Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2002

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

Jõustunud uus puhkuseseadus annab töötajale suuremad võimalused kasutada korralist puhkust talle sobival ajal.

Uue puhkuseseaduse järgi on töötajal rohkem võimalusi valida endale sobivat puhkuseaega. Lisaks vanas seaduses sätestatule on see õigus lapsevanematel, kes kasvatavad kuni seitsmeaastast last. Samuti vanematel, kes kasvatavad 7–10aastast last, laste koolivaheajal. Eelnimetatud asjaoludel peab teatama tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat, valides endale sobiva puhkuse aja.

Kuidas tuleks tööandjal tegutseda, et ta ei satuks olukorda, mil töötaja annabki puhkusele minekuks avalduse ja jääb puhkusele tööandja jaoks kõige ebasobivamal ajal.

Töötajate puhkuste ajad märgitakse kavasse, mis koostatakse ning tehakse töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul.

Nimetatud kord kehtib kõigile tööandjatele ja asutustele ning erandeid seadus ette ei näe.

Tööandja kehtestada on ajakava koostamise ja teatavaks tegemise kord. Koostatud ajakava on otstarbekas kinnitada tööandja dokumendiga, milles sätestada vajaduse korral ka ajakava teatavaks tegemise kord. Ajakava tehakse teatavaks personaalselt igale töötajale.

Mõned puhkuse ajakava teatavaks tegemise variandid:

jätta ajakavasse töötaja nime taha veerg allkirja ja kuupäeva jaoks;

koostada eraldi nimekiri, kuhu töötaja oma nime taha allkirja paneb ja märgib kuupäeva.

Tuleb silmas pidada, et vastutus ajakava teatamata jätmise eest lasub tööandjal ainult juhul, kui teatamata jätmine oli tingitud tööandjast. Kui töötajale ei olnud võimalik jaanuarikuu jooksul ajakava teatavaks teha (puhkusel, haige jms), tehakse seda esimesel võimalusel töötaja tööle tulekul. Sellisel juhul ei ole töötajal õigust nõuda puhkusele jäämist talle sobival ajal ajakava õigeaegse teatamata jätmise tõttu.

Vaidluse korral töötaja õiguse üle jääda puhkusele talle sobival ajal on tööandja kohustatud tõendama, et ajakava tehti teatavaks jaanuarikuu jooksul või teatavaks tegemine jaanuarikuu jooksul ei olnud tööandjast sõltumatutel asjaoludel võimalik.

Puhkuse kasutamist takistavate asjaoludena on vanas seaduses sätestatule lisatud:

osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras;

õppepuhkusel viibimine.

Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud võivad tekkida enne töötaja puhkuse algust või puhkuse ajal. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist.

Teisisõnu on tööandjal õigus nõuda töötajalt puhkuse edasi kasutamist päevade võrra, mille võrra puhkuse kasutamine on takistatud. Näiteks kui töötaja, kelle puhkus ajakava kohaselt peaks lõppema 15.07., on puhkuse ajal 10 päeva haige olnud, on tööandjal õigus nõuda puhkuse kasutamise jätkamist kuni 25.07. Puhkuse kasutamise nõue tähendab töötaja tööle mittelubamist juhul, kui töötaja esialgselt ettenähtud ajal tööle tuleb.

Kasutamata puhkus või selle osa viiakse üle muule ajale poolte kokkuleppel. Seega eeldab takistavate asjaolude tõttu kasutamata puhkuse või selle osa üleviimine muule ajale kirjalikku kokkulepet, milles lepitakse kokku aeg, millal töötaja puhkust või selle osa kasutab.

Kui takistavate asjaolude tõttu jäi töötajal kogu puhkus kasutamata, ei ole lubatud seda järgmisse tööaastasse viia, vaid tuleb kokku leppida selle kasutamises veel sel tööaastal. Kasutamata puhkuse osa on võimalik kokkuleppel kasutada sel tööaastal muul ajal või viia üle järgmisele tööaastale ja liita järgmise tööaasta puhkusega.

Kui pooled lepivad kokku osa puhkuse kasutamises sel tööaastal muul ajal, on otstarbekas kohe kokku leppida ka puhkuseosa kasutamise ajas, et vältida selleks hilisemat uut kokkulepet. Puhkuse või selle osa üleviimise kokkulepe tuleb saavutada võimalikult kohe pärast takistavate asjaolude ilmnemist.

