Artiklid

Üksikasjad

M E R I K E O J A S S O N

Uuest aastast maksete kogumist alustav töötukassa võib nii töötajat kui tööandjat üllatada keset aastat senisest suurema kindlustusraha nõudega, sest seadus lubab maksete määra keset aastat tõsta, mitte kunagi aga alandada.

Kuigi valitsus kinnitab töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustusmaksete määrad hiljemalt iga aasta detsembriks, on kindlustusraha haldaval Eesti Töötukassal õigus määrasid tõsta näiteks põhjusel, et töötukassa reservkapitalil pole piisavalt vahendeid. Töötukassa reservkapital on otseselt seotud nii töötajate kui tööandjate tehtud sissemaksetega, sest nende makstud raha läheb sihtfondidesse ja reservkapitali miinimumsuurus on vähemalt 10 protsenti eelarve mahust.

Töötuskindlustuse seaduses on kirjas, et makse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal ehk kalendriaasta jooksul vähendada, kuid puudub märge selle kohta, et seda ei võiks suurendada. On võimalus, et keset kalendriaastat võivad töötaja ja tööandja poolt tehtud kohustuslikud töötuskindlustusmaksed võtta tööandjalt ja töötajalt kahepeale kokku mitte 1,5, vaid näiteks ka kolm protsenti.

Ligi 800 töötajaga ASi Sangar finantsjuhi Maia Palsi jaoks oli seaduses olev maksutõstmise võimalus ebameeldiv avastus, mis tekitab tunde, et riik on ettevõtjad jätnud seaduseandja meelevalla alla.

“Järgmise aasta eelarvet tehes ei näinud me ette võimalust, et maksumäärad võiksid muutuda aasta keskel. Eelarve koostamise eeldustes arvestasime välise mõjutegurina töötuskindlustusmakse suuruseks 0,5 protsenti. Ootamatu on teade, et meie finantskoormus võiks veel kasvada ja on teadmata, kui palju. Me ei saa nii kiiresti muuta oma hinnapoliitikat. Isegi juhul, kui saaksime maksumäärade muutumisest teada kvartali võrra varem, tähendab see kogu eelarve ümbertegemist,” selgitas Palsi.

Palsi toetas IMG Konsultandi juristi Ranno Tingase poolt välja öeldud mõtet, et töötuskindlustus ei ole töötajate arusaamades kindlustus, vaid sisuliselt on tegemist ikkagi sotsiaalmaksu suurenemisega.

Tallinna Autobussikoondise ASi raamatupidamises on tööandja kulud juba uuel aastal suurenenud 400 000 krooni võrra, sest just nii suures summas tuleb 1072 töötaja eest maksta firmal töötuskindlustusmakset.

“Jaanuaris rakendub meil palgaarvestuses uus palgasüsteemi programm ja sinna viiakse muudatused sisse. Maksuametile esitatavas isikustatud aruandes tuleb lisaks senisele sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksule teha üks lisaveerg töötuskindlustusmakse jaoks. Kui makse suurus aasta jooksul muutub, tähendab see loomulikult palgaarvestuse programmide muutmist,” ütles TAKi suhtekorraldaja Sirje Roht.

Saku Õlletehase personali- ja rahandusdirektori Kersti Kurre sõnul on kogu seadus leidnud avalikkuse hulgas elavat oponeerimist just kindlustussfilosoofiliste baasküsimuste ja vähese läbitöötatuse tõttu.

“Ettevõtjad ootaksid eelkõige teoreetilise diskussiooni taustal enamat informatsiooni seaduse rakendamise küsimustes. Praegu on raske kätte saada infot rakendusotsuste kohta, seal hulgas maksuameti vorme, juhendeid, kommentaare seadusele,” arvas Kurre.

Sotsiaalministeeriumi nõunik ja töötukassa nõukogu liige Pille Liimal selgitas, et maksete määr sõltub tööpuuduse ulatusest ja seetõttu võivadki maksemäärad suureneda või väheneda. “Üldiselt on tööpuudus tsüklilise iseloomuga – majanduskasvu ajal on tööpuudus väiksem, majanduslanguse ajal suurem,” ütles Liimal.

Ranno Tingas ei usu, et juba 2002. aasta jooksul maksumäärad muutuvad. “Töötuskindlustuse makse suurust saab tõsta juhul, kui töötukassa vara on sellises seisus, et on vaja hakata kasutama reservkapitali. Ma arvan, et see peaks olema üsna erandlik juhus. Kuna 2002. aastal väljamakseid ei tehta, ei näe ma põhjust, miks peaks makset tõstma,” ütles Tingas.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi arvates on igasugune maksude tõstmine ebapopulaarne ja seetõttu usub ta, et ilma tõelise hädavajaduseta ei hakka valitsus töötuskindlustuse maksumäärasid tõstma.

“Töötukassa raha kuulub kasutamisele sihtotstarbeliselt ehk valitsus ei saa seda oma äranägemise järgi ümber jaotada,” lausus Kägi.

See peaks andma tema sõnul garantii, et ilma ootamatu majanduskriisita määrad ei tõuse.

Samal teemal tänases Äripäevas:
Miks me ei usalda töötuskindlustusseadust

Töötuskindlustusmakse arvestamine 1. jaanuarist 2002 (kokku 1,5%)
töötaja brutopalk 10 000 krooni
maksuvaba tulu kuus 1 000 krooni
sotsiaalmaks (33% x 10 000) 3 300 krooni
tööandja töötuskindlustusmakse (0,5%) 50 krooni
töötaja töötuskindlustusmakse (1%) 100 krooni
kinnipeetav tulumaks 2 314 krooni
töötajale väljamaksmiseks 7 586 krooni
Allikas: Ranno Tingas IMG, Äripäev

Töötaja kaotab maksimummäära rakendamisel 10 000-kroonise palga juures kuus umbes 70 krooni
töötuskindlustusmakse arvestamine juhul, kui on kasutatud maksimummäärasid (tööandja ja -võtja kokku 3%)

töötaja brutopalk 10 000 kr
maksuvaba tulu kuus 1 000 kr
sotsiaalmaks (33%x10000) 3 300 kr
tööandja töötuskindlustusmakse (1%) 100 kr
töötaja töötuskindlustusmakse (2%) 200 kr
kinnipeetav tulumaks 2 288 kr
töötajale väljamaksmiseks 7 512 kr

Töötukassa eelarve ise koosneb
töötuskindlustushüvitise sihtfond
+
töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
+
töötukassa tegevuskulud
+
eraldised reservkapitali (selle miinimumsuurus vähemalt 10 protsenti töötukassa eelarvest)