Ülejärgmisest aastast kavandatav kaheprotsendiline tulumaksu tõus julgeolekukulutuste katmiseks tuleb alates esimesest teenitud eurost ehk seejuures ei arvestata tulumaksuvaba miinimumi. Miinimumpalka teeniva inimese jaoks on aga iga euro arvel, ütles LHV analüütik Triinu Tapver.
Julgeolekumaksu tõttu tõstab Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon 22-protsendilise käibemaksu järgmisel aastal 24 protsendini. Tulumaksu ülejärgmisel aastal samamoodi aga ei tõsteta, sest lisanduval kaheprotsendilisel maksul pole tulumaksuvaba osa, leidis Äripäev.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609405021/analuutik-miinimumpalka-teeniva-inimese-jaoks-on-iga-euro-arvel
Ehitushinnaindeks tõusis teises kvartalis aastaga 2,2% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,7%, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi teates välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate 7,2%-line palgatõus, mis mõjutas indeksi muutust rohkem kui poole võrra.
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/uudised/2024/07/23/ehitajate-palgatous-kruvib-ehitushindu
Euroopa andmekaitse järelevalveasutused on selle aasta esimese kuue kuuga määranud GDPR nõuete rikkumiste eest 107,3 miljonit eurot trahve. Sel aastal määratud trahvid pakuvad väga head ülevaadet levinud probleemidest andmekaitse valdkonnas.
Kindlasti on täna teadlikkus suurem ja olukord inimeste andmete kaitse valdkonnas palju parem, kui veel mõned aastad tagasi, kuid sel aastal määratud trahvid näitavad ilmekalt, et arenguruumi on. Näiteks tugevad andmeturbe meetmed on täna võtmesõna ning mitmed tänavused trahvid tulenesid eelkõige ebapiisavate turvameetmete rakendamisest.
Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad.
Värskelt Euroopa Liiduga liitunud Eestis oli keskmine palk 466 eurot, Harjumaal 550. Praegu on keskmine palk umbes neli koda kõrgem, aga ostujõud keskmise palga eest umbes kaks korda suurem kui aastal 2004. Ümbrikupalk oli pigem tavaline, kõik inimesed tundsid kedagi, kelle palgalt makse ei makstud. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmete põhjal sai toona ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest ehk iga seitsmes töötegija. Kõige sagedamini küsiti ja pakuti ümbrikupalka ehituses, põllumajanduses ja horeca sektoris.
Soomes on hakanud tööandjad järjest enam eelistama vanemaid töötajaid, kuna kolmekümnendates aastates töötajad ei suuda tihti eakamatega enam sammu pidada.
Lehekülg 38 / 1649
