Väljaandja: Riigikogu
Akti või dokumendi liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.01.2011
Avaldamismärge: RT I, 18.11.2010, 1
Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.11.2010 otsus nr 753
Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 20.10.2010
§ 1. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.”;
2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud tulumaksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7).”;
3) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3.”;
4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab rahandusminister määrusega.”;
5) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
(2) Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.”;
6) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
4) juriidiline isik ja isik, kellele kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
9) juriidiline isik ja tema juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane.
(2) Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48).
(3) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.”;
7) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.”;
8) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata sellist juriidilist isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta.”;
9) paragrahvi 11 pealkiri ja lõige 1 ning lõike 2 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
(1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:”;
10) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud seotud isikutele;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;”;
11) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27.”;
12) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kelle põhitegevus on ettevõtlus, välja arvatud juhul, kui vähemalt 90% ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel;”;
13) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;”;
14) paragrahvi 11 lõike 7 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele;
2) ilmneb lõikes 4 nimetatud asjaolu;
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või”;
15) paragrahvi 11 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile 15. jaanuariks või 15. juuliks.”;
16) paragrahvi 11 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.”;
17) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);”;
18) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.”;
19) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu.”;
20) paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:”;
21) paragrahvi 14 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.
(8) Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab rahandusminister määrusega.”;
22) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 71 sätestatud juhul.”;
23) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras.”;
24) paragrahvi 15 lõike 5 sissejuhatav tekstiosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või”;
25) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või”;
26) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.”;
28) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.”;
29) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis”;
30) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse sõna „loteriivõidud” sõnaga „hasartmänguvõidud”;
32) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud;”;
33) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.”;
34) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.”;
36) paragrahvi 282 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Paragrahvides 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 3196 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades lõikeid 2 ja 3.
(2) Kui residendist füüsiline isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa välismaal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud, võib ta teha käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Eelmises lauses nimetatud piirangut ei kohaldata § 281 lõikes 2 sätestatud mahaarvamisele. Maksustatava tuluna käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav Eestis või riigis, kus tulu saadi.
(3) Lõikes 2 nimetatud isik võib valida oma maksustamisperioodi kogutulu suhtes § 45 rakendamise. Sel juhul lõikes 2 sätestatud piirangut ei kohaldata.”;
37) paragrahv 283 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 29 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 11), kui väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.”;
39) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tulumaksuga maksustatakse rahaline tasu, mida maksab residendist juriidiline isik mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel püsiva tegevuskoha mitteresidendist juhtimisorgani liikmele tema ametiülesannete täitmise eest.”;
40) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.”;
41) paragrahvi 29 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress, kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal.”;
42) paragrahvi 29 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tulumaksuga maksustatakse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised.”;
43) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) kasu kinnisasja võõrandamisest § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel;”;
44) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:
„§ 311. Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust
(1) Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
(2) Lepinguriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võib teha 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus.
(3) Lõikes 2 nimetatud isik võib teha lõike 2 kohaselt mahaarvamisi ka juhul, kui ta sai Eestis alla 75% oma maksustatavast tulust ning ta tõendab, et ei saa teha residendile ettenähtud mahaarvamisi üheski teises riigis.
(4) Maksustatava tuluna käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav riigis, kus tulu saadi, või isiku residendiriigis. Tuluosa arvestuse tõendamiseks esitab maksumaksja Maksu- ja Tolliametile oma residendiriigi maksuhalduri tõendi. Kui nimetatud tõendil ei ole näidatud isiku kogu maksustatav tulu, tuleb esitada ka tulu saamise riigi maksuhalduri tõend.”;
45) paragrahvi 36 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised;
2) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste ning hüvitiste summat, millest on tehtud § 32 lõikes 1 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.”;
46) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul.”;
47) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.”;
48) paragrahvi 38 lõiget 51 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes, kui ühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud.”;
49) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Paragrahvide 48–50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra.”;
50) paragrahvi 40 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;
3) äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu;”;
51) paragrahvi 40 lõike 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või”;
52) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari.”;
53) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.”;
54) paragrahvi 41 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2), arvestades § 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist;
3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 11, § 29 lõige 1);”;
55) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt;”;
56) paragrahvi 41 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt.”;
57) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse.”;
59) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) punktides 1–7, 11 ja 13 nimetatud väljamaksetelt § 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt;”;
60) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Residentidest maksumaksjad, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, arvestades § 282 lõikeid 2 ja 3. Paragrahvi 231 lõikes 1 nimetatud maksuvaba tulu jagatakse enne § 282 lõikes 2 nimetatud proportsiooni arvutamist abikaasade vahel võrdselt. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on § 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident või kui mõlemad abikaasad on lepinguriigi residendid, kelle kogutulu vastab § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.”;
61) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi, esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta.”;
62) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Paragrahvi 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident esitab nimetatud lõigetes lubatud mahaarvamiste kasutamiseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.”;
63) paragrahvi 46 lõikest 5 jäetakse välja teine lause;
64) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 53 sätestatut.”;
65) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 52 ja 53 järgmises sõnastuses:
„(52) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida Eesti Vabariigi välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.
