.

§3. Tervisekontroll

(1) Töötervishoiuarst kontrollib pliiga kokkupuutuva töötaja tervist:
1) enne sellise töö alustamist, kus töötaja puutub kokku plii ja selle ioonsete ühenditega;
2) töötamise ajal üks kord aastas;
3) teistel selles määruses sätestatud juhtudel.

(2) Tervisekontrolli ajal peavad töötervishoiuarstil olema andmed töökeskkonna õhu pliisisalduse kohta.

(3) Töötaja tervisekontrolli osad on:
1) töö- ja terviseanamnees;
2) terviseuuring, mille käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu pliist kahjustuda võivale vereloomele, mao- ja seedetraktile, neerudele, perifeersele ja kesknärvisüsteemile;
3) vereanalüüs koos hematokriti määramisega;
4) uriinianalüüs;
5) töötaja tööohutusalane nõustamine.

(4) Vastunäidustused tööks pliiga on:
1) talasseemia;
2) G-6-PD-puudulikkus;
3) aneemia;
4) neerupuudulikkus;
5) vereloomepuudulikkus.

§4. Bioloogiline seire

(1) Bioloogilist seiret tuleb korraldada vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Bioloogilist seiret võib korraldada üks kord aastas, kui:
1) eelmisel kahel mõõtmisel oli õhu pliisisaldus 75–100 µg/m 3;
2) ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml.

(2) Bioloogilise seire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus.

(3) Vajaduse korral määratakse:
1) deltaaminolevuliinhappesisaldus uriinis (edaspidi ALAU) Davise meetodi või muu ekvivalentse meetodiga;
2) tsinkprotoporfüriinisisaldus veres (edaspidi ZPP) hematofluoromeetria või muu vastava ekvivalentse meetodiga;
3) deltaaminolevuliinhappe dehüdrataasi aktiivsus veres (edaspidi ALAD) Euroopa standardmeetodi või muu ekvivalentse meetodiga.

(4) Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, kui ALAU on alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU), rakendatakse järgmisi abinõusid:
1) tööandja peab koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitajate ületamise põhjused;
2) kolme kuu möödudes tuleb määrata töötaja vere pliisisaldus;
3) töötervishoiuarst võib suunata töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus on väiksem pliisisaldus;
4) kõik töötajad, kes töötavad sama laadi oludes, peavad läbima tervisekontrolli.

(5) Töötajate tervisekontrolli ja bioloogilise seire andmed on konfidentsiaalsed ja neid säilitatakse töötervishoiuteenistuses 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet pliiga.

§5. Pliisisalduse suurenemine töökeskkonna õhus

(1) Kui pliisisaldus töökeskkonna õhus suureneb üle 75 µg/m 3, peab tööandja:
1) informeerima sellest viivitamata töötajaid;
2) selgitama pliisisalduse suurenemise põhjused;
3) korraldama töötajate bioloogilise seire ja tervisekontrolli;
4) rakendama õhu pliisisalduse vähendamise abinõusid;
5) mõõtma õhu pliisisaldust rakendatud abinõude tõhususe kontrollimiseks.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud meetmeid ei ole võimalik rakendada ühe kuu jooksul, siis ei tohi töid saastatud alal jätkata enne, kui töötajate tervise kaitseks on kasutusele võetud töötervishoiuarsti seisukohalt piisavad meetmed.

(3) Kui tööprotsessiga kaasneb pliisisalduse ajutine suurenemine töökeskkonna õhus ja tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik pliisisaldust vähendada, peab tööandja andma töötajatele ajutiseks kasutamiseks asjakohased isikukaitsevahendid ja nägema ette nende kasutamise korra.

(4) Õnnetusjuhtumi korral, millega kaasneb töökeskkonna õhu pliisisalduse oluline suurenemine, tuleb:
1) töötajad saastunud alalt viivitamata evakueerida;
2) saastunud alale lubada ainult taastamistöid ja teisi hädavajalikke töid tegevad töötajad, kes on varustatud asjakohaste isikukaitsevahenditega.

