Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Delfi

ETA
23. oktoober 2002 5:45

Keskerakondlasest sotsiaalminister Siiri Oviir tutvustas teisipäeval valitsuse kabinetinõupidamisel ettepanekut, mille järgi hakataks praegu vaid tööandja õlgadel lasuvat sotsiaalmaksu jagama tööandja ja töötaja vahel.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) sotsiaalsekretär Harri Taliga ütles ETAle, et sotsiaalmaksu jaotamise ettepanekuga tulid välja tööandjad tänavu kevadel.

Ettepanekut arutati sotsiaalmajandusnõukogus, kes moodustas töörühma. Töörühm arutas küsimuse plusse ja miinused, kuid leidis, et sisuliselt miski ei muutu.

Taliga sõnul oli kõne all variant, et kogu sotsiaalmaksu koormus läheks töötajatele ja tööandjatele ei jääks midagi. See aga on vastuolus rahvusvaheliste kohustustega ja pole sisuliselt võimalik, lisas Taliga. Sel juhul tuleks riigil suurendada kulutusi sotsiaalkaitsele kolm korda.

Teine variant oli jagada maks pooleks ja kolmas võimalus, et tööandaja maksab ainult pensioni ja töötaja maksab 13 protsenti ravikindlustusse ja vastupidi. Kaaluti ka praeguse variandi jätkamist, kus 33 protsenti on tööandja maks, rääkis Taliga.

Taliga sõnul lähtusid töörühma arvutused sellest, et raha juurde ei tule. “Tegemist on küllaltki kalli reformiga ja kui seda ümber korraldada nii, et midagi sisuliselt ei muutu, siis pole sel asjal mõtet,” lausus Taliga. Tema sõnul on Eesti probleem see, et tööjõud on riigis kõrgelt maksustatud.

Taliga sõnul võib sotsiaalmaksu panemine töötajale ka töötaja jaoks kahjulik olla. “Tööandja võibolla loodab, et kui peab ühekordselt palka tõstma maksu arvelt, mis oli jagamise eeldus, et reformi hetkel tõstab ja pärast ei tõsta,” lisas Taliga. Tema sõnul ei saa seda välistada.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lähenevast aasta lõpust annavad traditsiooniliselt märku maksuseaduste muudatusettepanekud. Mõnda aega tagasi (vt maksu-uudis- raamatupidaja.ee-17.09.02) üllatas Rahandusminister sõiduauto erisoodustuse hinna tõstmisega. Eile kiitis Vabariigi Valitsus heaks Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud mahuka palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustusseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lisaks sellele on oodata ka käibemaksuseaduse muutmise eelnõud. Ühest küljest on see paratamatu Eesti maksusüsteemi arengu seisukohalt, teisest küljest otsitakse võimalusi riigi maksubaasi suurendamiseks.

Tulumaksuseaduse muudatused võiks jagada nelja suurde rühma:

* füüsilise isiku tulude deklareerimise lihtsustamine (eeltäidetud deklaratsiooni seadustamine, teatud mahaarvamiste tõendamisest vabastamine)
* tööandja bürokraatlike kohustuste vähendamine (tööandja ja Haigekassa peavad esitama tõendi (vorm TSM) isikule makstud tasude kohta ainult isiku soovil)
* redaktsioonilised muudatused (võlaõigusseadusest, kirikute ja koguduste seadusest, töö- ja puhkeaja seadusest tulenevad)
* muudatused ja täiendused seaduse paremaks mõistmiseks ja täpsemaks kohaldamiseks (kindlustuse ja kogumispensioni väljamaksete maksustamise osa, FIE erikonto, maksuvaba tulu ja elatise arvestamine tulumaksu kinnipidamisel).

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse tänuväärne muudatus: kui makstakse tasu mitteresidendist töötajale ning töölepingujärgne töökoht on välisriigis, siis ei maksustata seda tasu sotsiaalmaksuga.

