Artiklid

Koalitsioon on pensioni teise samba reformi puhul kokku leppinud seni tähelepanuta jäänud nüansi, et kui kogutud raha investeerimiskontole kanda, jätkab riik nelja protsendi maksmist lisaks inimese enda kogutavale kahele protsendile brutopalgast.

Praegune kogumispensioni süsteem näeb ette, et töötaja maksab oma brutopalgast kaks protsenti pensionifondi ning riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33 protsendi sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti.

Pärast järgmisel aastal käivituvat pensionireformi tekib võimalus teisest sambast lahkuda ja kogu raha välja võtta, kuid samuti saab kogutud raha kanda investeerimiskontole. Viimasel juhul jätkub ka 4+2 protsendi süsteem.

Edasi loe err.ee


AS GoBus hakkab septembris teenindama Valga maakonnaliine, kaheksaks aastaks sõlmitud lepingu maksumuseks on umbes 1,3 miljonit eurot aastas.

Loe lähemalt: https://tarbija24.postimees.ee/6761796/gobus-hakkab-septembrist-soitma-valga-maakonnaliinidel

Masina- ja metallitööstuses on viimase aasta jooksul enim tööjõudu värvanud laevaremondiga tegelev LTH-Baas, kus töötajate arv on aastaga kasvanud ligi 300 inimese võrra, selgub Äripäeva Infopanga koostatud masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportist.

Teise kvartali seisuga töötas LTH-Baasis kokku 694 inimest ehk 292 võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal, selgub raportist.

Edasi loe aripaev.ee

Kai Vare

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Sanna Marin peab vajalikuks töönädala lühendamist. Sotsiaaldemokraadist ministri idee on tekitanud tulise arutelu.

Marin käis töönädala lühendamise idee välja sotsiaaldemokraatliku partei 120. sünnipäeva tähistamisel. Hilisemates kommentaarides märkis ta, et viimase saja aasta jooksul on tootlikkus pidevalt paranenud ja tööaeg lühenenud.

Praegu võib ehk kuuetunnine tööpäev või neljapäevane töönädal elamiseks piisava palgaga tunduda utoopiana, aga arutleda selle üle tuleks, leiab Marin.
Praegu on soomlaste töönädala pikkus 37,5 tundi. Eelmise valitsuse ajal pikendati tööaega poole tunni võrra ilma palka tõstmata.

Edasi loe err.ee

Ei tohi lõputult inimeste kannatlikkusega mängida ja kurva näoga seletada, et meil ei jätku töötajaid, nagu Eestis on tehtud juba õige mitu aastat.

Eestis on tööjõupuudus muutunud enamikku ettevõtlust haaravaks epideemiaks, millele ei näigi olevat muud lahendust peale massilise immigratsiooni või lollide robotite. Üks võimalus on siiski veel – äkki lähtuks lihtsalt meie riigi ja rahva tegelikust suurusest?

Seisin hiljuti Pärnu ühe kaubanduskeskuse toidupoe hiiglaslikus, paarikümnest ostukorvist koosnevas sabas. Samasugune järjekord oli moodustunud kõrvalasuvate iseteeninduskassade juurde. Viimasel ajal toidupoodi minnes on mul üha enam tunne, et naasnud on mingisugune äraspidine nõukogude aeg – kui toona tekkisid järjekorrad seetõttu, et kaupa polnud, ehkki poes müüjaid oli, siis nüüd on poes küll kaupa, aga pole teenindajaid.

Üksiti olen nüüd päriselus näinud, kuidas ainus tavakassas istuv teenindaja üritab samal ajal ka iseteeninduskassat käigus hoida: aeg-ajalt kargab toolilt kui piksenoolest tabatu ja sööstab sinna, annab nõusoleku alkoholi osta ning hüppab siis tagasi oma lindi taha. Minu ema seisis Pärnu supermarketis täiesti tühja kalaleti ees ning sai oma küsivale pilgule vastuse, et kalaletis töötav inimene ei saanud sel päeval tööle tulla.

Edasi loe
https://epl.delfi.ee/arvamus/nils-niitra-kui-pole-muujaid-tuleb-osa-poode-lihtsalt-kinni-panna?id=87221811