§6. Töötajate teavitamine

(1) Tööandja peab töötajaid teavitama:
1) plii kahjulikust toimest tervisele, kaasa arvatud lootele ja rinnapiimale;
2) töökeskkonna õhu pliisisalduse piirnormist, mis on kehtestatud «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 alusel sotsiaalministri määrusega;
3) bioloogilise ja töökeskkonnaseire vajadusest;
4) hügieeninõuetest ning vajadusest hoiduda töökohas söömisest, joomisest ja suitsetamisest;
5) töökeskkonnas rakendatavatest ohutusabinõudest ning isikukaitsevahendite ja tööriietuse kandmise vajalikkusest.

(2) Kui töökeskkonna õhus on pliisisaldus 40-tunnise töönädala korral üle 75 µg/m3 või kui pliisisaldus töötaja veres ületab 50 µg Pb / 100 ml, peab tööandja tutvustama töötajatele ja nende esindajatele töökeskkonna õhus määratud pliisisaldust ja bioloogilise seire statistilisi näitajaid.

§7. Töökohas rakendatavad hügieeninõuded

Kui kahel eelmisel mõõtmisel oli töökeskkonna õhu pliisisaldus 75–100 µg/m3 või kui kas või ühe töötaja vere pliisisaldus ületab 50 µg Pb / 100 ml, peab tööandja rakendama järgmisi abinõusid:
1) keelama töökohas söömise, joomise ja suitsetamise;
2) võimaldama töötajatel kasutada puhkeruumi;
3) varustama töötajad joogiveega;
4) varustama töötajad asjakohaste isikukaitsevahenditega;
5) võimaldama tööriiete ning isikliku riietuse hoidmist eraldi kappides;
6) võimaldama töötajatel kasutada pärast töö lõppu duðði, kui töökohas eraldub tolmu või on muul viisil võimalik naha saastumine.

§8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2000. a.
1 EÜT L 247, 23.8.1982, lk 283.

Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA

Üksikasjad: Avaldatud: 01 juuli 2009

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Avaldamismärge : RTI, 12.06.2009, 31, 196

Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud 1
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 94

Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Füüsikalised ohutegurid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate füüsikaliste ohutegurite tõttu:
1) kahjustav kiirgus;
2) kahjustav vibratsioon;
3) müratase üle 80 dB;
4) kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina;
5) pidev madal õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +16 °C);
6) pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +24 °C).

§ 2. Keemilised ohutegurid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu:
1) ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol T+ ja riskilause R26, R27, R28, R39 või nende ühendlaused; ohusümbol C ja riskilause R34 või R35; ohusümbol E ja riskilause R2 või R3; ohusümbol Xn ja riskilause R39, R40, R42, R43, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol Xi ja riskilause R12, R42, R43 või nende ühendlaused;
2) plii või selle ühend;
3) asbest.

§ 3. Bioloogilised ohutegurid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 8 lõike 3 alusel kehtestatud töökeskkonnas toimivate 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite tõttu.

§ 4. Tootmisprotsessid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste tootmisprotsesside tõttu:
1) auramiini tootmine;
2) protsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske või niklit sisaldava materjali jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5) protsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kõva lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
6) muud protsessid, kus esineb kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute oht.

§ 5. Muud tööd

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis ohustab alaealise tervist:
1) töö seadmega, mille abil toodetakse, säilitatakse või kasutatakse suru-, veeldatud või lahustatud gaasi;
2) töö §-s 2 nimetatud ainet või valmistist sisaldava anuma, pudeli või muu mahutiga;
3) lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemine;
4) töö metsikute või mürkloomadega;
5) kõrge psüühilise koormusega seotud töö, näiteks töö, mis on seotud psühhiaatria eriala tervishoiuteenuse osutamisega, töö vanglas, arestimajas, lahkamiskambris või kohtades, kus tapetakse või hävitatakse loomi või linde;
6) töö, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis;
7) töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga;
8) raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 9 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele;
9) töö kõrgpingestatud elektriseadmetega;
10) lifti remondi- või hooldustööd;
11) töö, mille tempo määravad masinad ja mille eest tasustatakse vastavalt töötulemustele;
12) töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi, keevitusseadme või suruõhu abil töötava seadmega;
13) töö masinal, mis on varustatud vintsi või muu sarnase jõuseadmega;
14) allmaatöö.