Vastavalt sellel, kuidas eelnõu menetlus edasi liigub, püüame informeerida täpsemalt oodatavatest muudatustest.

Ranno Tingas

Tutvu ka ettevõttesisese maksukoolituste võimalusega IMG koduleheküljel. Aktuaalsed koolitused: maksukorralduse seadus, võlaõiguse ülevaade raamatupidajatele, maksuseaduste muudatused 2002/2003

Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Delfi

ETA
23. oktoober 2002 5:45
Uuest ravikindlustuse seadusest välja jäänud nn tervisepäevad pole praegu ühegi seadusega reguleeritud ning arstitõendita puudumist saab kokku leppida üksnes asutuse piires sisekorra eeskirjadega.
Enne 1. oktoobrit oli töötajail õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Uue seadusega seda võimalust enam pole.

Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet ütles ETAle, et tervisepäevade rakendamine asutuse siseselt eeldab nii tööandjate kui töövõtjate poolset kokkulepet.

Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni aseesimees, endine sotsiaalminister Eiki Nestor ütles ETAle, et tervisepäevi pole enam ravikindlustuse seaduses seetõttu, et need peaksid olema lahendatud mingi muu, näiteks töö- ja puhkeaja seadusega. Praegune ravikindlustuse seadus vastab vaid küsimusele, mida saab inimene selle 13 protsendi sotsiaalmaksu eest, mis läheb haigekassale.

Nestori hinnangul võiks taoliste tervisepäevade võimalus olemas olla, sest iga kergema hädaga ei peaks arsti koormama. Praegu on selles osas seadusandlik lünk. Kollektiivlepingutega ei õnnestu ilmselt alati jõuda ses osas kokkuleppele.

Nestori sõnul võiks selle teema üles võtta valitsus, siis võiks ka loota, et see ka Riigikogus läbi läheks.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas eile ETAle, et pöördus Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole kirjaga, mis toetab töö- ja puhkeaja seaduse kahe paragrahvi muutmise seaduse eelnõu.

EAKL on seisukohal, et kui töö- ja puhkeaja seadust hakatakse muutma, siis on vaja lahendada ka uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega tekkinud probleem, et töötajal on ära kadunud arsti nõusolekuta vabade päevade võtmise võimalus oma tervise või pereliikmete eest hoolitsemiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

1. juulil 2002 jõustusid kogumispensionide seaduse sätted, millega sai praktilise aluse kohustuslik kogumispension ehk pensionikindlustuse teine sammas (esimeseks sambaks peetakse riiklikku pensioni ning kolmas sammas on vabatahtlik täiendav kogumispension).

Liitumine kohustusliku kogumispensioniga võimaldab inimesel kindlustada oma tulevikku täiendava sissetulekuga, lisaks riigi poolt garanteeritud pensionile. Seega sõltub iga inimese pensioni suurus tema enda poolt aktiivse tööelu jooksul pensionifondi tehtud investeeringutest. Toetades maksumaksjat investeerimisel tulevikku lisab riik kaks korda sama palju maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt.

Kohustusliku kogumispensioni makse arvatakse maksustatavast tulust maha enne tulumaksu kinnipidamist, seeläbi väheneb füüsilise isiku poolt makstav tulumaks.

VALEM 2+4

Sissemakseid kogumispensioni fondi tehakse süsteemiga liitunud (ehk kohustatud) isikute töötasudelt kinnipidamise teel. Tööandja peab töötajale arvestatud brutopalgast kinni kogumispensioni makse, määraga 2%, ja kannab selle maksuameti pangakontole. Riik lisab laekunud summale 4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt. Siit tuleneb ka kogumispensioni valem 2 + 4.
Kuna sotsiaalmaksust (määraga 33%) laekunud summadest eraldatakse pensionikindlustuseks 20% ja ravikindlustuseks 13%, siis kohustusliku kogumispensioniga liitumisel töötaja riikliku pensionikindlustuse osak väheneb 20-lt protsendilt 16-le.

LIITUMINE

Pensionisüsteemi teise sambaga liitumine on kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutele alates nende 18-aastaseks saamisest. Enne 1983. aastat sündinud isikutele on liitumine vabatahtlik - neil on võimalus valida, kas saada suurem riikliku pensionikindlustuse osak või investeerida pensionifondi.

Isikul, kes esitab liitumisavalduse kuni jooksva aasta 1. novembrini, tekib makse tasumise kohustus järgneva aasta 1.jaanuarist.

Näiteks 2002. aasta l. novembrini (v.a) liitumisavalduse esitanud isiku eest hakkab tööandja makset kinni pidama 1. jaanuarist 2003.

Aastatel 1942-1956 sündinud isikutel on viimane kohustusliku kogumispensioniga liitumise tähtaeg 31. oktoober 2002.

Kohustusliku kogumispensioniga liitudes võtab isik endale siduva kohustuse - kui liitumisavaldus on esitatud, ei saa kogumispensioni süsteemist enam loobuda.

KUIDAS LIITUDA

Teise pensionisambaga liitumise avaldusi saab esitada pangakontorites (Eesti väärtpaberikeskuse (EVK) kontohaldurite juures) või Internetis internetipankades ning Pensionikeskuses (www.pensionikeskus.ee).
Liitumisest tuleb (soovitavalt kirjalikult) teavitada oma tööandjat, et kogumispensioni makse saaks tasutud õigeaegselt ja korrektselt

KUIDAS JÕUAB MAKSE PENSIONIFONDI

Tööandja peab töötajale makstavast brutopalgast kinni kogumispensioni makse 2%, kannab selle igakuiselt väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks maksuameti pangakontole koos teiste maksude (tulumaks, sotsiaalmaks) ning töötuskindlustusmaksega ja deklareerib makse deklaratsioonil TSD.
Maksuamet kannab laekunud kogumispensioni makse ning lisaks arvestatud riigipoolse osa (4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt) 15 tööpäeva jooksul EVK pangakontole. EVK suunab raha isiku poolt valitud pensionifondi.
Kui deklareerimisel on tekkinud vead, võtab maksuamet tööandjaga ühendust. Maksuametil ei ole õigust makset üle kanda enne vigade parandamist tööandja poolt.

KUIDAS MUUTUB PALGA- JA MAKSUARVESTUS

Liitumisel kogumispensioni süsteemiga muutub isiku palga ja maksude arvestus. Allpool on toodud näide arvestusest kümnetuhandese brutopalgaga töötaja puhul (kinnipeetud summad on miinusmärgiga).

Brutotasu                     10 000
Töötuskindlustusmakse(1%)       -100
Kogumispensioni makse(2%)       -200
Maksuvaba tulu                -1 000
Maksustatav tulu               8 700
Tulumaks 26%                  -2 262
Netotasu (kätte)               7 438

Sama brutopalka saava, kuid kogumispensioniga mitteliitunud töötaja netotasu oleks 7 568 krooni (vahe 148 krooni). Seega, makstes kogumispensioni arvele 200 krooni, väheneb maksumaksja jooksev sissetulek ainult 148 krooni võrra.

o Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikul sissetulekud puuduvad (töökoha kaotamise, lapsehoolduspuhkusele jäämise, välismaal töötamise vm tõttu), ei pea sel ajal makseid tasuma (erinevalt enamusest vabatahtliku kindlustuse liikidest). Kohustusliku kogumispensioni makset tasutakse ainult siis, kui liitunud isikule tehakse sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid (palk ja muud tasud).

o Kogumispensioni makset ei peeta kinni siis, kui isik on registreeritud FIE-na ning tema ainsaks tuluks on tulu ettevõtlusest. FIE-l on võimalus teha sissemakseid täiendava kogumispensioni arvele ja loomulikult on tal õigus ka riiklikule pensionile.

Täiendavat informatsiooni kogumispensioni kohta saab Internetist http://www.pensionikeskus.ee või Maksuameti kohalikest asutustest.