Artiklid

Lõppev aasta on Eesti majanduse jaoks osutunud arvatust raskemaks ning majanduslangus kestab varem oodatust kauem. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine. Müüki välisturgudele on aga takistanud meie peamiste eksporditurgude viletsam käekäik võrreldes Euroopa majandusega tervikuna ning vahetuskursi kallinemine Põhjamaadega. Olulist rolli on mänginud ka tootmiskulude tõus ning sõjast tulenevalt mitmete seniste tarneahelate katkemine ja ärimudelite hääbumine. Ebakindlad olud ja kõrgemad intressimäärad pole soosinud ka uute investeeringute lisandumist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast.

Praegu on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Kaubanduskoda palub tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda põhjendab, et sellises määras kasv arvestab nii senist inflatsiooni kui ka prognoosi ning lähtub senisest praktikast, kus piirmäära tõstetakse võrdlemisi harva.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/praegune-valislahetuse-paevaraha-maksimaalne-maksuvaba-piirmaar-ei-vasta-enam-ettevotjate

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on kättesaadav streigiga seonduv põhiinfo lapsevanematele, õpetajatele, koolijuhtidele ja kooli pidajatele. Täpsemat teavet iga õppeasutuse töökorralduse kohta jagab õppeasutus ise oma kooliperele ja lapsevanematele.

Lugeja küsib: Tööandja rääkis lõunalauas kolleegi töölepingust, keda meiega ei olnud. Kas tööandja selline käitumine on lubatud?

15. jaanuaril alustab Tööinspektsioon sihtkontrolli ettevõtetes, kus on suurem oht puutuda kokku kantserogeensete ainetega. Nende hulgas on mööbli ja puittoodete tootjad, plasttoodete tootjad, keemiatoodete tootjad, veesõidukite remontijad ja hooldajad, elektronkomponentide tootjad ning sõidukite tehnoülevaatuspunktid.