Artiklid

Maria Joost
reporter

«Lugesin, et tööandja peaks kuvariga töötamisel võimaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei võimaldata? Meil on ette nähtud vaid 30-minutiline lõunapaus. Kui 10-minutilisi pause ei võimaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu lõunale või peaksin saama varem koju minna?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee

Rain Resmeldt Uusen

Karjääriarengu kontaktvärava CV.ee jaanuari kasutusstatistikast joonistub üheselt välja, et käima on läinud üliaktiivne töövahetuskuu ja -aasta. Tööpakkumisi on ühes kalendrikuus juba praegu avaldatud aastatagusega võrreldes 14 % rohkem. Vabadele ja uutele töökohtadele kandideerimiste suhtarv on tõusnud keskmiselt viiendiku võrra (+18,2 %) ja tööturule on lisandunud pea kümnendiku võrra (+8,6 %) enam aktiivseid tööotsijaid.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalist.

Rait Piir
reporter

Amazon sai omale patendid käevõru loomiseks, mis jälgib laotöötajate käeliigutusi, et nad ei laiskleks ja tegutseks võimalikult täpselt.

Jälgimise muudavad võimalikuks lao erinevatesse kohtadesse paigaldatud ultraheli või raadiolaineid edastavad seadmed, mille järgi saab käevõru positsioneerida töötaja käte asukoha ja nende suhte erinevate kastidega.

Artikkel jätkub, edasi loe postimees.ee

Romet Kreek
majandustoimetuse reporter

Läinud aasta jaanuaris kutsus sotsiaalkindlustusameti inimesi viima oma tööraamatud ametisse.

„Aastate jooksul on sotsiaalkindlustusametile toodud kokku 34 340 tööraamatut, neist 31 339 on toodud selle viimase aasta jooksul ehk alates sellest hetkest kui me üleskutse tegime,“ ütles sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhtivspetsialist Alla Himma. “Meile toovad tööraamatuid ka asutused – 254 asutust on meile toonud kokku 13 104 tööraamatut.“

Probleemiks on see, et siis kui on aeg hakata vormistama sotsiaalkindlustusametis pensionit, on seal andmebaasis kõik vajalikud andmed ainult umbes viie protsendil inimestest.

„Umbes 5 protsenti pensioniikka jõudjatest saavad 6 kuud enne pensioniikka jõudmist pensionipakkumise, kus on olemas kõik nende pensioniandmed, ka see info mis on jõudnud tööraamatust,” rääkis ta. “Teiste andmeid küll süsteemis pole aga see ei tähenda, et inimesel paberid korras pole, temal on paberid korras ja kui ta nendega näiteks meie klienditeenindusse tuleb, siis saab kohapeal kõik kiiresti ära vormistatud.“

Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis vaadeltakse, millised on levinumad arusaamatused ja vaidlused, mis puudutavad töötasu ning kuidas need tekivad.

2016. aastal esitati töötajate ja tööandjate poolt töövaidluskomisjonile kokku 2671 avaldust, nendest 1625 esitas töötaja muude nõuete hulgas saamata jäänud töötasu nõude. Töötasu vaidluste suur osakaal töövaidluskomisjonis tuleneb mitmetest asjaoludest, nii pankrotiteed läinud ettevõtetest, aga suures osas ka töötaja ja tööandjate erinevatest nägemusest töötasu suuruse ja selle arvutamise osas.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee