Artiklid

Allan Rajavee

Keskmise palga tõus näitab ühelt poolt tööjõu kvalifikatsiooni ja tootlikkuse tõusu, kuid teisalt jätkuvat nõudlust turul, mis aitab tööandjatel üha kõrgemat palka maksta, leidis masinatööstuse Hekotek juht Heiki Einpaul.

Einpaul loodab, et Eesti palgaralli jätab kohalikele ettevõtetele rahvusvahelistel turgudel konkureerimisevõimaluse alles. „Palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele. Seega võime maksta ka 3000 kuus, kui keegi tehtud töötunnid turul ikka kinni maksab,“ toonitas Einpaul.

Edasi loe aripaev.ee

Allan Rajavee

Erinevate valdkondade ettevõtjad tunnistasid, et tänavu hakkab keskmise palga kasv tõenäoliselt pidurduma, sest majanduskasvu väljavaated on kesised, tööstus otsib aktiivselt viise, kuidas tegevust automatiseerida ja ka töötajad ei saa palka kasvatada konkureerivate pakkumistega.

Täna teatas statistikaamet teise kvartali keskmise palga, mis kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 7 protsendi. Keskmine palk teises kvartalis oli 1419 eurot.

Edasi loe aripaev.ee

Allan Rajavee

Töötajat hoiab ametis siiski hea töökeskkond ja meeldivad kolleegid ning alles siis hakkab spetsialist mõtlema raha peale, arvas Inbanki juht Jan Andresoo.

Andresoo tõdes, et panga töötajad on tööjõuturul väga atraktiivsed. „Neile tehakse pidevalt häid pakkumisi, seega peame reageerima,“ märkis Andresoo. Seetõttu on pangajuhi sõnul Inbankis palgad kasvanud eelmise aastaga võrreldes 5–6 protsenti.

Edasi loe aripaev.ee

Toomas Randlo
reporter

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Ökonomistide hinnangul on lähiaastatel oodata palgakasvu aeglustumist.

Edasi loe
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-kui-palju-on-keskmine-palk-kumne-aasta-jooksul-kasvanud?id=87260453

Ettevõtjad sooviks, et riik loobuks pikaajalistele töölubadele seatud ülempiirist, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

"Tööandjad on seisukohal, et seda numbrit ei peaks üldse olema. Võiks olla kvoodivaba ja majandus ise reguleeriks, kui palju neid inimesi on siia vaja tuua," ütles Aas kolmapäeval ERR-ile.

Tema sõnul otsivad ettevõtjad praegu muid viise, kuidas omale töötajaid leida - tööjõudu tuuakse välismaalt lühiajaliselt, aga see on kulukas ja bürokraatlik, kuna inimesed tuleb välja õpetada, aga aasta pärast peavad nad juba Eestist lahkuma.

Edasi loe err.ee