§ 6. Erandid töötamisel praktika raames

Alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid määruse §-des 1?5 sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

____________________
1 Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12?20)
Peaminister Andrus ANSIP
Sotsiaalminister Hanno PEVKUR
Riigisekretär Heiki LOOT

Üksikasjad: Avaldatud: 01 juuni 2002

Väljaandja: Sotsiaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RTL 2001, 35, 468

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

Vastu võetud 27.02.2001 nr 26

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78) § 9 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldusala

(1) Määrust kohaldatakse raskete, massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele (edaspidi teisaldustöö) töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski.

(2) Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

§ 2. Üldnõuded

(1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.

(2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski.

(3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.

§ 3. Tööandja kohustused

(1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab:
1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid;
2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks.

(2) Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja konsulteerima töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga.

(3) Tööandja peab töötajaid teavitama kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline.

(4) Tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid, ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.

(5) Asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu.

(6) Töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik.

(7) Tööandja peab töötajatele, kelle terviseriski hinne käesoleva määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli kehtestatud korras.

(8) Naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid.

(9) Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.

§ 4. Abinõud terviseriski vähendamiseks

Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel;
5) lühendama raskuse kandmisteed;
6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
8) andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.

§ 5. Ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski

(1) Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:
1) on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;
2) on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
3) on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;
4) oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.

(2) Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:
1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;
2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
3) sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;
4) seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.

(3) Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:
1) teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
2) põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
3) teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
4) jalgealune on ebapüsiv;
5) õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon.

(4) Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:
1) teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole;
2) teisaldustööd tehakse istudes;
3) puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
4) raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
5) raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
6) tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;
7) töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks.

(5) Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:
1) ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;
2) tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2001. a.
1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 90/269/EMÜ (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9).

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määruse nr 26 «Raskustekäsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded»
lisa

Üksikasjad: Avaldatud: 01 juuni 2015

Sisukord
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 26.03.2015, 17

Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud1

Vastu võetud 11.06.2009 nr 94
RT I 2009, 31, 196
jõustumine 01.07.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 7 lõike 3 alusel.
§ 1. Füüsikalised ohutegurid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt vastavad ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele:
1) äge mürgisus, kategooria 1, 2 või 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331);
2) nahasöövitus, kategooria 1A, 1B või 1C (H314);
3) tuleohtlik gaas, kategooria 1 või 2 (H220, H221);
4) tuleohtlikud aerosoolid, kategooria 1 (H222);
5) tuleohtlik vedelik, kategooria 1 või 2 (H224, H225);
6) lõhkeained, kategooria mittepüsivad lõhkeained või alamklassidesse 1.1–1.5 kuuluvad lõhkeained (H200, H201, H202, H203, H204, H205);
7) isereageerivad ained ja segud, tüüp A, B, C või D (H240, H241, H242);
8) orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B (H240, H241);
9) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371);
10) mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H372, H373);
11) hingamiselundite sensibiliseerimine, kategooria 1A või 1B (H334);
12) naha sensibiliseerimine, kategooria 1A või 1B (H317);
13) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351);
14) mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);
15) reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A või 1B (H360, H360F, H360FD, H360Fd, H360D, H360Df).

(2) Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist plii või selle ühendi või asbesti tõttu.
[RT I, 26.03.2015, 5 - jõust. 01.06.2015]
§ 3. Bioloogilised ohutegurid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” esitatud 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite tõttu.
[RT I, 26.03.2015, 5 - jõust. 01.06.2015]
§ 4. Tootmisprotsessid

Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 2 loetletud kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside ja neis vabanevate ainete või segude tõttu.
[RT I, 26.03.2015, 5 - jõust. 01.06.2015]
§ 5. Muud tööd

Alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid määruse §-des 1–5 sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.
§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

1 Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7).
[RT I, 26.03.2015, 5 - jõust. 01.06.2015]