Artiklid

Üksikasjad

Lugeja kirjutab: Lugesin, et tööandja peaks kuvariga töötamisel võimaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei võimaldata? Meil on ette nähtud vaid 30-minutiline lõunapaus. Kui 10-minutilisi pause ei võimaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu lõunale või peaksin saama varem koju minna?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Kuvariga töötamiseks ettenähtud pauside kohta on määrusega kehtestatud, et tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. St kui töötaja töötab üks tund kuvariga, siis ta peab saama 10% ehk 6 minutit puhkeaega, mis arvestatakse tööaja sisse. Kui töötaja järgmises tunnis töötab pool tundi kuvariga ning ülejäänud aja täidab muid tööülesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga töötamisest vaja olla.

edasi loe sekretar.ee

Üksikasjad

Kristel Härma

Eelmisel aastal teenisid lisaks põhipalgale 10 000 eurot või enam pea 30 ametnikku.

Äripäev reastas ametnikud, kes said möödunud aastal põhipalgale lisaks preemiaid ja lisatasusid kokku vähemalt 10 000 eurot kuus.

Edetabelit troonib kaitseväe peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülem Andres Hairk, kes teenis eelmisel aastal lisatasusid kokku 34 727 eurot. Põhipalgale lisaks teenis Hairk möödunud aastal iga kuu peale keskmiselt 2894 eurot lisaks. Kaitseväe peastaap täpsustas, et tegemist oli missioonitasuga, mida maksti talle Iraagis teenides.

Talle järgneb haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm. Holm oli eelmisel aastal selles ametis vähem kui kolm kuud ja sai selle ajaga lisatasusid üle 16 000 euro. Holm asus haridus- ja teadusministeeriumist möödunud aasta märtsikuu lõpust sotsiaalministeeriumi tööala asekan

Edasi loe originaalis aripaev.ee

Üksikasjad

Karla Oder
SISUTURUNDUS

Ainult 6% töötavatest naistest kuuluvad enim makstud töötajate hulka. Meeste ja naiste palgaerinevused on pidev ülemaailmne problem ning peaaegu kõikjal maailmas on meeste keskmine palk suurem kui naistel.

Silmatorkavalt suurem protsent naisi töötab valdkondades, mis kuuluvad madalama sissetulekuga gruppi. See on suuresti seotud asjaoluga, et juhtivatel ametikohtadel töötab vähe naisi. Palgad.ee on jälginud palgatingimusi naistel, kes töötavad riikides, kus kogutakse tagasisidet palgad.ee palgaraportite abil. Siinkohal on palgad.ee välja toonud seitse peamist tegurit soolise palgalõhe vähendamiseks.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Üksikasjad

Märt Belkin

Alljärgnevas tabelis on toodud kõik ametnikud, kelle kuupalk oli 1. aprilli seisuga vähemalt 4000 eurot. Kokku on selliseid teenistujaid 209.

Ametnike keskmine kuupalk oli eelmisel aastal 1584 eurot. Mullu riigiasutustele üldiseks palgakasvuks lisavahendeid ei eraldatud, palgamuudatused toimusid sisemiste ressursside abil, näiteks töö ümberkorraldamise ja töötajate arvu vähendamisega saavutatava rahalise kokkuhoiu arvelt, teatas rahandusministeerium. Mõju on avaldanud ka eri sihtgruppidele, näiteks vanglaametnikele, politseinikele ja päästjatele eraldatud lisavahendid. Nendesse valdkondadesse kuulub väga suur hulk töötajaid.

Riigiametnike keskmine kuupalk eelmisel aastal oli 87 eurot kõrgem kui kohalike omavalitsuste üksuste ametnikel. Ülevaate koostanud rahandusministeerium rõhutas samas, et ametnike tööülesanded ja vastutus riigi ametiasutustes ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes on väga erinevad ning erinev on ka tööturu palgasurve erinevatele ametnike gruppidele.
Muutuvpalga ehk preemiate ja lisatasude osakaal kuu kogupalgast 2017. aastal oli riigi ametiasutustes 5,2% ning kohalike omavalitsuste ametiasutustes 7,7%. Aastaga kasvas muutuvpalga osakaal kogupalgast kohalike omavalitsuste ametiasutustes 1,7 protsendipunkti võrra, riigi ametiasutustes jäi samale tasemele.

Edasi loe originaalis aripaev.ee,
Tabelit saab vaadata originaalis

Üksikasjad

Reet Pärgma
reporter

Ebavõrdsus riigis kajastub selgelt Tallinna linnapildis, kus teatud linnaosadesse on kolinud juhid ja tippspetsialistid ning teistesse linnaosadesse sinikraed. Sissetulekute ebavõrdsus võib aga saada linnale hukatuslikuks.

Loe lähemalt arileht.delfi.ee

  1. 4 asja, mida teha esimesel palgapäeval
  2. Lidl ei leia Eestis töötajaid? Konkursid on taas käima lükatud
  3. Juunist laieneb "Tööta ja õpi!" programmi kaudu koolitusi saavate töötajate hulk
  4. Ettevõtted, kes ei tõsta palka vähemalt viis protsenti, peavad panema uksed kinn