Puhkust katkestada ja töötajat tööle kutsuda võib ainult poolte kokkuleppel. Kasutamata puhkuseosa kasutamise ajas tuleb kokku leppida samal ajal, kui lepitakse kokku puhkuse katkestamises. Kasutamata puhkusepäevade kasutamiseks on võimalused samad nagu takistavate asjaolude tõttu kasutamata puhkuseosa kasutamises.

Uue seaduse järgi on õigus valida endale sobivat puhkuseaega:
mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
vanemal, kes kasvatab kuni 7aastast last;
vanemal, kes kasvatab 7–10aastast last, koolivaheajal.

Töötajal on õigus minna puhkusele talle sobival ajal ka siis, kui:
tööandja on jätnud teatavaks tegemata puhkuste ajakava;
tööandja ja töötaja ei saavuta kokkulepet enne puhkust või puhkuse ajal takistavate asjaolude tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa kasutamise ajas;
tööandja ja töötaja ei saavuta kokkulepet puhkuse katkestamise (puhkuselt tagasikutsumise) tõttu kasutamata puhkuse osa kasutamises.

Vaata ka Töö- ja puhkeaja seadus

Niina Siitam
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

1.jaanuarist 2002.a. töötuskindlustuse seaduse (TKS) jõustumisega käivitatakse sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestatakse sundkindlustusmakse - töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).

Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks hakkab makse haldamisega tegelema Maksuamet. Maksuametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused, makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

MAKSE OBJEKT (§ 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

töötajale töö- või teenistuslepingu alusel ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

ettevõtlustuludelt
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt*
Vabariigi Presidendile, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kohtunikele makstud palgalt ja muudelt tasudelt
erisoodustustelt
sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
* Kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis kõik tasud, mis makstakse sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel, maksustatakse töötuskindlustusmaksega TKS § 40 lg 1 p 1 alusel. See tähendab,et teda käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat isikut.

MAKSE MAKSJA (§ 4)

Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:

kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja tööettevõtjat)
tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi: tööandja).
Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu:
füüsilisest isikust ettevõtjad, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud).

MAKSE MÄÄR

                      § 41            2002. aastaks § 52 lg 6 
kindlustatu makse määr 0,5 - 2%       1% maksustatavatelt summadelt 
tööandja makse määr 0,25 - 1%         0,5% maksustatavatelt summadelt 

Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides. 2002.a makse määrad on kehtestatud TKS § 52 lõikes 6 (vaata tabel). Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks.

MAKSE ARVESTAMISE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Selleks on kehtestatud rahandusministri 03.detsembri 2001.a määrusega nr 102 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis juba kehtib tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Tööandja peab:

1) Arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 1%. Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14.
Makse peetakse kinni väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni tööettevõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt või mitteresidendile makstud tasudelt, siis ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei kinnipeetud töötuskindlustusmakset ega maksuvaba tulu.
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.

2) Arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud 0,5% maksemääraga. Tööandja makse (0,5%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, st ei peeta personaalset arvestust.

3) Kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD.

Deklaratsiooni TSD järgi tasumisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed kantakse Maksuameti kontole nr 10220020230015 Eesti Ühispangas või kontole nr 22 101 798 7351 Hansapangas. Töötuskindlustusmaksete kontod on avatud alates 01.01.2002.a.Töötuskindlustusmaksete maksmiseks on igal tööandjal eraldi viitenumber, mis tuleb näidata maksedokumendil. Viitenumbrid avaldatakse Maksuameti veebilehel, samuti saab viitenumbreid teada Maksuameti kohalikust asutusest.

4) Andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Kindlustatuga töösuhte lõppemisel antakse eelnimetatud tõend koos lõpparvega.

Näide
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2001.a detsembrikuu eest palka 5300 krooni. Palk makstakse välja 2002.a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga välja-maksmisel ehk jaanuaris.
Töötaja palk (bruto) 5300 krooni
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1%
(5300 x 1%) 53 krooni
Kinnipeetud tulumaks
(5300 - 1000 - 53 = 4247 x 26%) 1104 krooni
Töötaja saab kätte (neto)
(5300 - 1104 - 53) 4143 krooni
+ 1 kuu kindlustusstaazi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 0,5%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 0,5%
(100000 x 0,5%) 500 krooni

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (1%) ja arvestatud tööandja makse (0,5%) Maksuameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

Maksuamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksuameti pangakontole. Samuti annab Maksuamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003.a.

SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 500 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 53 krooni) on töötaja töötasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 5300 - 1000 - 53= 4247; 4247 x 26% = 1104 krooni).
Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud töötuskindlustushüvitis on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulu-maksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13% (ravikindlustuse osa).
Maksuamet

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Mitmed ettevõtted motiveerivad töötajaid liituma pensioni teise sambaga ehk kohustusliku kogumispensioniga, tõstes töötajate palka kahe protsendi ehk sissemaksete võrra.

Ühispanga Fondide juhatuse esimehe Loit Linnupõllu sõnul on mitmed panga suuremad ja edumeelsemad kliendid nõus oma töötajatele kompenseerima pensioni teise sambasse tehtavad sissemaksed. «Seda võimalust töötajaid motiveerida kasutab ka Ühispank,» märkis Linnupõld.

«Et kohustusliku kogumispensioni sissemaksed peab töötajate palgast kinni ettevõtete raamatupidamine, siis on kohe näha, kes sambaga liitub, ja tema palka saab sissemakse võrra suurendada,» ütles ta. Samuti kergitas Ühispank töötajate palku ka töötuskindlustuse makse võrra.

Linnupõllu sõnul on palgale pensionikindlustuse lisamine tavapärane kõikides arenenud riikides. «Selliseid palgaskeeme kasutavad ka meie rootslastest omanikud,» lisas ta.

Ühispanga hinnangul liitub juba esimesel aastal pensioni teise sambaga üle 15 protsendi töötajatest. «Nooremate töötajatega firmades võidakse liituda ka 100-protsendiliselt,» väitis Linnupõld.

Ühispanga uuringu kohaselt peaks esimese viie aastaga liikuma teise samba fondidesse kokku üle 7 miljardi krooni. Paarikümne aastaga peaks olema liitunud aga juba ligi 90 protsenti töötajatest.

Pensionisüsteemi teine sammas ehk kohustuslik kogumispensioni reform jõustus mullu 1. oktoobril. Otsuse oma vanaduspõlve kindlustamise kohta saavad inimesed teha alates 1. märtsist. Kohustusliku kogumispensioni maksete kogumine algab tänavu 1. juulist.

Kogumispensioniga tegelevad eraõiguslikud pensionifondid hakkavad tegutsema piiratud tegevuskulude, rangete investeerimispiirangute ja range riikliku regulatsiooni ning järelevalve alusel.

Erkki Erilaid

Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2001

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

M E R I K E O J A S S O N

Uuest aastast maksete kogumist alustav töötukassa võib nii töötajat kui tööandjat üllatada keset aastat senisest suurema kindlustusraha nõudega, sest seadus lubab maksete määra keset aastat tõsta, mitte kunagi aga alandada.

Kuigi valitsus kinnitab töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustusmaksete määrad hiljemalt iga aasta detsembriks, on kindlustusraha haldaval Eesti Töötukassal õigus määrasid tõsta näiteks põhjusel, et töötukassa reservkapitalil pole piisavalt vahendeid. Töötukassa reservkapital on otseselt seotud nii töötajate kui tööandjate tehtud sissemaksetega, sest nende makstud raha läheb sihtfondidesse ja reservkapitali miinimumsuurus on vähemalt 10 protsenti eelarve mahust.

Töötuskindlustuse seaduses on kirjas, et makse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal ehk kalendriaasta jooksul vähendada, kuid puudub märge selle kohta, et seda ei võiks suurendada. On võimalus, et keset kalendriaastat võivad töötaja ja tööandja poolt tehtud kohustuslikud töötuskindlustusmaksed võtta tööandjalt ja töötajalt kahepeale kokku mitte 1,5, vaid näiteks ka kolm protsenti.

Ligi 800 töötajaga ASi Sangar finantsjuhi Maia Palsi jaoks oli seaduses olev maksutõstmise võimalus ebameeldiv avastus, mis tekitab tunde, et riik on ettevõtjad jätnud seaduseandja meelevalla alla.

“Järgmise aasta eelarvet tehes ei näinud me ette võimalust, et maksumäärad võiksid muutuda aasta keskel. Eelarve koostamise eeldustes arvestasime välise mõjutegurina töötuskindlustusmakse suuruseks 0,5 protsenti. Ootamatu on teade, et meie finantskoormus võiks veel kasvada ja on teadmata, kui palju. Me ei saa nii kiiresti muuta oma hinnapoliitikat. Isegi juhul, kui saaksime maksumäärade muutumisest teada kvartali võrra varem, tähendab see kogu eelarve ümbertegemist,” selgitas Palsi.

Palsi toetas IMG Konsultandi juristi Ranno Tingase poolt välja öeldud mõtet, et töötuskindlustus ei ole töötajate arusaamades kindlustus, vaid sisuliselt on tegemist ikkagi sotsiaalmaksu suurenemisega.

Tallinna Autobussikoondise ASi raamatupidamises on tööandja kulud juba uuel aastal suurenenud 400 000 krooni võrra, sest just nii suures summas tuleb 1072 töötaja eest maksta firmal töötuskindlustusmakset.

“Jaanuaris rakendub meil palgaarvestuses uus palgasüsteemi programm ja sinna viiakse muudatused sisse. Maksuametile esitatavas isikustatud aruandes tuleb lisaks senisele sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksule teha üks lisaveerg töötuskindlustusmakse jaoks. Kui makse suurus aasta jooksul muutub, tähendab see loomulikult palgaarvestuse programmide muutmist,” ütles TAKi suhtekorraldaja Sirje Roht.

Saku Õlletehase personali- ja rahandusdirektori Kersti Kurre sõnul on kogu seadus leidnud avalikkuse hulgas elavat oponeerimist just kindlustussfilosoofiliste baasküsimuste ja vähese läbitöötatuse tõttu.

“Ettevõtjad ootaksid eelkõige teoreetilise diskussiooni taustal enamat informatsiooni seaduse rakendamise küsimustes. Praegu on raske kätte saada infot rakendusotsuste kohta, seal hulgas maksuameti vorme, juhendeid, kommentaare seadusele,” arvas Kurre.

Sotsiaalministeeriumi nõunik ja töötukassa nõukogu liige Pille Liimal selgitas, et maksete määr sõltub tööpuuduse ulatusest ja seetõttu võivadki maksemäärad suureneda või väheneda. “Üldiselt on tööpuudus tsüklilise iseloomuga – majanduskasvu ajal on tööpuudus väiksem, majanduslanguse ajal suurem,” ütles Liimal.

Ranno Tingas ei usu, et juba 2002. aasta jooksul maksumäärad muutuvad. “Töötuskindlustuse makse suurust saab tõsta juhul, kui töötukassa vara on sellises seisus, et on vaja hakata kasutama reservkapitali. Ma arvan, et see peaks olema üsna erandlik juhus. Kuna 2002. aastal väljamakseid ei tehta, ei näe ma põhjust, miks peaks makset tõstma,” ütles Tingas.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi arvates on igasugune maksude tõstmine ebapopulaarne ja seetõttu usub ta, et ilma tõelise hädavajaduseta ei hakka valitsus töötuskindlustuse maksumäärasid tõstma.

“Töötukassa raha kuulub kasutamisele sihtotstarbeliselt ehk valitsus ei saa seda oma äranägemise järgi ümber jaotada,” lausus Kägi.

See peaks andma tema sõnul garantii, et ilma ootamatu majanduskriisita määrad ei tõuse.

Samal teemal tänases Äripäevas:
Miks me ei usalda töötuskindlustusseadust

Töötuskindlustusmakse arvestamine 1. jaanuarist 2002 (kokku 1,5%)
töötaja brutopalk 10 000 krooni
maksuvaba tulu kuus 1 000 krooni
sotsiaalmaks (33% x 10 000) 3 300 krooni
tööandja töötuskindlustusmakse (0,5%) 50 krooni
töötaja töötuskindlustusmakse (1%) 100 krooni
kinnipeetav tulumaks 2 314 krooni
töötajale väljamaksmiseks 7 586 krooni
Allikas: Ranno Tingas IMG, Äripäev

Töötaja kaotab maksimummäära rakendamisel 10 000-kroonise palga juures kuus umbes 70 krooni
töötuskindlustusmakse arvestamine juhul, kui on kasutatud maksimummäärasid (tööandja ja -võtja kokku 3%)

töötaja brutopalk 10 000 kr
maksuvaba tulu kuus 1 000 kr
sotsiaalmaks (33%x10000) 3 300 kr
tööandja töötuskindlustusmakse (1%) 100 kr
töötaja töötuskindlustusmakse (2%) 200 kr
kinnipeetav tulumaks 2 288 kr
töötajale väljamaksmiseks 7 512 kr

Töötukassa eelarve ise koosneb
töötuskindlustushüvitise sihtfond
+
töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
+
töötukassa tegevuskulud
+
eraldised reservkapitali (selle miinimumsuurus vähemalt 10 protsenti töötukassa eelarvest)