Artiklid
- Üksikasjad
Inge Rumessen
Kogumispensioni süsteemiga liitunud töötajate raha ei hakka teise sambasse kogunema, kuni ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg. Praegu on selliseid inimesi ligikaudu 1700.
Maksuamet möönab, et sisuliselt on töövõtja võimetu tööandjat mõjutama, sest seadusest tulenevalt pole tal millelegi tugineda.
Jääb siiski võimalus, et ka näiteks juhatuse liige, kes sisuliselt mängib esimest viiulit ja tema tahtmiste järgi toimub ka erinevate kohustuste täitmine, tahab teise sambasse midagi koguda, märkis Dmitri Jegorov maksuameti otseste maksude talitusest. Sellisel juhul jaotab maksuamet laekunud summa proportsionaalselt ning tööandja ühtegi töötajat eelistada ei saa.
Juuni alguseni kestnud esimeses etapis liitus kogumispensioni süsteemiga 37 055 inimest. Neist ligikaudu 6000 on noored, kes tööl veel ei käi, kuid tegid pensionifondi valiku juba ära.
Kadi Oorn rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast nentis, et seaduseelnõu arutelul oli küll juttu võimalikest tööandjaga seonduvatest probleemidest, kuid maksuametile on riigi poolt antud õigus makse sisse nõuda, vajadusel ka sunniviisiliselt.
Tallinna Piimatööstusel on oktoobri alguse seisuga ligi miljoni krooni suurune sotsiaalmaksu võlg. Pearaamatupidaja Krista Turu sõnul ei usu ta, et see eriti teise sambaga liitunud töötajate pensionikogumist mõjutaks. Meil on neid ka vähe, kusagil neli inimest, ütles Turu. Ja ega nad ju sellest ilma ei jää, see laekub lihtsalt hiljem.
Makse võlalt arvestatakse intressi sarnaselt teiste maksude tasumata jätmisega. Võla tasumise ajaks tiksunud intressi kannab maksuamet töötaja pensionikontole. Suvel kehtima hakanud seaduse kohaselt jätab maksuamet intressi arvestamata juhul, kui näiteks ettevõte on käibemaksu ette tasunud. Kui ettevõte on käibemaksu tasunud ette näiteks sada krooni ja sotsiaalmaksu võlg on sada krooni, siis me intressi arvestama ei hakka, seletas Dmitri Jegorov lihtsustatult intressi arvestamise süsteemi. Kui aga sotsiaalmaksu võlg on juba 150 krooni, siis hakkab intress tiksuma 50 krooni pealt.
Kindlasti parendab maksude laekumist kogumispensionisüsteem, mille puhul igal töövõtjal on otsene huvitatus saada ametlikku palka, vastas ta küsimusele, kuivõrd kaasnes kogumispensionisüsteemi käivitumisega riigipoolne lootus vähendada ümbrikupalkade maksmist. Tema sõnul paranes maksude laekumine juba 1999. aasta algusest, mil sotsiaalmaksu hakati arvestama iga isiku kohta eraldi.
Teise sambaga liitunud töötaja saab maksete laekumist kontole kontrollida internetipanga kaudu. Lisaks võib pensioni kogumist pidurdada ka tööandjapoolne vigaste deklaratsioonide esitamine maksuametile, mis oli probleemiks veel kuu aega tagasi. Levinumateks vigadeks on maksesumma valearvestus ja vale või puuduv isikukood. Tänaseks on maksuameti kinnitusel esimeses etapis liitunute deklaratsioonides vead parandatud.
- Üksikasjad
Toivo Tänavsuu
* Maksuvaba tulu määr jäi endisele tasemele
* 2008.aastaks jõuab alampalk 41%-ni keskmisest palgast
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit leppisid kokku, et 2003. aasta alampalgamäär tõuseb praeguselt 1850-lt kroonilt 2160 kroonini.
Ametiühingud taotlesid läbirääkimiste käigus järgmise aasta uueks määraks 2255 krooni, kuid tööandjad pakkusid välja 2100 krooni. Viimased põhjendasid oma tagasihoidlikumat positsiooni vajadusega piirata tööjõukulude kasvu, et välisturu konkurentsis püsima jääda.
Läbirääkimised tööandjatega on kulgenud edukalt ja konstruktiivselt ning saavutatud on mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe, ütles EAKL-i esimees Kadi Pärnits. Ta lisas, et samas on valitsus jätnud täitmata lubaduse tõsta maksuvaba tulu määr järgmisel aastal 1400 kroonini kuus. See tähendab seda, et koos alampalga tõusuga suureneb keskmise palga tulumaksumäär ja maksustamata tulu määr langeb 1998. aasta tasemele, lisas ta.
Küsimusele, mil viisil alampalga tõus ikkagi töötajaid mõjutab, vastas EAKL-i sotsiaalsekretär Harri Taliga, et otseselt mõjutab see vaid miinimumtasu saajaid. Alampalk tähendab ju praktiliselt seda, et sellest piirist väiksemat tasu ei tohi täiskoormusega töötavale inimesele maksta, selgitas ta. Taliga lisas, et tõenäoliselt kirjutatakse kokkuleppesse ka tunnipalga alammäär, mis on kaksteist krooni ja üheksakümmend senti.
