Artiklid

Alates eelmise aasta 1. septembrist saavad kõik inimesed, kes on ennast töötuna arvele võtnud, teha iga kuu põhitöö otsimise kõrvalt nii-öelda väikseid “tööampse”. Seni on 70 protsenti võimaluse kasutajatest olnud naised.

Enne uue seaduse jõustumist pidi ennast töötuna arvelt maha võtma, kui taheti minna tegema mõnda lühikest tööotsa.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/94235431/aasta-tagasi-lubati-tootutel-tooampse-tegema-hakata-naised-on-voimalust-kasutanud-marksa-usinamalt-kui-mehed

Kui mõnele alale on töötajaid raske leida kehva palga tõttu, siis leidub ka neid elukutseid, kus kuupalk ulatub tuhandetesse eurodesse, aga töökäsi pole ikka võtta.

Töötukassa juulis avaldatud uuringu järgi on tööandjatel kõige raskem palgata hooldajaid, audiolooge ja logopeede ning tarkvaraarendajaid. Suur tööjõu puudujääk on aga veel paljudes teistestki ametites. Eestis pole näiteks piisavalt ei torulukkseppasid, vangivalvureid ega veoautojuhte. Inimesed, kes neid ameteid peavad, räägivad, miks nad otsustasid selle elukutse valida ja miks teised nende tööd suure tõenäosusega pelgavad.

 

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94200475/inimesed-kes-peavad-ameteid-millest-paljud-hoiavad-eemale-korra-kaks-aastas-saan-ilusti-reisile-soita

Täna avaldas rahandusministeerium II pensionisambast lahkujate lõpliku statistika. Selgub, et lahkumisavalduse tagasivõtmise võimalust kasutas   kaduvväike osa pensionikogujatest.

Nädalavahetusel oli viimane võimalus oma II sambast lahkumise avaldus tagasi võtta. Rahandusministeeriumi andmetel tegi seda 3415 inimest, kokku 46 miljoni euro ulatuses. Seega jäi lõplikuks raha väljavõtjate arvuks 149 620 inimest. Kevadel andis lahkumisavalduse sisse 152 675 inimest.

Edasi loe: https://investor.postimees.ee/7307880/selgus-loplik-ii-pensionisambast-lahkujate-arv-minejaid-tuleb-uha-juurde#_ga=2.94791967.2088295464.1628155656-518806748.1594120248

Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.

Sain hiljuti lausa ebameeldivusest külmavärinad, kui kuulsin ühte kogenud juhti hädaldamas lumehelbekeste ja nende juhtimise raskuste üle. Olin olnud viimased aastad eksiarvamusel, et see teema on ennast ammendanud. Siinkohal tahan visata kinda kõigile nendele juhtidele, kelle jaoks on lumehelbekeste juhtimine keeruline ja soovitan neil endalt küsida – kas juht ise ei seisa vastu muutusele ning arengule.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/08/05/merli-ule-tanane-lumehelbeke-hindab-samu-vaartusi-mida-su-enda-laps

Selleks, et parvlaev Tõll saaks lähiajal naasta liinile, töötasid Eesti ettevõtte BLRT Gruppi spetsialistid pingeliselt kaks nädalat. Ööpäevaringselt töötas laeva juures 12-15 inimest, kellest 50% olid väljastpoolt Eestit siia tööle tulnud oma ala meistrid.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aasa sõnul on parvlaevaga Tõll toimunu hea näide, kuivõrd oluline on omada oskustega inimesi, et reageerida ootamatutele olukordadele. „Peame olema õnnelikud, et Eestis on sellise võimekuse ja oskustega ettevõtte. Muidu oleks pidanud parvlaeva mõnda naaberriiki saatma, kus selle kiire remont vaevalt nii prioriteetne oleks,“ sõnas Tööandjate Keskliidu juht.

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/parvlaev-tollu-kiire-liiniline-naasmine-on-voimalik-tanu-valistoojoule/