Artiklid

Riigikogu ette kogunes esmaspäeval sadu inimesi, et avaldada meelt õpetajatele lubatud palgatõusu ära jätmise vastu. Õpetajate seas levis lootus, et meeleavaldus ja streik panevad valitsuse valimieelsetest lubadustest kinni pidama.

ERR-iga rääkinud Maardu kooli õpetaja ütles, et nende kooli ligikaudu sajast õpetajast võtab streigist osa nelikümmend.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609229475/reportaaz-opetajad-noudsid-kulma-ilma-trotsides-lubadustest-kinnipidamist

Miks õpetajate streik hirmutab ainult alustavaid poliitikuid

Streik on ebameeldiv ja ebamugav, aga ei ole katastroof. Isegi siis, kui streigivad nii tähtsad tegelased nagu õpetajad, ei tähenda see kogu ühiskonna stressi viimist ega paljusid muid emotsionaalseid asju, mida ütlevad poliitikud, kellele see streik praegu sobib.

Streik on tööriist läbirääkimistel, aga ilmselgelt mitte lihtne vikat, vaid pigem ikka keerukas relvasüsteem. Kusjuures avaliku sektori töötajate streikide puhul võideldakse alati valijate südamete pärast ja pole sugugi garanteeritud, et nood hoiavad streikijate poole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120263874/marti-aavik-opetajate-ametiuhing-hakkab-voitlust-sudamete-parast-kaotama

Iga lapsevanem peab toetama õpetajate streiki, sest õpetajatel ei ole peale enda ja meie kedagi teist. Ja seda kõike on vaja, et maandada konkurentsivõime- ja turvariske Eesti riigile, kirjutab Priit Salumaa.

Õpetajad on juba 30 aastat alamakstud ja ületöötanud. Nende palgamure juur on mujal kui riigieelarves ja poliitikutes. Põhjus on selles, et Eesti ühiskond ei hinda pedagooge. Õpetajate keskmine palk, see rahanumber ütleb otse, palju me ühiskonnana neid hindame. Eriti võrreldes teiste elualadega.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609227201/priit-salumaa-koige-rohkem-vajavad-opetajate-streiki-lapsevanemad

Streik on ebameeldiv ja ebamugav, aga ei ole katastroof. Isegi siis, kui streigivad nii tähtsad tegelased nagu õpetajad, ei tähenda see kogu ühiskonna stressi viimist ega paljusid muid emotsionaalseid asju, mida ütlevad poliitikud, kellele see streik praegu sobib.

Streik on tööriist läbirääkimistel, aga ilmselgelt mitte lihtne vikat, vaid pigem ikka keerukas relvasüsteem. Kusjuures avaliku sektori töötajate streikide puhul võideldakse alati valijate südamete pärast ja pole sugugi garanteeritud, et nood hoiavad streikijate poole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120263874/marti-aavik-opetajate-ametiuhing-hakkab-voitlust-sudamete-parast-kaotama

 

Kõik algas justkui hästi. Residentuuriaastate astronoomilisi töötunde iseloomustab Martin sõnadega „äge“ ja „lahe“. „Oli tunne, et kus meie ikka teeme tööd!“ meenutab ta. Pärast residentuuri otsustas ta doktorantuuri astuda. Seejärel pakuti talle tööd arstina. Kuna tulevane ülemus oli ühtlasi tema doktoritöö juhendaja, lootis ta ravi- ja õppetöö mõistliku koormusega ühitada. Tegelikkuses oli tal nüüd kaks töökohta.

Kandes vastutust arsti, doktorandi ja õppejõuna, hakkasid Martini töötunnid kuhjuma. Lisaks valve- ja teadustööle tuli tal nüüd tagada õppekvaliteet. Lõpuks venisid ka valvevälised päevad varaste hommikutundideni. Seejärel Martin haigestus, aga haiguslehte ei võtnud. Ta sisestas endale, et varsti tuleb tema osakonda mingi resident ja küllap siis saab ta hetkeks hinge tõmmata. Ent võimalust töötunde vähendada ei tekkinud. Seevastu lisandus oodates veel teinegi haigus.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120256665/eriarst-tukk-aega-ei-naeratanud-ma-enam-uldse-uha-rohkem-eesti-arste-viskab-oma-kitli-varna