(53) Erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest.”;
66) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult.”;
67) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Tulumaksuga ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused.”;
68) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.”;
69) paragrahvi 49 lõike 2 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:”;
70) paragrahvi 49 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku”;
71) paragrahvi 49 lõike 6 sissejuhatav tekstiosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused;”;
72) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 49 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.”;
74) paragrahvi 50 lõikes 23 asendatakse sõnad „mitteresidendist juriidilise isiku” sõnaga „mitteresidendi”;
75) paragrahvi 50 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.
(5) Lõiget 4 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud.”;
76) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Lõikes 4 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab rahandusminister määrusega.”;
77) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-de 48–52 kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi.”;
78) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud.”;
79) paragrahvi 53 lõike 41 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:”;
80) paragrahvi 53 lõiked 43 ja 44 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
(44) Lõiget 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üleandnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit.”;
81) paragrahvi 53 lõige 45 tunnistatakse kehtetuks;
82) paragrahvi 53 lõiked 46 ja 47 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(46) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.
(47) Arvestades lõikes 41 sätestatud osaluse määra ja lõiget 42, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 21 nimetatud väljamakse osa.”;
83) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 21 nimetatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil.”;
84) paragrahvi 54 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta § 50 lõike 11 või 21 nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 1 või 2 nimetamata tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu.”;
85) paragrahvi 54 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist.”;
86) paragrahvi 55 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
87) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.”;
88) paragrahvi 56 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 56. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest ja mitteresidendi püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumist teatamine
(1) Residendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta. Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis väljaviidud kasumi kohta. Deklaratsioon esitatakse ka saadud § 50 lõikes 11 või § 53 lõikes 41 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 21 või § 53 lõikes 47 nimetatud väljamaksete suuruse ning tegijate kohta.”;
89) paragrahvi 57 lõike 1 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtu kinnistus- ja registriosakond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ühe kuu jooksul vastava registrikande tegemisest arvates deklaratsiooni:”;
90) paragrahvi 571 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta. Usuline ühendus esitab eelmises lauses nimetatud deklaratsiooni üksnes oma tulude kasutamise kohta.”;
91) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal ja kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni füüsilistele isikutele makstud § 40 lõike 2 punktis 4 nimetatud intressi ja kindlustushüvitise kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.”;
92) paragrahvi 571 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–52” tekstiosaga „lõigetes 1–53”;
93) paragrahv 58, § 59 lõiked 2–5, § 60 lõige 8 ning § 61 lõiked 1, 2, 4–6, 15, 17, 18, 21–23, 29 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;
94) paragrahvi 61 lõike 28 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui dividendi saanud residendist äriühingule või mitteresidendile kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksnud mitteresidendist äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata lisaks dividendidelt kinnipeetud tulumaksule ka dividendi aluseks olevalt kasumilt välisriigis tasutud tulumaksu.”;
95) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) 2010. aasta 31. detsembri seisuga usuliste ühenduste registris olev juriidiline isik kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 2011. aasta 1. jaanuarist ilma taotlust esitamata. Nimetatud isik esitab § 571 lõikes 3 sätestatud deklaratsiooni esmakordselt 2012. aasta 1. juuliks.
(42) Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga.
(43) Kui enne 2011. aasta 1. jaanuari töötajale antud osalusoptsioon maksustati erisoodustusena selle andmisel, võib tasutud tulumaksu maha arvata optsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel § 48 lõike 4 punkti 11 alusel tasutavast tulumaksust.”
§ 2. Euro kasutusele võtmise seaduse (RT I 2010, 22, 108; 44, 262) § 195 punktid 7 ja 13 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2010, 38, 232) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maksumaksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.”;
2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 43 sätestatud juhul võib enne 2011. aasta 1. jaanuari tehtud erisoodustuselt ning sellelt tasutud tulumaksult makstud sotsiaalmaksu maha arvata käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 7 alusel tasutavast sotsiaalmaksust.”
§ 4. Töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 2010, 22, 108) § 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tööandja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.”
§ 5. Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 2010, 72, 544) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse;”;
2) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 nimetatud mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avaldus, milles märgitakse:
1) mitteresidendi nimi ja aadress;
2) registreerimiskoht ja registreerimisnumber või muu identifitseerimist võimaldav kood, kui need andmed on olemas;
3) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
4) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud;
5) juriidilise isiku püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht.
(2) Mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha registreerimise avaldusele lisatakse:”;
3) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 105 lõike 6 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha tulumaks;”.
§ 6. Kogumispensionide seaduses (RT I 2004, 37, 252; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sotsiaalmaksu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.”;
2) paragrahvi 68 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustusliku pensionifondi osakuid võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
(2) Kohustusliku pensionifondi osakute osaliseks vahetamiseks võib avaldusi esitada alates 2011. aasta 1. aprillist.”
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 90 ja § 5 punkt 3 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