Taliga sõnul mõjutab alampalga tõus ka tulevasi pensionäre, sest mida suuremat palka inimene saab, seda suurem on edaspidi ka tema pension. Sama lugu on tema sõnul ka haigushüvitistega. Ka neid makstakse juba teenitud palga alusel.
Taliga nentis, et trahvisummade ning muude toetuste osas uus alampalgamäär muudatusi kaasa ei too.
Tallinna pensionäridele alampalga tõus ärevust ei paku. Mul ei ole sellest sooja ega külma. Pensionid ju ei tõuse, kuid kommunaalmaksed järjest kasvavad, ütles üks neist.
- Üksikasjad
Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga muuta töötuskindlustuse seadust ja vabastada tööl käivad pensionärid töötuskindlustuse maksmisest.
Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon. Täiskogus hääletas täna õiguskantsleri ettepaneku poolt 63 Riigikogu liiget.
Põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu sõnul töötuskindlustus sundkindlustusmakse, mis tähendab, et maksjal on õigus ka vastavalt hüvitist saada. Toomsalu sõnul töötavad pensionärid hüvitist aga ei saa.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul on võimalik, et kindlustusmaksu maksnud pensionäridele makstud raha tagasi ei maksta. Samas on tema sõnul ka võimalik, et pensionärid saavad makstud kindlustusmakse tagasi. Vilosius ei välistanud, et ka vanaduspensionäri võidakse hakata tõlgendama kui töötut, mis oleks põhimõtteline muutus.
Ka õiguskantsleri seisukohalt koheldakse töötuskindlustuse seaduses töötavaid vanaduspensionäre võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt. Õiguskantsler leiab, et kooskõlas võrdsusõiguse põhimõttega peavad kõik isikud, kes tasuvad töötuskindlustusmakset, omama õigust saada töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise väljamaksmise üheks eelduseks on aga isiku töötuna registreerimine tööhõiveametis. Kuna vanaduspensioniealist isikut töötuna ei registreerita, ei maksta talle ka töötuskindlustushüvitist.
Vanaduspensionäri jaoks on töötuskindlustushüvitise väljamaksmine seega välistatud. Samas toimub aga tema kindlustusmaksete arvel teistele kindlustatutele hüvitiste maksmine. Õiguskantsler on seisukohal, et riik ei tohiks sätestada maksekohustust nii, et vanaduspensionär finantseerib töövõimeliste kindlustatute töötuskindlustushüvitisi, omamata õigust ka ise hüvitist saada.
Ebavõrdselt koheldakse ka töötajat, kellel töötuskindlustuse seaduse jõustumise ajal 1. jaanuaril 2002 oli vanaduspensioniea saabumiseni jäänud vähem kui 12 kuud. Seda põhjusel, et töötuskindlustusehüvitise väljamaksmine eeldab, et isik on tasunud kindlustusmakset 12 kuu jooksul enne töötuks jäämist, leiab õiguskantsler.
Uue eelnõu peab algatama sotsiaalkomisjon.
- Üksikasjad
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 27.09.2002 toimunud nõukogu korralisel koosolekul esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek kinnitada 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad sarnaselt 2002. aasta maksemääradega töövõtjale 1% ja tööandjale 0,5%.
Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §41 lg3 on Töötukassa nõukogu kohustatud Vabariigi Valitsusele sotsiaalministri kaudu vastavasisulise ettepaneku esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 01. novembriks.
- Üksikasjad
Viimasel ajal on küsimusi ja ärevust tekitanud uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 ning ühe audiitorbüroo tõlgendus sellele.
Nimelt on väidetud, et juhatuse ja nõukogu liikmete osas kohustab uus ravikindlustuse seadus juriidilist isikut maksma sotsiaalmaksu vähemalt minimaalselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatuna. Seega tuleks sotsiaalmaksu tasuda ka nende Eesti residentidest juhatuse ja nõukogu liikmete eest, kes töötasu ei saa.
Eeltoodud väited on ilmselgelt eksitavad. Ravikindlustuse seadusest ei saa tuleneda sotsiaalmaksukohustus. Samas ei ole sotsiaalmaksuseaduses kirjeldatud muudatusi tehtud ning teadaolevalt ei ole neid ka plaanis. Seega kehtib ka pärast uue ravikindlustuse seaduse jõustumist põhimõte, et juhatuse ja nõukogu liikme puhul makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Minimaalset sotsiaalmaksukohustust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul sotsiaalmaksuseadus ei sätesta kui juhatuse või nõukogu liikmele tasu ei maksta, siis ei tule ka sotsiaalmaksu maksta.
Uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on kindlustatud isik ainult siis, kui tema eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (käesoleval aastal 700 krooni). Kui juhatuse või nõukogu liikme tasu on väiksem kui 700 krooni kuus, siis sotsiaalmaksu makstakse ikka tegelikult tasult, kuid juhatuse või nõukogu liige ei ole kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses. Näiteks otsustab juriidiline isik maksta oma nõukogu liikmele tasu 500 krooni kuus, siis sellelt tasult tuleb maksta sotsiaalmaks 165 kr (500 * 33%), kuid sellest hoolimata ei muutu see nõukogu liige kindlustatud isikuks.
Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS
24.09.02
Lehekülg 1631 / 1637
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee