Artiklid

Üksikasjad

Eliisa Matsalu

Haigekassa ja konkurentidega pikemat aega nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtus vaielnud Keilas asuv hooldushaigla ei maksa töötajatele korrektselt palka. Saneerimisel ja suure maksuvõlaga ettevõttest on selle pärast lahkunud mitmed töötajad.

Keilas asuv PJV Hooldusravi tööga kursis olevad inimesed kurdavad, et saneerimisel ettevõte ei maksa korrektselt palkasid ja töötajad on seetõttu õnnetud.

Hooldushaigla PJV Hooldusravi juhi Lee Padriku sõnul on haigla olukord stabiilne ja raha jätkub. Paraku rääkisid Äripäevale mitmed inimesed, kes on PJV Hooldusraviga erinevatel aegadel kokku puutunud, teist juttu. Allikate huvide kaitseks jätame nad anonüümseks.

Edasi loe aripaev.ee

Üksikasjad

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioonid jõudsid neljapäeval toimunud kohtumisel kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus.

Loe lähemalt: https://tarbija24.postimees.ee/6767226/tooandjad-ja-ametiuhingud-2020-aasta-alampalk-voiks-olla-578-eurot?_ga=2.63144751.1641029994.1567515407-181395141.1527912735

Üksikasjad

Töökuulutustest ilmneb, et viis päeva enne kooli algust on Eestis puudu mitukümmend õpetajat. Neid lihtsalt pole.

Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam pani kaks päeva tagasi üles kuulutuse: otsime inglise keele õpetajat. Üks nende kooli inglise keele õpetaja läks hoopis täiskoormusega eesti keele õpetajaks.

Edasi loe epl.delfi.ee

Üksikasjad

HELEN EELRAND

Paljudes Eesti piirkondades napib puudega lastele tugiisikuid, sest töötasu on madal ning käsunduslepinguga ei kaasne sotsiaalne garantii, nagu ravikindlustus või õigus puhkusele.

Andri Arula peres kasvab ratastoolilaps Amélie (14), kellel on lootust saada järjekordne tugiisik ainult seetõttu, et pere on valmis abilisele juurde maksma. „Samad probleemid igal aastal,” ütleb Andri Arula. „Töötasu on madal, inimesed vahetuvad pidevalt.” Tugiisik saadab tüdrukut koolis, muuhulgas on tema ülesandeks lapsele sööklast eine tuua, sest invalift värskelt renoveeritud Pärnu vanalinna põhikooli keldrikorrusele ei vii. Kui mõnes tunnis õpetajad tugiisikut klassi ei soovi, tükeldab see tugiisiku tööpäeva ning n-ö vabade tundide eest ei maksa linnavalitsus ka raha. „See on väga vastutusrikas ülesanne. Inimene peab lapsega klappima ja talle peab sobima osaajaga töö,” teab Andri.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/vaike-palk-ja-sotsiaalsete-garantiide-puudumine-peletavad-laste-tugiisikud-ametist-eemale?id=87287867

Üksikasjad

Viimased 20 aastat on Eestile olnud imelise majanduskasvu aeg. Keskmine palk on 20 aastaga tõusnud viis korda ja seetõttu on väga hoogsalt kasvanud ka riiklik esimese samba pension. Tulevikus võib kasv aga olla aeglasem.

Kui keskmine palk kasvaks meil 20 aastaga uuesti viis korda, oleks keskmine kuupalk 2039. aastal umbes 7000 eurot. Euroopa Komisjoni ennustuse kohaselt on see aastal 2039 aga pigem 3274 eurot.

Pension suureneb indekseerimise tulemusel igal aastal. Pensionitõusu kõige suurem mõjutaja on see, kui palju kasvab sotsiaalmaksu laekumine riigieelarvesse. Seda mõjutab omakorda palgatõus, aga ka töötavate inimeste arv.

Edasi loe epl.delfi.ee

  1. Tööotsijale teadmiseks: viis rasket küsimust, mida tööintervjuul küsitakse
  2. Ettevõtte tegevjuht: emapuhkuse ajaks asendaja leidmine võib tekitada teatavat ebamugavust, kuid sageli on probleem hoopis juhtimises Naistekas
  3. Pensionireformi saladus: mis saab nende pensionist, kes jätkavad teises sambas?
  4. Uuring: kiire palgakasv pole parandanud töötajate toimetulekut